Shifty Henry ning Bill Black, kes mängis Elvis Presley bändis. Fenderi jälgedes kõndis ka Gibson, kes lasi välja viiulikujulise elektrilise basskitarri 1953. aastal. Gibsonil oli pikendatav jalg kitarri alaosas, mis lasi seda mängida nii püsti- kui ka horisontaalasendis. Gibson nimetas kitarri EB-1-ks 1958. aastal (joonis 12). EB-1 uus versioon lasti välja 1970. aastal, kuid seekord ilma pikendatava jalata. Samuti 1958. aastal väljastas Gibson EB-2 ning järgmisel aastal EB-0. Gibsoni EB-0 oli väga sarnane elektrikitarrile Gibson SG välimuse poolest. Fenderi bassidel olid helipead kinnitatud silla ja kaela vahele, kuid paljudel Gibsoni varajastel bassidel oli üks humbucker helipea paigutatud otse kaela vastu. Gibson lasi tootmisesse järgmise basskitarri, EB-3, 1961. aastal, millel oli lisaks ühele humbucker helipeale ka teine mini-humbucker, mis oli asetatud silla juurde. Gibsoni basskitarrid olid ka algselt väiksemad
Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda
Suusatamine, golf, tennis ja isegi muusika saatel rulluisutamine olid kõik väga populaarsed meelelahutamise viisid. Populaarne olemisel oli meeletu mõju ning tänu sellele hakkasid moehuvilised naisterahvad nende spordialadega väga innukalt tegelema. Ladies Realm ja Windsor olid tolle aja juhtivad naisteajakirjad nende arvamuste üle ilust, elust ja moraalist arutledes kulutati tunde. Kõik need moodsad naised pidid ju oma eeskuju kusagilt ometi võtma? Jah, selleks oli Gibsoni tüdruk. Ajakirjal Collier oli Charles Dana Gibsoni loodud koomiksitegelane, kes trumpas üle kõik. 1890.-1910. Aastani kasutas Gibson teda emantsipeerunud naisekuju seltskondlike tavade väljanaermiseks. Gibsoni tüdruk oli toimekas ja sportlik ning innukas autosõitja, kes oma ilu ja sportlikkuse ning löögivalmidusega lummas iga meest. Olles kaasaegse graatsia ülim kehastus, tõi ta Ameerikas moodi seelikud ja tikanditega pluusid. Ta võitis südameid oma reipusega ja
tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid ja kuid hiljem mindi üle kunstjuustele. Niisugust pompaduurstiili, mis sai populaarseks tänu Gibsoni tüdrukule, kandsid peaaegu kõik. Kes või mis oli Gibsoni tüdruk? Iluikooni nimega Gibsoni tüdruk lõi illustraator Charles Dana Bibson. Gibsoni tüdruku joonistused põhinesid suuresti tema enda abikaasal. Seda tegi ta illustreerimaks lugusid ajakirjas ,,Life’’. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga
.................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25-30 kraadi vahele
sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Säbrulised, kuid lopsakad-Moes olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Kunstjuuksed-Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Gipsoni tüdruk-Charles Dana Gibson oli illustraator, kes lõi iluikooni nimega Gibsoni tüdruk. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. Juuksed üleskuhjatud- Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti.
Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti
õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused
õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused
Suur Victoria kõrb. 1. Kus? Mis? Millest? Milleni? Ehk suurus, asend ja ulatus. Suur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave'I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur. Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega. 2
aheneb ning ning koosneb vai mõnest massiivist (Sinimäed). Lõunapoolseimas ja kõrgeimas osas on alpiinset pinnamoodi. Maailma suurim üksik kalju on Austraalia südames asuv Uluru ehk Ayers Rock. See punane kivimassliiv on 6 km pikk, 2 km lai ja 348 m kõrge. Kõrgeim tipp on Mawson Peak (2745m) Sügavaim veealune kanjon on Esperance (1800 m) Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest.
