Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia 10. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnastumine, aasia, rahvastikupoliitika, tööpuudus, sisseränne, araabia, natu, ülerahvastatus, tööjõud, lahkuvad, ülelinnastumine, slummid, õhusaaste, maarika, kursus, vajalikkust, sündimust, suremust, samale, eesmärgile, isadele, väljaränne, ameerikast, aasiasse, tagakiusamine, kaukaasiast, siirdemaale, tööjõuturg, tööoskusedPõhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil. Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: * toidupuudus (eriti arengumaades), *piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, * tööpuudus, * üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, * suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 5. Sündimus ja suremus. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab Suurem osa naisi kodused, või õpib, pere luuakse nende rolliks ühiskonnas
sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab
osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend – Kuidas soodustab / takistab Eesti majanduse arengut: a) riigi asukoht EL idapiiril b) rahvastiku haridustase Millised loodusgeograafilised tegurid soodustavad Venemaa majanduse arengut? Millised takistavad? 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; (Mõisted: rahvusvahelised firmad)
soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. Esialgu saabus tööjõud Hispaaniast ja Portugalist, hiljem ka Marokost, Kreekast ja Türgist. Euroopa Liidu riikides püütakse välja töötada ühtset immigratsioonipoliitikat ja võidelda inimkaubitsemise vastu. P-Ameerika on olnud sisserände piirkond alates 17. sajandist. Pikka aega tulid immigrandid Euroopast, hiljem ka mujalt maailmast. Pool väljarändajatest suundub USA-sse ja Kanadasse. 1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid,
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1
Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 8090 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes 6000 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu
MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
Keskm eluiga madal. kaasaegne rahvastiku tüüp sisuliselt eelmise vastand. Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega. demograafiline plahvatus rahva kiire kasv rahvastiku vananemine sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile. sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine RAHVASTIK JA ASUSTUS Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim,
1. Geograafia 1.1. RAHVASTIK ja Asutus Maailma rahvaarvu kasvamise põhjused ja tagajärjed Maailma rahvaarv on kasvanu pika aja jooksul kasvanud aeglaselt sest iive oli väike ning suremus suur.kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18 saj lääne euroopas tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste panaremisele. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes. Tagajärjed On tekitanud suuri sots majanduslikke probleeme : toidu puudus ( eriti arengumaages), ülerahvastatus, üle linnastumine, töö puudus, ebavõrdsus, probleemid jäärmetega, suureneb koormus loodusvaradele. ' Rhavastiku asutus Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast
Rahvastiku Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite arv Lasteosatähtsus väheneb, Laste ja vanurite osa Vanuseline vanureid,40-45a tõuseb, eluiga tõuseb eluiga kasvab alla 20%, pooled Koosseis tööealised Rahvusvahelise rände peamised põhjused ja suunad Lääne-euroopa Sisseränne vahe ja ida euroopast aga ka aafrikast ja ladina ameerikast. paremad töö ja elamis tingimused Ida-euroopa Väljaränne nii lääne euroopa kui põhja ameerika suunas, - paremad elu ja töö tingimused, õppimine Põhja ameerika Sisseränne ladina ameerikast, aasiast, - paremad elu ja töötingimused Ladina ameerika Väljaränne p-am, euroopasse, - paremad elu ja töötingimused
(Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne. Loomulik juurdekasv koosneb sündimusest ja suremusest.Keskm sündimus maailmas 21 promilli. Sünd/surn in arv (jagada) rahvaarv (korda) 1000. Iive=sündimus suremus. Sündimuse põhjused: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.Viljakas eas naiste arv -
Veetakse kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, kiir- • rajatised ja lennukid on kallid Saadetisi, kallihinnalisi esemeid) • sõltub suuresti ka ilmastikuoludest • Väike mahutavus lennukiga ei saa igal pool maanduda Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus veel keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest;
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
*Kagu-Aasiast Austraaliasse *Lääne-Aafrikast Põhja-Ameerikasse Tõukepõhjused: Väike palk; väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik; halvad elamistingimused; looduskatastroofid; kohaliku keele oskamatus Tõmbepõhjused: Suur palk; võimalus õppida uut keelt; kool/töökoht; sugulased, sõbrad, tuttavad; paremad elamistingimused Barjäärid: Rände maksumus; kaugus; infopuudus; keeleoskamatus; perekond; tervis; viisapuudus Mõjud lähtepiirkonnale: + väheneb tööpuudus ; saab uusi kogemusi, mida saab kasutada ka kodumaal ; tutvustatakse uusi kultuure - väheneb tööealiste elanike arv ; haridusinvesteeringud lähevad kaotsi ; aktiivsed lahkuvad ; noorte arv väheneb ; vanemate osakaal suureneb Mõjud sihttpiirkonnale: + tööjõud mitmekesistub ; odavam tööjõud ; kasvab tarbimine ; suureneb sündimus - kasvab kultuurikonfliktide arv ; kohalikel elanikel vähem töökohti ; suur surve sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused:
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000
Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus suurem, kõrgmägedes väike. Maavarad- tähtsamate maavarade leiukohtade läheduses elab rohkem inimesi. Kliima- lähis-troopiline ja parasvööde tiheda asutusega, arktiline ja antarktiline vöötmes ei ole elanike. Mullad ja taimestik- sega-, lehtmets, rohtlad palju inimesi, sest viljakas muld, piisavalt puiduvarusid. Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik. Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub.
MIKS ON VÄHEM ARENENUD MAADES SÜNDIMUS SUUREM KUI ARENENUD MAADES? Ei kasutata perepleneerimisvõtteid. Sündimus on seal tihti seotud abiellumisega. Tüdrukud pannakse noorelt mehele. MIS RIIKIDES ON VÄGA PALJU AIDSI HAIGEID? Vähem arenenud riikides, nt paljudes Aafrika riikides. MILLAL JA KUS ALGAS DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK? Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Linnastumine. MIS TEGURID TINGIVAD DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU? Linnastumine, meditsiini areng, pereplaneerimine MIDA TOOB ÜHISKONNALE KAASA RAHVASTIKU VANANEMINE? Suureneb eakate osakaal ühiskonnas. Suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele, inimesed peavad kauem töötama. MIKS ELAVAD NAISED PEAAEEGU KÕIGIS MAAILMA PIIRKONDADES MEESTEST KAUEM? Meestel on suurem riskikäitumise võimalus, samuti hoolimatus oma tervise suhtes (alkohol, suitsetamine).
Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis
annaabi.ee 
