hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar - Talletatakase ADH ja oksütatsiin - eessagar Glandoteguseed Toimivad teistesse hormoonid näärmetesse Gonadotroopsed Toimivad pollikotropiin sugunäärmetesse liotopiin polaktiin Käbikeha Pidurdab gonatroopsete hormoonide produktsiooni ( talistab sugulist küpsemist)
Embrüosiirdamine imetajatel ja inimesel Põllumajandusloomadel: · ...seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · 1930-1950 aastate embrüosiirdamise eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule. · Loomade puhul tekkis embrüosiirdamise huvi kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sh folliikuleid stimuleerib hormoon(FSH) 1. Etapp-kutsutakse esile superovulatsioon(üheaegselt eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku) 2. Etapp-teostatakse kunstlik seemendamine. 3. Etapp-embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse, valitakse paremini arenenud embrüod. 4. Etapp-valitud embrüod siirdatakse või säilitatakse arenguvõimelistena. 5. Etapp-embrüod siirdatakse retsipientloomade emakasse. Ebrüosiirdamise kasulikkus loomadel:
- ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H
Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi.
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1
Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus. Geenravi aka geeniteraapia Geneetiliselt muundatud organism transgeenne e siirdgeenne organism Genoomipank bakterikolooniates säilitatav genoomi DNAfragmentide kogum Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas. Gonadotropiin vt eelmist mõistet Herbitsiid taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele Hingamiselundkond elundkond, mis tagasi gaasivahetuse Hingamiskeskus piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16
§. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA
tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre
geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23. geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 24. genoomipank - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; käsutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimi seks ja siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk. 28
Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM)
sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. · Eraldatud embrüoid hoitakse sobiva koostisega söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende sease välja kõige paremini arenenud embrüod
neutraliseerimiseks. 17. Embrüotehnoloogia biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 19. Gonadotropiin vt gonadotroopsed hormoonid. 20. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 21. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. 22. Kloon isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. 23. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete
Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja.
Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja.
Menstruaalfaas · 2 päeva enne mensest inhibiin A langeb ja FSH tase tõuseb -> sellega algab folliiklite värbamine; · kollaskeha funktsioon lakkab ja LH pulsi sagedus ja amplituud muutuvad; · FSH mõjul stimuleeritakse inhibiin B produktsiooni arenevates folliiklites · Hüpofüüsi eessagara hormoonid · Gonadotroopsed hormoonid: FSH ja LH o FSH ja LH toimet moduleerivad hüpotalaamlised tegurid ( GnRH), intrapituitaarsed tegurid (peptiidid - aktiviin ja follistatiin) tagasiside gonaadidest (steroidid ja peptiidid) LH toimib peamiselt teeka-rakkudele, soodustades androgeeni produktsiooni, mis aromatiseerumise käigus muutub östrogeeniks;soodustab corpus luteumi moodustumist ja progesterooni produktsiooni
abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket. _ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni.
s. hormoonide tootmist Tagasagar e Hormoone ei toodeta! -ADIURETIINI ja OKSÜTOTSIINI talletamine NEUROHÜPOFÜÜS Depoo! Eessagar e 1. GLANDOTROOPSED -mõjutavad teiste näärmete tööd! ADENOHÜPOFÜÜS HORMOONID - talitlust regul LIBERIINID ja Gonadotroopsed H -mõjutavad sugunäärmete-gonaadide tööd! STATIINID (vt ülal) - hüperfunktsioon lapseeas põhjustab hiidkasvu e FOLLITROPIIN (FSH) -reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral
üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse? Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8. Mis on antiseerum? Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. 9. Mis on gonadotropoiinid?Mis neid toodab? Gonadotropoiinid ehk gonadotroopsed hormoonid on gonaadid ehk sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid. Neid toodab tavaliselt hüpofüüs. Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni? Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Seepärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui
Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon,
rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis
PRODUKTSIOON, VILJASTUMINE, LOOTE KASV JA ARENG, SÜNNITUS 3) TAGAVAD ORGANISMI KOHASTUMISE MITMESUGUSTE TINGIMUSTEGA (STRESS, TRAUMA, TEMPERATUURI KÕIKUMINE) 4) HORMOONID ON VAJALIKUD TEATUD FÜSIOLOOGILISTE PARAMEETRITE HOIDMISEL SUHTELISELT PÜSIVAL TASEMEL (OSMOOTNE RÕHK, VERESUHKRUPEEGEL), s.t. HOMÖOSTAATILINE FUNKTSIOON 5) REGULEERIVAD AINEVAHETUSLIKKU JA ENERGEETILIST TASAKAALU GLANDOTROOPSED - REGULEERIVAD TEISTE NÄÄRMETE TÖÖD GONADOTROOPSED- REGULEERIVAD SUGUNÄÄRMETE TALITLUST ESMASURIIN- EI SISALDA SUURE MOLEKULMASSIGA VALKE JA VERE VORMELEMENTE, EI SISALDA GLÜKOOSI. LOODE LIIGUB - 18-20 NÄDALAL KAS AJUKOOR KAITSEB MEHAANILISTE KAHJUSTUSTE EEST- EI KAS LUUDES ON VESI?- JAH (1/4 ON LUUKOES VESI) SÜMPAATILINE NS (MIS TOIMUB SÜDAMEGA, SEEDIMISEGA JA NÄGEMISEGA)- SÜDAMEGA- SÜDAME KOKKUTÕMMETE KIIRENEMINE JA TUGEVNEMINE JA SELLEST TULENEV VERERÕHU TÕUS, SÜDAME VERESOONTE LAIENEMINE SEEDIMISEGA
Menstruaalverejooksud kestavad 3-5(7) päeva, mille vältel eritub iga kord 50-100 ml nn. menstruatsiooniverd (ei hüübi, on tumedam). Endomeetriumi muutused menstruaaltsükli vältel on otseses sõltuvuses nn. ovariaaltsüklist, s.o. munasarjas arenevate ja lõhkevete folliikulite, nende asemele tekkivate ja tsükli lõpul kiiresti hääbuvate kollakehade endokriinsest funktsioonist. Ovariaaltsükli kulgu reguleerivad omakorda hüpofüüsi eessagara gonadotroopsed hormoonid. O v a r i a a l t s ü k k e l koosneb 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Folliikulifaas algab paljude folliikulite üheaegse kasvamise ja arenemisega. Osa arenevatest folliikulitest hävib, üks folliikul areneb aga Graafi põiekeseks ja lõhkeb. Ovulatsioon tähistabki ovariaaltsükli follikulaarfaasi lõppu. Järgmise 3-4 päeva jooksul tekkib kollakeha, mis
rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis
Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks
H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH * -Lipoproteiin -LPH rasvkoes lipolüüsi põhjustav valguline hormoon Vaheosa hormoonid * Melanotropiinid -MSH, -MSH - melanostimuleerivad hormoonid * Endorfiinid - * Enkefaliinid
saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. GMO - lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. Gonadotropiin - vt. gonadotroopsed hormoonid. Hallikud - hallitust põhjustavad seened, mis võivad kuuluda eri süstemaatilistesse üksustesse. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23).