hiiglasuur. 23 Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Niisugust pompaduurstiili, mis sai populaarseks tänu Gibsoni tüdrukule, kandsid peaaegu kõik. Gibsoni tüdruk oli kodanikunimega Charles Dana Gibson (1867-1944). Ta oli legendaarne iludus, kellel oli kommikarbikaunitari välimus ja hea iseloom, teda austasid ühtviisi nii press kui publik. Gibsoni tüdruku tervisest pakatav välimus ja idealiseeritud ilu muutus Ameerikas üleriigiliseks hulluseks. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S- kujulise figuuriga
3. Lääs ja moderniseerumine. 4. Religioonil baseeruvate õigussüsteemide ja traditsioonilise õigusega õigussüsteemide moderniseerimisest. 5. Vastused Läänele ja moderniseerimisele. KIRJANDUS: 1. Ainekavas esitatud allikad. 2. Comparative Studies in Society and History. Vol 36, lk 527-548. 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 547-576. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Gibsoni, J. L. Truth, Reconciliation, and the Creation of a Human Rights Culture in South Africa. Law and Society Review. Vol 38, No 1, 2004. 5. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu 1999, lk 44-46; 49-54;76-104; 120-134; 225-230; 267-278. 6. Ilumoka, A.O. Legal Imperialism and Chauvinism: Lesson from Africa. Imperialism and Chauvinism in the Law. Lausanne 2004, pp 39-53. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 7
1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning Kanada ja USA ülikoolidest David McKay, Everett Gibsoni ja Kathie Thomas-Keptra juhtimisel Alistair ALH84001 põhjalikumalt uurimist 1994. Aastal.Nad leidsid ALH84001 pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tegevusega. Kõige huvitavam, et sellest meteoriidist avastati mikroskoopilised piklikud süvendid, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Teadlased rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste koosesinemine.
Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet,
etteantud esinemiskava nõudeid. Juhtmed kippusid lühikeseks jääma, mikker kukkus mitmel korral statiivi küljest, seda ehedamana mõjus esitus ise. Laval oli teiste saatemuusikute hulgas ka legendaarne Elvise kitarrist Scotty Moore. Pärast suurepäraselt esitatud lugu "Love Me" haaras Elvis ootamatult Scotty soolokitarri enda kätte. Scotty kitarr oli Gibson Sunburst Super 400. Elvis andis sundimatu liigutusega jahmunud Scotty'le oma akustilise J-200 Gibsoni. Elvisega laval viibinud rockikuninga legendaarne trummar D.J Fontana jälgis toimuvat kohkunult, kuna ta teadis, kuivõrd hoolas oli Scotty oma kitarride suhtes. Fontana meenutab laval kogetut: "Scotty ei olnud ilmselgelt asjast eriti vaimustuses. Elvisel oli komme kitarre loopida ja teadsin, et Scotty kartis ka seekord Elvist nõnda tegevat. Seekord läks kõik hästi, kuid Scotty ei soovi tõepoolest, et keegi seda kitarri puutuks"
6 pealtvaatajaile paljastasid. Muide, tol ajal kandsid naised seeliku all veel aluspükste eelkäijaid, mis 7 olid jalge vahelt kinni õmblemata. [4] 8 Sama sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi tulema sport, eelkõige tennis ja jalgrattasõit. Just 9 viimase jaoks võtsid naised kasutusele laiad, puhvis aluspüksid, mida kutsuti bloomersiteks ja mis 10 moemällu jäänud Ameerika illustraatori Dana Gibsoni leiutatud tegelaskuju Gibson Girli seljas. [4] 11 Pärast Esimest maailmasõda tegi naistepesu läbi esimese karmi muutuse. Paul Poiret'd ja Coco 12 Chaneli peetakse naise vabastajaks, sest nemad loobusid oma moodides korsetist, mis oli 13 pesumaailmas trooninud aastasadu. 1920. aastate talje ja büstita poisitarid kandsid narmastega 14 kleitide all küll sukki, uudseid püksikuid ja alusseelikut, kuid rinnavormi väärtustamise asemel oli
