Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Giovanni Boccaccio Dekameron". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
munk, simona, salvei, karistus, munga, kongis, abti, rõõm, kohtunik, pattu, munkade, mungad, tuppa, arvas, häbi, neiu, noormees, aeda, vaat, õnnelikum, karistusestütegu, oodanud, ilusat, vaevalt, sammeütu, raiuda, laskis, küsis, rõõmus, temalt, kartis, nutma, heitis, kuulis, tundis, sureb, tütarlaps, noormehe, amori, julgenud, julgemKirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. Ta asus elama kahe Firenzest pärineva venna majja, kes olid liigkasuvõtjad. Siis aga C haigestus. Ta lasi enda juurde kutsuda püha ja tubli munga. C, kes oma eluajal üldse pihil polnud käinud, hakkas mungale valet tunnistama. Ta rääkis mungale, et käib korralikult pihil; on puhas ja süütu; patustas paastumisel; sai isalt suure päranduse, millest poole enda sissetulekuteks jättis ja teise vaestele andis; on ligimeste kohta halba rääkinud; sõimas väiksena oma ema. Kõik selle mõtles c välja, kuid munk ütles, et Jumal annab talle patud andeks. Siis soovis C, et talle Kristuse ihu saadetaks ning veel viimset salvimist
juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heitis.Nimelt oli kloostris noor ja üksik munk, kelle elurõõmu ka paastud ja valvamised ei suutnud nõrgendada, ühel päeval, kui teised veel magasid, märkas nooruk oma jalutuskäigul, ühe põllutöölise tütart, vaevalt oli ta teda silmanud, kui juba haaras teda pöörane lihahimu, ta läks tüdruku juurde ja mõlemapoolsel nõusolekul läksid nad, kellegi märkamata, munga kongi. Peale lõbutsemist mõistis munk, et abt oli teda näinud. Ta mõtles, kuidas olukorrast karistuseta pääseda.Ning lootis oma kavala plaani peale
ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar, aga muidu oli ta üks suur kelm. Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks. Ciappelletto oli nõus ning niipea, kui Musciatto Pariisist lahkus läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga, et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta. Munk tuli ja ta valetas talle kohe, et ta on iganädal vähemalt korra pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri
ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell:
sõrmus. Juut ütles ka Saladinole kolme seaduse kohta, et iga rahvas arvab, et on saanud oma õige seaduse, mille käskusid tal tuleb täita;missugune neist aga tõeline on, see on lahtine küsimus nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta.
miks peaksin ma sellest keelduma. Kes sellest siis teada saab. Kindlasti mitte keegi, ja salajast pattu on ka poole kergem andeks paluda. Säherdune juhus niipea ei kordu, ja ma arvan, et on mõistlik vastu võtta õnne, kui issand seda ise pakub." See oli abti monoloog enne noore tüdrukuga magamist. Ta mõtles endale välja põhjused, miks see halb ei ole ja õigustas oma mittesobivaid mõtteid iseenda ees. Tegelasteks on noor munk, põllumehe tütar ja abt. Tüdruk oli lihtrahva hulgast, munk ja abt aga Lunigiana kuulsast ja pühast kloostrist. Munka tutvustatakse, kui noort ja elujõulist meest, kes paastudest ei suutnud kinni pidada ja üleüldse usuasjadesse pealiskaudselt suhtus. Teosest võib järeldada, et munk oli väga ettevaatlik, kaval ja ettenägelik. Hiljem selgub abti ja munga vestlusest, et viimane ei ole veel kuigi kaua seal kloostris viibinud. Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne
Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et noormees teda kiusab. Noormees sai aru, mida daam mõtles ja külastas teda ning nad lõbutsesid koos. 10. Päeva viimane novell. Üks naine oli abielus mehega, kellele naised ei meeldinud (loe: oli homo). Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid
