Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geotermiline energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
term, geotermiline, geothermal, geotermaalenergia, siseenergia, soojusvoog, island, maasse, torusid, turbiinid, happevihmade, mürgised, kemikaalid, mõjutamine, africa, activity, pace, zambia, novaatorAmeerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal. Hüdroenergia eelised ·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on. ·Elektrienergia tootmine kõige odavam. ·Hüdroelektrijaamad ei saasta õhku. Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Jõevee omadused halvenevad. ·Veeorganismide arvukuse vähenemine. ·Rändetõkked kaladele. ·Üleujutused. ·Majanduslik kahju (rikutud veekogu looduslikku seisundit ja liigirikkust on keeruline ja kulukas taastada). Geotermaalenergia ·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18
6. Ülekandeliinide abil transporditakse elekter tarbijani. Tuuleenergia kasutamise eelised ja puudused. + keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid ei teki; + tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral; + energiaallikas, tuul on kõigile tasuta kasutamiseks; -- tuulekiiruse ajaline ebaühtlus; -- tekib mürareostus; -- on takistuseks lindude rändel; -- tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti; -- kasutuspiirkond piiratud. ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. BIOMASSI- JA GEOTERMAALENERGIA Bioenergia allikad: kask, lepp, paju, pilliroog, põhk, raps, loomasõnnik, raie- ja puidutöötlemise jäätmed, tahkete olmejäätmete orgaaniline osa, reovete muda. Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas. Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi
...................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:........................................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia...................................................................................................................12 2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas........................................................14 2.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................14 2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs.....................................................................................
Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja
palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. 5.Tuumaenegia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektrieksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Küige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku ennavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paruguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas (teine maailma võimsaim elektrijaam Kolme Kuru hüdroelektrijaam). Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides (Prants
.....................................................................................................6 Probleemid..........................................................................................................................7 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................7 Mida tuleks teha?................................................................................................................8 Maa siseenergia e. geotermaalenergia.....................................................................................8 Probleemid .........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................9 Mida tuleks teha?................................................................................................................9
Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1
· Eesti, sest on ülekaalus põlevigi tööstus. · Poola, sest ülekaalus on tahked kütused. · Iirimaa, sest leidub muid alternatiive. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? · Tuumaenergia tootmiseks on vaja suurt hulka kapitali ja spetsiaalset, väljaõppinud tööjõudu. Miks kasutatakse päikese-energiat peamiselt arenenud riikides? · Sest tehnoloogia on kallis ja vajab teiste energiatootmise harudega kombineerimist. Mida tähendab geotermaalenergia? · Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud
* Saksam hoidmiskulud esialgsed investeeringu suured, aa müra Päikese- Hisp, Sm, Elektri Taastuv energiaallikas, Lindude häirimine, esialgselt energia* USA Hiina, toomine emissioone pole, madalad kallis, potentsiaal Jaapan töös hoidmiskulud geograafiliselt erinev Geo- Island, USA, Soojus- ja Odav, madalad tööl Pole igal pool (geograafiline termaal- Filipiini Indonee elektriener hoidmiskulud, emissioone potentsiaal erinev), esialgu energia d sia, gia pole investeeringud suured Filip. Biomass Brasiili Küte, Vähendab jäätmevälju, Põlemisel emissioonid, madal
Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. 7
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
1) talveperioodil või pilvisusega on võrreldavate kollektoritüüpide tootlikkus plaatkollektoril väiksem - aasta lõikes parimate torukollektoritega võrreldes -10%. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite eelised: 1) talveperioodil tootlikum, kuna pilvise ja külma ilmaga suudab paremini hajusat kiirgust kinni püüda ja vaakumtorus on soojuskaod minimaalsed; 2) ebasoodsa katuse suuna korral on lihtne torusid käsitsi keerata päikesekiirguse suhtes optimaalsesse suunda. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite puudused: 1) suuremad kasutusriskid õrnema klaasi tõttu (vandaal, hanged, rahe, jäätumised (olenemata soojusringusest). Suviti lisandub samuti suur kasutusrisk - kõrged temperatuurid; 2) kiirgust neelava absorberi pindala on kogupindala suhtes väike (koef. 1,6 -1,9); 3) vaakumtorudel on kõrgendatud risk ringleva vedeliku keemiseks. Puudub antifriis
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö
Säästev transport Säästev transport Säästev tarbimine ja tootmine Loodusressursside säilitamine ja haldamine Rahvatervis Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne Ülemaailmne vaesus ja SA alased väljakutsed Säästev areng: Balti regioonis Läänemere regiooni Agenda 21 (algus 1996) Agenda 21 arendamine regionaaltasandil Poliitiline koostöödokument (1998): Osalised: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Island, Norra, Saksamaa, Poola, Venemaa loodeosa Euroopa Komisjon loodeosa, Euroopa Komisjon Rõhk regionaalsel koostööl ja keskkonnakaitsel Läänemere Agenda 21E Läänemere piirkonna ühtse säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava (2002) 2009 - EL Läänemere Strateegia TINGIMUSED SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMISEKS EESTIS Säästva arengu seadus, 1995.aasta, peaministri Andres Tarandi initsiatiivil.
Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal
Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine). X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia, gravitatsioonienergia; (teadmised) Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt.
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist,
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal. Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 6. LAAMTEKTOONIKA Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamad tekkisid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. 6.1. Laamade liikumine 1912
Otse loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused, kaevandatavad maavarad) põllukultuurid Loodusvarade liigitus, olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia Loodusvarasid võib ka liigitada: esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad kasutusviis (toiduained, jõuvarad) tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus tootmisaste : põhi- ehk primaarselt toodetud hüved ja töödeldud Maavarad energeetilised mitteenergeetilised o metallid o mittemetallid XX sajandi 90 aastaga on tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda energiatarbimine 11 korda
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
Üks keskkonnaprobleemide võrdlus andis 2 punkti, kui oli välja toodud kas sarnasus või erinevus mõlema riigi aspektist. 1) Mõlemas riigis toodetakse hüdroenergiat. HEJ kaasnev veehoidlate rajamine, toob kaasa suurte alade uputamise (koosluste ja kultuuriväärtuste hävimine). Hiinas mastaabid suuremad kui Islandil. 2) Hiinas domineerib kivisöel baseeruv soojusenergia, millega kaasneb õhusaaste ja maastike rikkumine seoses kaevandamisega. Islandil need probleemid puuduvad. 3) Islandil geotermaalenergia kasutamisega seoses võib tekkida nn soojusreostus mõnes veekogus. Sagedasemad eksimused: Islandit ja Hiinat ei võrreldud samast aspektist; sisuline võrdlus jäeti tegemata, vastusena kirjeldati olukorda Hiinas ja Islandil. (osaülesanne 35) Põhjendage soojuselektrijaamade suurt osatähtsust Hiina elektritootmises. Hiina soojusenergia tootmine toetub riigi oma rikkalikele kivisöevarudele. (osaülesanne 36) Selgitage seost geotermaalenergia kasutamise
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. HELETAIGA kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. MULLASTIK Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid
annaabi.ee 