ühiskonnas toimuvatele nn lavastustele. Baudrillardi väitel on meediaühiskonna reaalsus asendatud pildilise simulatsiooniga. Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus. Võim oli selles ruumis inimeste käes, kes kas institutsionaalselt või oma häkkimisoskustega saavad infot kontrollida. Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise
valguses nägemisteravus madalam, simad harjuvad pimedusega kiiremini; peitepilte lahendavad halvemini; ruumi- ja kujunditaju on viletsam Tempe- Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem; taju kestva aja vältel püsivam; eelistavad rament ja tajuda suhteliselt keerukamaid kujuneid ja ümbrust; isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga,
Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid 8 tingimusi, mis tagavad võimaluse lapse igakülgseks arenguks. Eleonor Gibsoni pertseptuaalse arengu teooria kohaselt on lapsepõlv tajumuslike avastuste aeg. Lapsed tajuvad ja uurivad esemeid ja sündmusi oma keskkonnas. Inimesed peavad tajuma esemeid, et õppida neid tundma, mõistma ja kasutama. Lapsed avastavad infot, mis kirjeldab esemeid, sündmusi ja kohti selles maailmas. Teoorial on kaks peamist seisukohta: esiteks on inimene aktiivne tajuja (inimene on sünnipäraselt motiveeritud
suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju. Taju liigid: isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju. Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi:
keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja osaluseta, vastandatuna kommunikatsioonile), st tegelema semiootiliste suhete uurimisega organismi ja tema elutu keskkonna vahel. Tema järgi tegeleks Zoosemiootika kommunikatsiooni ja biosemiootika teoreetilise bioloogiaga. Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja
· Õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · Alustas näitlejana Tartu Töölisteatris · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1944-1976 näitleja ja lavastaja Vanemuises · Lavastas sõnalavastusi ja operette · Õnnestumised psühholoogilise koega näidendite lavastamisel · Paljudes tema lavastustes peaosades Tooming ja Hermaküla Kaidu lavastusi: · Kõrveri ,,Ainult unistus" 1955 (seal on pärit H. Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi · Riiklikud normid (eesti klassika, maailmaklassika, vene klassika, vennasrahvaste
Postmodernism ei anna reaalsust edasi, vaid loob seda. Kujutised on reaalsemadki, kui on originaal. Kommunikatsiooniekstaas: ei toimu sisulist informatsioonivahetust. See on meediavõrgustikus olemise ekstaas ise. Tulevikuutoopia kõrgpunkt oli 60ndatel. Futuroloogia (II MS järel) põhiprobleem oli seletada muutusi, mis tulevad riiklike struktuuride poolt ja küsida inimestelt, kuidas nad nende muutustega toime tulevad. Gibson (ameerika futukirjanik): future fatigue. Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homoöstaas
ja Jüri Järveti Voitinski. Eesti teatrit on läbi aegade peetud näitlejateatriks ja eesti vaataja on armastanud oma suuri näitlejaid. Sõjajärgsel ajal suutsid head näitlejad (Aino Talvi, Velda Otsus, Kaarel Karm, Rudolf Nuude jt.) ka stereotüüpsetes tegelaskujudes välja mängida inimlikke tahke. Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950
* Helmholtzi tajuteooria ehk teadvustamata otsustuste teooria ta väidab, et tajukujund mis tekib, tekib tänu keeruliste arvutuste, otsustuste tulemusena, kuid seda inimesed ei teadvusta. Sedalaadi asju aitavad teha teatud lihtsustatud oletused maailma kohta. Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile. * Gibsoni tajuteooria ehk ökoloogiline tajuteooria erinevalt Helmholtzist ta väidab, et pole vaja mingeid arvutusi jms, vaid tajukujund tekib vahetult, ilma eelnevate protsessideta. Ta väidab, et andmekogudest valitakse mingid muutumatud tunnused, mis on vaid üheselt mõistetavad, tekitavadki tajukujundi. * Taju omadused on: -) Inimese tajuvõimel on piirid inimene ei taju kõike (nt röntgenkiirgust või ultraheli ei taju).