kaua kui organismil vaja on. Ss-näärmed muutuvad pidevalt. Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad. Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest. Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket.
neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid 1 reguleerivad sugunäärmete talitust. Efektoorne hormoon kindel hormoon, mis vastab kindlale elundile. Spetsiifilisus. Neerupealise hormoonid Koor ja säsi produtseerivad erinevaid hormoone. Esimene neist produtseerib mineraalkortikoide, mis reguleerivad mineraalainete ja süsivesikute
neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal- ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitust. Efektoorne hormoon- kindel hormoon, mis vastab kindlale elundile. Spetsiifilisus. Neerupealise hormoonid Koor ja säsi produtseerivad erinevaid hormoone. Esimene neist produtseerib mineraal-kortikoide, mis reguleerivad mineraalainete ja süsivesikute ainevahetust ning säiltavad seega keha tasakaalu erinevate vedelike ja mineraalide vahel. Lisaks veel toodetakse glükokortikoide, mis mõjutavad glükoosi, valkude, rasvade
sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda. X. Sisesekretsioon 1. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni kui hormoone vabastavad omadused), mis produtseerivad liberiine ehk riliisinghormoone, mis
Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda IX. SISEKRETSIOON A. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: neurohüpofüüs ja adenohüpofüüs. Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni kui hormoone vabastavad omadused), mis produtseerivad liberiine ehk riliisinghormoone, mis
Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA (SOODUSTAV ALA) JA HÜPOFÜÜSI
reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast sünnitust, kaela avanemist suguühte ajal, samuti piima eritumist piimanäärmetest imetamise ajal
– Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust • GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust • SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab
,,bioloogilise kella" kujunemisel. 47. Hüpofüüsi sisesekretoorne funktsioon. Hüpofüüs e. alumien ajuripats, paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatut hüpotaalamusega. Hüpofüüs koosneb kolmest sagarast: ees-, kesk- ja tagasagarast. 1. Eessagar e. adenohüpofüüs (dirigent): · adenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste talitlust · türeotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme talitlust · gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest - kehalisel tööl produktsioon suureneb soodustab üleminekut süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. 2. Vahesagar: · intermediin reguleerib naha pigmendisisaldust 3
Skrootum on munandite kaitsja ja nende termoleguraator Munandides valmivad seemnerakud Munandimanustes toimub spermide lõplik küpsemine ja nende säilitamine Seemnejuhad koos kusitiga on seemne välja juhtijad Lisasugunäärmed on seemneplasm moodustajad 9 Peenis on paaritusorgan 22. Sigimisprotsesse reguleerivad hormoonid. HÜPOFÜSAARSED E SUGUHORMOONID GONADOTROOPSED (moodustuvad sugunäärmetes) (moodustuvad hüpofüüsis) steroidihormoonid Valgud rasvas lahustuvad Pole liigispetsiifilised soojuskindlad Vees lahustuvad saab manustada suu kaudu Ei avalda suu kaudu manustatuna toimet, sest lõhustuvad seedeensüümide toimel FSH POLLIIKULEID stimuleeriv Östrogeenid (põhjustavad inda)
9. Hormoonid: Bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille peamine ülesanne paljurakulises organismis on erinevate rakkude talituse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse sealt otse verre- Hormoonid transporditakse verega kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin).
• eesmiseks tsooniks ehk somatosensoorseks ajukooreks (Brodmanni piirkonnad 1, 2, 3 ja 43) Mittetraditsioniline sex-orientatsioon ja • transseksuaalsuse põhjustest vähe teada- ”voodituum” väike- naiste suurus • tagumiseks tsooniks ehk tagumiseks kiirukooreks ülejäänud piirkondadega. • hormonaalsed muutused (gonadotroopsed hormoonid)? • Kiirusagarate suurenemine inimesel, eriti kiirusagara alumistes osades, on tekitanud • homoseksuaalsus: pärilik x-kromosoomiga seotud (xq28) segadust võrdlemisel ahvide ajuga. • Mis on põhjus, mis tagajärg??? • Von Economo kirjeldas nii inimese kui ahvi aju kiirusagarat, tema kirjeldatud ahvi PF ja PG
annaabi.ee 