Juut sai aru, et tema plaan ei toimi ning ütles kaupmehele otse välja mis soovib. Kaupmees andis talle võlgu ning sultan tasus talle hiljem. Lugu näitab tarkuse ja kavaluse ülistamist. Mõistmatus võib õnnelikust olukorrast viletsusse viia. Kavala mõtlemisega on võimalik pääseda kitsikusest ja probleemidest. Lugu oli näide sellest, kuidas on kavala mõtlemisega võimalik pääseda probleemidest ja need lahendada. Kolmas novell räägib sellest kuidas munk vallatles neiuga. Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette. Mõlemad otsustasid oma süüteost vaikida. Lugu näitab, et munk võib olla võimekas ja tubli mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Ka tema võib ühel hetkel anduda maistele ihadele nagu loos juhtus, arvestades veel seda kui kütkestav ja kaunis olend on naine. Kuid taaskord päästis
Keha juhib mõistust, nagu ka tänapäeval. Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes oma tunnetele vastu ei suuda panna – neid leidub nii talupoegade, üliõpilaste kui ka vaimulike seas. „Dekameron“ räägib elust, täpselt sellisena nagu seda elati ja elatakse ka praegu. Boccaccio naerab välja kirikuteenrite pahesid, rõhutab nende moraalset süüd, eksimist loomuse ja looduse vastu. Ka munk võib olla tubli ja võimekas mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Esimese päeva neljas novell räägib loo mungast ja abtist, kes mõlemad sama tüdrukuga vallatlevad. Abt näeb munga alatut tegu pealt ning loodab teda selle eest süüdistada. Kongi sisenedes läheb tal endalgi noore tütarlapse peale veri keema ning ta vallatleb temaga. Sedasama nägi pealt ka munk. Kuna mõlemad on süüdi, käskis abt kõigest vaikida
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma
TEINE PÄEV I novell Trevisos elas üks väga hea inimene. Ta suri ning ta kuulutati pühakuks. Kõik haiged ja sandid tahtsid tema juurde pääseda, lootes tema nägemisest terveneda. Selle sagimise ajal sattusid sinna linna kolm meest: Stecchi, Martellino ja Marchese. Ka neil tekkis selle vastu huvi ja tahtsid kindlasti pühakuni jõuda. Kuna klooster oli rahvast täis, otsustasid nad teha nii: Martellino, kes ennast moonutada suutis, muutis ennast sandiks, kellel kõiksuguseid hädasi oli. Teised kaks olid tema toetajateks. Nii jõutigi väga kiiresti pühakuni, et asi tõelisem näeks, moonutas Martellino end tagasi normaalseks. Tavapärasel kujul tundis aga teda ära üks mees ja kisendas rahvale, kes uskusid sandi tervenemisse ja tänasid pühaku surnukeha. See peale tekkis kaos ja Martellino hakati peksma. Sõbrad kutsusid tema päästmiseks korravalvurid ettekäändel, et pekstav mees on nende raha varastanud. Valega aga läks ka kaasa rahvas, kes kõiksuguseid vargusi Martelli
Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked matused ja lõpuks kuulutati ta isegi pühakuks. See lugu näitab, et kuigi Ciapperello oli tühipaljas suli, võitis ta läbi valede paljude inimeste austuse ja kuulutati isegi pühakuks. Minu teine loetud novell rääkis mehest, kes oli küll jõukas kuid ihkas rohkem
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja tema pärast üritas ta olla võimaliku
Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas. Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed parajast koosolekut pidasid. Nad olid veo vedamata jätnud, sellepärast, et neil polnud enam midagi vedada ja nüüd nad pidid komtuurile sellest teatama, selle eest sai loomulikult karistada. Nüüd sekkus Priidu vahele, et te peate vastu hakkama, keegi ei või teid peksta ja teie üle kohut mõista. Järsku tõusis rahvahulgast kõrge kasvuga munk, kes tahtis rahu saada ja üritas rahvast õnnetuse eest kaitsta. Nüüd oli kuulda hobuste tulekut ja suur ratsaliste salk tuli nähtavale. Viljandi komtuur oli väga vihane, et talupojad olid suutnud ordu seadustele vastu hakata. Ta küsis, et kes on ässitajaks ja et nad kohe välja toodaks. Kui ta tahtis ühele süütule vanamehele peksa anda astus rahva seast välja Priidu ja ütles, et tema on süüdlane. Nüüd kippusid sulased Priidu kallale.