Postmodernism ei anna reaalsust edasi, vaid loob seda. Kujutised on reaalsemadki, kui on originaal. Kommunikatsiooniekstaas: ei toimu sisulist informatsioonivahetust. See on meediavõrgustikus olemise ekstaas ise. Tulevikuutoopia: kõrgpunkt oli 60ndatel. Futuroloogia (II MS järel) põhiprobleem oli seletada muutusi, mis tulevad riiklike struktuuride poolt ja küsida inimestelt, kuidas nad nende muutustega toime tulevad. Gibson (ameerika futukirjanik): future fatigue. Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homöostaas
C. heterochrous'e elutsükli pikkus sôltub suuresti vee temperatuurist. Køie järgi arenevad liigi isendid Øresundis kôige kiiremini aastaga: talvel produtseeritud munad arenevad nakkusohtlikuks kevade ja suve jooksul. Lestad toituvad polüheetidest suve ja sügise jooksul ning larvid nendes arenevad täiskasvanuiks talvel, mil viimaseid ka kôige rohkem leidus. (Køie, 2000). Fagerholm leidis Soome rannikul täiskasvanud emaseid isendeid aasta läbi; kôige arvukamalt talvel, see kattub Gibsoni andmetega. (Fagerholm, 1982). Gibson uuris C. heterochrous`e elutsüklit Ytahani jôes ja meres Aberdeeni lähedal Sotimaal. Tema andmete järgi on nematoodi areng väga aeglane ja kestab kokku kaks aastat. Nematoodid arenevad vaid suurtemates lestlastes, kes teevad rändeid kaugemale avamerele ja tänu sellele C. heterochrous´ega kokku puutuvad. (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994) Elutsüklis olevad nihked on seletatavad merevee temperatuuriga ja asjaoluga, et munad
muutustele. Meil on tuttavat nägude kohta rohkem strukturaalselt infot mis on seotud muutumatute näojoontega. Tuttavate nägude puhul on kasutusel name generation, face recognition units mida muidu ei ole. Nimele mõeldakse viimasena. - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant
III LOENG Aktsioonipotentsiaal tekib kui … Vahetu ja vahendatud taju Meelteandmetes teatud protsesse tehes, teatud hoiakud ja mudelid – neid korrigeeritakse ja kohandatakse uute mudelitega ja tehakse seeläbi järeldusi maailma kohta. Ökoloogiline – on mõtet rääkida asjadest mis on päriselt inimeste jaoks tähtis. Gibson oli pahane, et teised keskenduvad liialt suurtele ja keerulistele asjadele. Ta arvab, et tajus ja meeleandmetes on kõik olemas Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess
Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Eeldatavasti saavutatakse see nn. sügavustunnuste arvestamisega (kas automaatselt või alateadlike järelduste tulemusena). Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused:
uusi liike, nende seas pisikesi, keskmisi ja väga suuri puid. Ei ole maailmas teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Geograafiliselt jaguneb Austraalia neljaks piirkonnaks: Idas ja kagus soodsaima kliimaga viljakaimate muldadega rannikutasandikud; mäestikuala Suur Veelahkmeahelik Austraalia Alpide ja Sinimägedega (Kosciuszko 2228 m) asub mandri idarannikul; lääneplatoo madalate ahelike ja suurte kõrbetega (Suur Liivakõrb, Suur Viktoria kõrb ja Gibsoni kõrb); keskmadalik sisemaal Carpentaria lahest Adeleide'i linnani suurte kuivade nõgudega (veerikkad on vaid Murray jõgi ja Eyre'i järv). Austraalia sisemaal ning lääneja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Põhjaosas (Darwin) on kogu aeg palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Idaja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ning edelaosas Perthi ümbruses on mõõdukas kliima seal elab ka enamik inimesi. Alates 1970
annaabi.ee 
