MERKUUR ESITLUS (0)

MERKUUR
MERKUUR
 Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi 
planeet.
 Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
 Läbimõõt  ekvaatori  tasandil on 4879,4 km
 Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit
 Mass on 18 korda väiksem Maa massist
 Merkuuril ei ole kaaslasi.
 Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab 
päikesevalgusest ainult 5–6%
 Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati 
Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal
NIMI
 Nime saanud vanarooma 
kaubanduse, reiside ja varguse 
jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana­
Kreekas vastas Hermes.
VAADELDAVUS
 Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast 
pole ta Päikese säras  eristatav .
 Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas 
koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. 
 Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga.
 Merkuuril on  faasid  nagu Kuul
 Alumises ühenduses paistab ta õhukese  sirbina . Ülemises ühenduses oleks nähtav 
kogu pind.
 Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta 
on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest 
 Merkuuri ja Maa orbiidi omaduste tõttu korduvad Merkuuri vaatlemise tingimused iga 
13 aasta tagant.
PINNAVORMID
 Teleskoobist paistavad ainult heledad ja tumedad laigud.
 Kosmosest tehtud fotodelt  selgunud , et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: 
seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke.
 Kõige silmatorkavam teadaolev  pinnavorm  on suurim  kraater   Palavuse  nõgu, 
põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km.
 Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20–500 km pikkusi ja kuni 3 km 
kõrgusi astanguid.
 Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri  aegadest  pärit tasandikud.
 Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu  liivaluited  ja liiva­ 
või tolmujutid.
ATMOSFÄÄR JA KLIIMA
 Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, 
kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksi dist, neoonist ja argoonist.
 Merkuuri atmosfääri kogurõhk on Maa omast 500 miljardit korda väiksem.
 Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti.
 Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C
 Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensi vsem kui Maal.
 Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt.
 Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär.
  Radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri pinnal või pinna lähedal võib 
olla tolmu all pisut veejääd.
UURIMINE
 Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. 
 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparel i, et Merkuur peab 
pöörlemis­ ja ti rlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole.
 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust.
 1965 määrasid Gordon Pettengil  ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri 
pöörlemisperioodiks 59 ± 5 Maa ööpäeva.
  1971  täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65 ± 0,25 Maa ööpäeva.
 1973. startis  kosmoseaparaat  Mariner 10, mis aastatel 1974­ 1975 teostas3 möödalendu 
ning kaardistati 45% planeedi pinnast.
 2004. startis kosmoseaparaat Messenger, mil e ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja 
tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist Merkuuri magnetvälja päritolu ning püüab 
määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist

Document Outline

• MERKUUR
• Slide 2
• NIMI
• VAADELDAVUS
• PINNAVORMID
• ATMOSFÄÄR JA KLIIMA
• UURIMINE