Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sellest mustast mungast" - 10 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Gert Helbemäe "Sellest mustast mungast"

Gert Helbemäe Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud....

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pagulaskirjandus

Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks ­ identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond ­ kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond ­ See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...

Kirjandus
155 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gert Helbemäe

november 1913 Tallinn­15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gert Helbemäe

novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...

Muusikaajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti proosa

Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pagulaskirjandus ja kirjanikud

Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Must Surm

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõtt...

10.klassi ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

PAGULASKIRJANDUS

PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Gert Helbemäe

Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast " ...

Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun