Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geoinfosüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
projektsioon, kaarti, projektsiooni, geoinfosüsteemid, kaartide, eksam, mõõtkava, nomenklatuur, vektor, rastergraaf, temaatiline, polaar, projektsioonid, sfäär, meridiaanid, graafilinegraafia, geograafiliste, ellipsoid, andmemudel, atlas, aerofoto, paralleelid, meridiaanide, kaugseire, polügoon, dimensioon, piksli, maatriks, ruumilKORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d
o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist.
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks
geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,
arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh
normide järgi valmistatav kogu Eesti maismaad hõlmav kaart. Riikliku põhikaardi valmistamise esmane ülesanne on koguda normeeritud täpsusastmega topograafiline informatsioon, tagada selle säilumine ja kättesaadavus. Digitaaltehnoloogia annab head võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000
suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus.
.....................6 6. EKVIDISTANTSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID .............................................................6 7. MUUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...................................................................................7 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID ....................................................................................7 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...........................................7 Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon ................................................................7 Lamberti õigepindne silindriline projektsioon .................................................................................8 Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM).............................................................................9 Mercatori põikprojektsioon...........................................................................................................
vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid. Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms. 12
* kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs ruumiline interpoleerimine- mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri puhul) aluseks eeldus, et näitaja muutub sujuvalt.
asukohamääramis-seadmed (GPS) 9 Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid(SDSS) keskkond keeruliste planeerimisülesannete lahendamiseks. Planeeringud: - Erinevate infokihtide (nt teede, asustus, LK alad, olemasolevad planeeringud) kombineerimine - Atribuutandmete parem haldamine - Päringud ja analüüsid - 3D visualiseerimine - Kaartide kujundamine Rahvaloendus: 3 1. Rahvaloendajate varustamine elanikkonna andmetega: - Iga inimene ning eluruum tuleb loendada ühe korra - Iga loendaja peab täpselt teadma oma tööpiirkonna piire 2. Rahvaloenduse andmete kandmine GIS andmebaasi. Lennundus: 1. saabuvatele lennukitele on oluline minimaalne ohutu kõrgus (MSA)
samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide, värvide jm leppemärkide abil, need sõltuvad kaarti liigist, üldistamisastmest jamõõtkavast. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), otstarbe, kujutatava maa-ala ja mõõtkava poolest on maakaardid väga mitmekesised. Topograafiline kaart on enim levinud geograafia kaartide alaliik.On suure või keskmõõtkavaline 1/1 000 000 mis kujutab maa pinda vähendatud ja üldistatult.Kasutatakse võimaliku väikeste moonutusega kaardi projektsioone. Väiksema maa-ala täpne suuremõõtkavaline (harilikult 1:500 – 1:5000) kujutis on
· Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi · Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7
· Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi · Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7
mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on
mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on
vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri
Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi
1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2
............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4.2 Polükoonilised projektsioonid......................................................................................... 6 5 Puute- ja lõikekoonused........................................................................................................ 7 6 Koonilise projektsiooni kasutusalad...................................................................................... 8 6.1 Eestis kasutatavad koonilised projektsioonid.................................................................. 8 6.2 Maailmas enim levinud koonilised projektsioonid.......................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................................. 9 Viited...................
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus;
läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur). 4 Joonis 3. ArcCatalog 1.1.3 ArcToolbox ArcToolbox aken (vt. ka joonis 4) on kättesaadav nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu, läbi mille on aktiveeritavad geotöötluse erinevad funktsioonid (andmete konverteerimine, matemaatilise aluse / koordinaatsüsteemi ja projektsiooni seadis tamine jne), mudelid ja skriptid. Kasutatavate funktsioonide hulk sõltub konkreetsest desktop tarkvarast/litsentsis t. Joonis 4. Clip töövahendi aktiveerimine ArcToolbox`is 5 1.1.4 Command Line Sarnaselt ArcToolbox`le on nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu kättesaadav ka käsurea (Command Line) kasutamise võimalus (vt. ka joonis 5).
¿ s 1,2= √¿ 2. Mõõtkavade teisendused, ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse. Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks - Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt
· edastatav informatsioon peab olema üheselt arusaadav, · kaardi koostamisel tuleb rakendada ühte põhimõtet kogu kaardi ulatuses, · kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide, joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt. 1.1 Kaardi elemendid Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt võivad need tunduda vaid
Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa ( h pr ) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil? Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani ulatuses konstantne. Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti,
modelleerida. ArcView on maailma levinuim töökohapõhine GIS- ja kaarditarkvara (de facto standard), mis aitab kümnetel tuhandetel organisatsioonidel igapäevaselt saada geograafilise ruumiga seonduvatele küsimustele sobivaid vastuseid ning langetada selle alusel kaalutletumaid otsuseid. ArcView võimaldab igaühel lihtsal moel geoandmeid kasutada. Võimalusterohke leppemärkide valiku ja kartograafiliste töövahenditega on kvaliteetsete kaartide loomine käepärane ja mugav. Geoandmete haldamine ja muutmine on tänu lihtsale ja loogilisele kasutajaliidesele paindlik ja jõukohane mistahes organisatsiooni töötaja(te)le. Praktiliselt kõik andmetootjad on võimelised andmeid levitama ArcView-le sobival kujul. Kuivõrd geoinfot saab integreerida paljudest allikatest, on võimalik projekte alustada koheselt andmetega, mis on olemas kas ettevõttes kohapeal või kättesaadavad Internetis (WMS, WFS jne).
lahutada 360°. 13. nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid vaja määrata Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist 1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99)
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk),
2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul
annaabi.ee 
