Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia tööks(10. klass)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööjaotus, sündimus, suremus, tehnoloogia, kaubavahetus, nafta, tolliliit, investeering, haridus, kapital, arud, maavarad, kolooniad, turg, kaubavahetuses, suhtlemine, spetsialiseerumine, tõuke, industriaalne, tootmisviis, agraarne, konkurents, tooraine, iseseisvumine, tehnoloogilised, infotehnoloogia, suureneda, tööjõud, arengumaad, araabiaÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS  Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia  sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid  majanduses tegutsejad Maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus  spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine  Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria  kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine  kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto,
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus  hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus  aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks  loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa. Agomeratsioonitööstus on tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid, oskustööjõudu, koostööpartnereid jne. Nt: autotööstus. Kõrgtehnoloogilist tööstust iseloomustab uuringu ja tootearenduskulude suur osatähtsus toote omahinnas. Kapitalimahukas tööstus on seotud kasuattava tehnoloogia eripäradega  elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus jms. Mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurt ettevõttevõrgustikku, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele, nimetatakse ettevõtlusklastriks ehk kobaraks. Nende kujunemisel on olulised riikide ja regioonide võime õppida. Kujunevad teaduspargid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on kaubamärgi ehk brändi olemasolu. 1
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid  tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus  hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu  põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist
Umbes 6000  7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala  põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja
2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (nt NAFTA ja EFTA) 5) Tolliliit: koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetus liiduväliste riikidega on kehtestatud ühtsed reeglid (MERCOSUR) 6) Ühisturg: tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine. 7) Majandusliit: Kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha
Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi  inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus  põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega  transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond  põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis  tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood  enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus
Mastaabi sääst  tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus  Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus  Energia ÂLoodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid  tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine
2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT  10000$ 3.Kõrge sissetulekuga riigid RKT- üle 10000$ Eesti 3330$ Soome24080$ Singapur 32940$ Tansaania 210$ Mehhiko 3680$ Kuveit 22110$ Naftariikidel üle 10 000$ aga alla 20 000$ Kõrgeltarenenud riikides on üle 50% tööjõust hõivatud III sektoris Alla 10% tööjõust hõivatud I sektoris b) Sotsiaal demograafilised näitajad (rahvastiku puudutavad näitajad) - rahvaarvu kasvu kiirus - keskmine eluiga - imiku suremus - vanuseline struktuur - tervishoiutase - haridustase 3.Kaasaegne maailmamajandus Välisinvesteeringud - otsesed  investeering millega kaasneb investori oluline osalus ettevõttes - portfelli  investeeringud väärtpaberitesse - muud - kõik mis ei kuulu esimesse ega teise Sihtmaa  kuhu investeeritakse Lähteriik  maa kes investeerib 1)Välisinvesteeringu eeldused - tooraine;ressursid - odavtööjõud - majanduslik stabiilsus - siseturu olemasolu
Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e.  kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega Ettevõtlusvõrgustik  ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus  ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh. ka inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine  e. üleilmastumine  kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena Inflatsioon  üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse langus Investeering  majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne
kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD  KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID  MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA  ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS  TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS  VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK  ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES  VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI  inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2. Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis 3. Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed (2 tk teada): 1. Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel) 2. Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest) Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada): 1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada):
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega? Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine KÜSIMUSED 1. Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile? Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine · SÕLTU INDUSTRIALISEERIMINE  toimus suurriikide huvides, mingit piirkonda koloniseerides  emamaa (antud juhul enim arenenud riik) liidab endaga koloonia
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC  Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA  vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR  Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN  Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC  Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF  Rahvusvaheline raha fond -) WTO  Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD  Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse
annaabi.ee 