Petlik, salakaval kuna abiellus ühega ja tahtis magada teisega-kuid nii ei juhtunud. Loo sõnum: Kui inimene on tark ja kaval, võib ta saada kõik, mida hing ihaldab.Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov. Loo puänt, üllatav pööre: Mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult elulõpuni. 3.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Abt: Noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest.Petlik ja salasepitseja-mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules.Leidlik-mõtles välja protseduuri "Puhastustuli". 2.Naine: Noor ja väga ilus naisterahvas.Heatahtlik ja otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest.Kergeusklik- usub "Puhastustuld".Alandlik ja oli valmis abti käske täitma. 3.Ferondo: Rumal ei oska piisavalt elatist teenida.Armukade ja kergeusklik usub "Puhastustuld" Loo sõnum:
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
(Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12 kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino mäetippu ning lõi sinna täielikult kloostrivendlikult ühiselulise kloostri, mida ta juhtis elu lõpuni. Ta suri seal ilmselt vahemikul 546 ja 550 ning maeti ka sinna. (Lawrence 2001: 20)
Musciatto tõttu tema vastu väga aupaklikud olid. Burgundlandlastelt nõudis Ciappelletto võlgu sisse väga sõbralikult ja leebelt. Kuid siis haigestus ta järsku, ja need kaks venda, kelle juures ta peatus hakkasid muretsema, et mida temaga teha. Kuna terve elu oli Ciappelletto olnud jumalakartmatu ning polnud elu sees pihil käinud, ei oleks ükski kirik tahtnud teda oma surnuaeda matta. Kuid Ciappellettol oli plaan- ta lasi vendadel kutsuda enda juurde hästi püha ja tubli munk ja lubas ise talitada nii, et kõik asjad aetakse korda. Niipea kui munk kohale jõudis, hakkas Ciappelletto kohe valetama, ta rääkis, kuidas ta ei olnud saanud juba nädal pihil käia, et ta teeb pattu suurustamisega, peab iga aasta 40 päeva paastuaega, kuidas ta on vaid hädas valetanud, ja kogemata, raha üle lugemata, liiga palju raha ostjalt vastu võtnud ja et ta oli väiksena kunagi oma ema sõimanud. Munk andis Ciappellettole kõik tema patud andeks, ja
jäeti ja arvati, et tal pole rohkem sentigi - sõjapõgenike pealik käskis teistel lahkuda, ise jäi veel poisiga rääkima, pidas teda lolliks, kuna oli ka ise kunagi unenägu näinud Hispaaniast, kus peab olema lagunenud kirik, milles lambakarjused ööbivad, seal on viigipuu, mille all ongi varandus, kuid et tema ei olevat nii napakas, et läheks selle nimel läbi kõrbe ja usuks seda EPILOOG - poiss läks tagasi Hispaaniasse, munk andis talle kullatüki, et ta koju saaks minna, oli veidi pettunud, et ta selle kõik läbi tegema pidi ja Alkeemik talle kohe ei võinud öelda, kus tegelik aare on, kuid munk vastas, et muidu poleks poiss ju kauneid püramiide näinud - olles tagasi kodumaal oma lagunenud kirikus, kaevas ta aardekirstu välja, milles olid vanad Hispaania kuldmündid, vääriskivid jmt, mäletas, et peab kümnendiku mustlasele andma
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le
Kirikus läks madinaks ja seal taheti võlts sant surnuks peksta. Marcheses ja Strecch tahtsid oma sõpra päästa ja mõtlesid teda varguses süüdistada. Järgmisel hetel võetigi Martellino vahialla ja viidi raekotta, kus hakkas tõsine arupärimine. Kuna Martellino oma süüd ei tunnistanud käskis kohtunik ta nööri otsa riputada ja ülespuua. Martellino oli ainult sellel võimalusel nõus tõtt tunnistama, kui tema süüasi on tõendust leidnud. Kohtunik oli sellega ka nõus. Kohtunik leidis ka süüdistajaid, kes Martellino varguses süüdistasid. Kuid need süüdistused ei vastanud tõele, sest Martellino saabus linna emaselt alles äsja. Kuid kohtnik ei andnud siiski armu. Marcheses ja Strecch kuulsid pealt, ku karmilt kohtunik nende sõpra kohtleb ja otsustasid abi otsida peremehelt, kes neid Sandro Agolanti juurde juhatas. Tema omakorda oli valitseja juures lugupidamisel. Sandero läks valitseja poole, kus omakorda kohe keegi Martellinole järgi saadeti.
Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik. 4. ,,Secretrum" Petrarca Arutelu Francesco Petrarca ja Augustinuse vahel elu üle. Kirjutatud 1347-1353. 1. raamat- A arvab, et kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle ka saab. Kui keegi tahab oma õnnetusest lahti saada, ei saa ta oma kavatsuses pettuda, kui ta seda tõeliselt ja täielikult soovib. P ütleb, et paljud on vastu tahtmist õnnetud. P tunneb häbi. A: õnnetud ollakse ja õnnetuks saadakse vaid pahe läbi.
3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast
Metsarahvas arvas aga, et ainult inimahvid on nii lollid, et hundi seljas võidelda. Seepärast saadi lagedal väljal lüüa. Meeme võitles laane serval, ta ajas ussisõnade abil hobused perutama ja nottis metsas raudmehed maha. Meeme puhastas metsa võõramaalastest. L arvas, et kuna Meeme andis just talle sõrmuse, läheb ta koos Intsuga Põhja Konna otsima. L kohtus metsas mungaga, kes tahtis talt sõrmust ära võtta. Ints sisises, aga munk ei mõistnud seda ning Ints tappis munga ära. Munk neelas hirmuga sõrmuse alla. Ints kutsus vaskussi, kes puges munga suu kaudu kõhtu ja andis teada, kust kõht lahti lõigata, ja sõrmus saadi kätte. 7.peatükk L tutvub viimaste inimahvide Pirre ja Rääguga, kes on väga lahked ja kasvatavad täisid. Need elasid puurides ja ahvid aretasid üha suuremaid isendeid, need olid neile laste eest. Nad treenisid täisid ja õpetasid neile igasugu vigureid. Üks täi oli kitsesuurune ja sellega käis L nagu koeraga jalutamas
Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud.
sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu sõdinud. Inimesed võtsid aga järjest rohkem raudmeeste kombeid üle ja kolisid külla ning Meeme oli kõigele käega löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu sõdinud. Inimesed võtsid aga järjest rohkem raudmeeste kombeid üle ja kolisid külla ning Meeme oli kõigele käega löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid
tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati munka, keda Leemet väiksena raudmehe naiseks pidanud oli, munk püüdis Leemetilit sõrmust röövida, kuid Ints hammustas teda, munk suri, kuid jõudis enne suhu pandud sõrmuse alla neelata, Leemet palus Intsu, et too mehe sisse roomaks ja sõrmuse ära tööks, kuid sõber keeldus, kutsuti vaskuss, keda maod kasutasid ebameeldivate ülesannete täitmisel, vaskuss leidis sõrmuse, Leemet lõikas õigelt kohalt munga paksu kõhu lõhki ja saigi sõrmuse kätte, otsingud katkestati, sest oldi juba näljased, otsustati jätkata teine kord 7.
.. . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Mari nuttis koguaeg kirikus olgugi et teadis et tal midagi eriti hingel pole. Nad püüdsid õpetajale selgeks teha et Jussi elu ajal ei olnud nad koos ega teinud pattu. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Teisel korral kui Mari ja Andres tagasi läksid oleks tahtnud Mari rääkida et talle meeldis Andres juba siis kui Juss elus oli; samuti armastas ta ka tema varandust ja teda ennast aga ta ei teinud seda sest arvas et mees ei peaks seda kuulma. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis
annaabi.ee 
