Hispaania Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved)
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki
71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas
Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse.
Umbes 27% põllumajandusmaast hõlmatud põllumaa, 32% - 9% karjamaad ja metsa. Mõnes valdkonnas riigi domineerivad lillekasvatus. Kasvanud kartul, suhkrupeet ja teravilja loomakasvatust Kõige tavalisem karjatamine, karjatamine, kus rohkem kui 4,5 miljonit karilooma Aastatel 1994 kuni 2005, kasvuhoone pindala kasvanud 13-lt kuni 15 tuhat hektarit,kütta kasvuhooneid tavaliselt kasutavad maagaasi. 60% kasvuhoone on lillekasvatus. Hispaania Põllumajandus Hispaania pollumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Pollumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja koogivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Juhtiv haru põllumajandus - taimede kasvatamiseks Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus.
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET
.............................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed:
HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas.
Hispaania Sissejuhatus: Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid. Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne
........................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA............................
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9
MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles
OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel),
Hispaania Hispaania kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised
8.B klass Juhendaja: Mare Salu Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Asukoht ja riik lk 4 Rahvastik lk 5 Religioon lk 6 Kliima lk 7 Pinnamood lk 8 Hispaania põllumajandus lk 9 Tööstuse areng ja tootmine lk 11 Toidukultuur lk 13 Loomasik ja taimestik lk 14 Sport lk 15 Hispaania eluolu lk 17 Kokkuvõte lk 18 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Hispaania, kuna mulle meeldib see riik. Olen seal korduvalt käinud ja reisidest on jäänud väga positiivsed muljed. Seal on soe ja päikseline kliima ning sõbralikud inimesed. Referaadiga loodan anda ülevaate sellest, milline riik on Hispaania, millised inimesed seal elavad, millised ilmastiku tingimused seal on, milline on sealne tööstus ja toidukultuur. Kasutasin mitmeid veebilehekülgi informatsiooni kogumisel. Neeed olid: www.spain.info http://www.corporatetravelsafety
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal
Tuleta meelde, milliste teiste tegevustega on põllumajandus tihedalt seotud? ................................................ · Võrdle põllumajanduse looduslikke arengueeldusi Suurbritannias ja Hispaanias ning sellest tulenevalt too välja põllumajanduse erinevused. Näitaja Suurbritannia Hispaania 1. 2. · Inimene on oma tegevusega paljudes maailma paikades loodust mõjutanud või isegi ümber kujundanud. Koosta kaks lauset, mille abil kirjeldad inimtegevuse mõju reljeefile ja kaks lauset, mille abil kirjeldad inimtegevuse mõju veekogudele. Mõju reljeefile: ...................................................................................................................... Mõju veekogudele: ............................................................
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas. Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
Leht- ja segametsavöönd niiskem, soojem. Siin enamik põllumaast.teravili, kartul, köögivili, söödajuurvili. Kasvatus perioodiline(vahepeal talv), 1 saak aastas. Miinused: - tööjõudu vajatakse hooajaliselt - masinate kasutusaeg väike - toodangu säilitamisekulud suured - loomadele talveks laudad ja varuda sööt 6. Lähispolaarne vööde lähisarktiline kliima. Tundrakarjamaad loomakasvatus (põhjapõdrad). Koldeline põllundus redis, oder (taluvad öökülmi) 7. Polaarne vööde arktiline kliima. Põllumajandus võimatu. Kaart 1 raamat lk. 14 Joon: Agroklimaatiliste näitajate muutumine sõltuvalt kliimavöötmest 1.2. Majanduslikud tegurid, mis mõjutavad põllumajandust Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule,
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma talu
..................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia
põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. MILLELE ON PÕLLUMAJANDUS SPETSIALISEERUNUD TAIME VÕI LOOMAKASVATUSELE? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid: Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinmarjakasvataja. Enamarenenud loomakasvatusharud: Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti
elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, sojaoad, šokolaad. Lisaks impordib Prantsusmaa suures koguses sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis. 3) Milliseid ekspordib? Peamiselt eksporditakse teravilja, piimatooteid, samuti puu- ja juurvilju ning mereande, samuti ka viinamarjadest tehtud veinid (ja muud alkohoolsed joogid). Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksmaa (15,88%), Itaalia (8,16%) ja Hispaania (7,8%). 4) Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Prantsusmaa on esimesel kohal veinide eksportijana, teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana ning maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on ta 9. kohal. 5. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Pikaajaline põllumajandus on maad (muldi) kurnanud, see on ka loodust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
