Geodeesia leppemärgid (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Inseneriteaduskond
FIBO ploki kasutamine ehituses
referaat
Ehituskeemia  KCM0014
Sügissemester   2017 /18
Tallinn 2017
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................................................................2
Fibo ploki omadused........................................................................................................................3
Poorsus .........................................................................................................................................3
Külmakindlus ...............................................................................................................................3
Veeimavus ja  niiskusesisaldus .....................................................................................................3
Ruumala püsivus..........................................................................................................................4
Õhumüraisolatsioon.....................................................................................................................4
Tulepüsivus ..................................................................................................................................5
Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6
Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6
Vundamendi  müür ........................................................................................................................6
Seinad...........................................................................................................................................7
Sillused .........................................................................................................................................8
Kokkuvõte........................................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................10
1
SISSEJUHATUS
Fibo  kergbetooni  lähtematerjaliks on Fibo kergkruus  ja  tsement . Kergkruus (tuntud ka 
keramsiidina ning Leca, ExClay ja Fibo kaubamärkidena) on poorne ja  sõmer  keraamiline 
ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse eriliste omadustega savi  paisumisel  põletusprotsessis 1150 
ºC temperatuuril pöördahjus. Fibo plokke kasutatakse enamasti eramute, 
paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest 
lahendusest sobivad Fibo- plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Looduslikest 
täitematerjalidest on kergkruus umbes 4 korda kergem, mis võimaldab kergkruusa lisaks 
plokkide lähtematerjalina edukalt kasutada ka soojustusmaterjalina erinevates ehituslikes 
konstruktsioonides (vundamendid, vahe- ja katuslaed, trassid). Materjalil on sama hea 
vastupanuvõime  kemikaalidele nagu näiteks põletatud tellisel ja  klaasil .
2
FIBO PLOKI OMADUSED
Poorsus
Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid 
poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab 
punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka 
poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. 
Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav   müüritise  
välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline 
on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist.
Külmakindlus
Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head 
külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide 
tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt 
mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, 
et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit.
Veeimavus ja niiskusesisaldus
Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne 
struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on 
plokkide  veesisaldus  ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese  veeimavuse  tõttu on müüri- ja 
krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee 
edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline  pealispind  tagab hea nakkumise 
mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase 
soojustusmaterjali puhul ei ületa  relatiivne  niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis 
kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja 
siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 
3
meeldiva  sisekliima . Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine 
seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga.
Ruumala püsivus
Kuivatuskambrist välja võttes on Fibo plokkide mahukahanemisest juba ca 70% toimunud. 
Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga  ladumiseks  kasutatavatel plokkidel on 
oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja 
õige bi- armatuuri  kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket.
Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse  soojuspaisumise  koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK 
ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise 
armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea 
pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all  olevas  vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe 
meetri kohta tuleb teha üks armeeritud  vuuk . 
Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte 
avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka 
külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse 
asukoha peab  määrama  igal konkreetsel juhul  projekteerija .
Õhumüraisolatsioon
Kuna tegu on kaalult kerge  materjaliga , siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei 
ole sama head, kui  raskest  betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni 
saavutamiseks tuleb plokid  laduda  täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata 
krohvida  või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava 
seinana. Heli  neelduvus  on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. 
Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest 
müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni 
läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt.
4
Tulepüsivus
Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele 
on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke võib kasutada kandvates ja 
mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või  osadeks  jagamisel 
ning tulemüüri  ehitamisel , mille tulepüsivusajad EPN 10.1 Ehituse tuleohutuse kohaselt peab 
olema EI 120 - EI 240 ja REI 60 – REI 240. Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad Fibo 
3 ja Fibo 5 plokid EN 771-3p.5.11 järgi ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi 
süttivustundlikkuse ja tuleleviku  klassi V1/I (euroklass A1 ilma vastava 
testimiseta). Fibo müüritis säilitab suures osas  kandevõime  ka tulekahju korral ning seda on 
hiljem enamikel juhtudel lihtne taastada.
5
FIBO PLOKI KASUTAMINE
Vundamenditaldmik
Vundamenditaldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb  taldmiku laius üldjuhul 
vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune  taldmik on piisav  seintelt  tuleva 
koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Sel
juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab  sellest, kuid vundamendi 
kaevikupõhi  tasandada  killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele 
paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja  tasandamiseks  kasutatakse  killustikku , tuleb enne 
Fibo taldmikuplokkide paigaldamiset killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. 
Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. 
Müürisegu. 
Taldmiku peal olev  süvend  armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 
mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui  pikisuunas  panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks 
armatuuri samm olla 30-40 cm.
Vundamendi müür
Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi ka  lintvundamendi  
ehitamiseks. Vundamendi ehitamiseks sobivad nii Fibo3 kui Fibo5 plokid. Plokitüübi valimisel 
või määramisel tuleb arvesse võtta seintelt langevat koormust. Kui kandva välisseina ehitamiseks
sobivad Fibo3/200 plokid (tugevus 3 MPa, paksus 200 mm), siis reeglina sobib sama  plokk ka 
vundamendi ehitamiseks. Kui maja välisseinad ehitatakse Fibo3/200 plokkidest, siis sel juhul 
pole reeglina vajadust ehitada vundament Fibo 5/300 plokkidest (tugevus 5 MPa, paksus 300 
mm), kuigi sellist  lahendust  kohtab objektidel üsnagi tihti. 
Armeerimiseks sobib hästi bi- armatuur , kuna selle selle läbimõõt on 4 mm ja see vajub täielikult 
segukihi sisse. Sel juhul pole  karta , et armatuur oleks otseses kokkupuutes Fibo ploki graanulite 
vahel oleva  õhuga  ja hakkaks  roostetama . Ühtlasi on bi-armatuur redeli-kujuga, mistõttu 
saavutab see suure nakke müüriseguga ning võtab hästi vastu vajumise korral tekkida võivaid 
6
nihkepingeid. Vundamendimüüri on soovitatav armeerida igas teises vuugis, s.o 40 cm järel. 
Põhjus: see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivaid horisontaalseid koormusi  ning 
seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese 
plokirea peale ning viimase plokirea alla. 
Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel 
kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks  renn . See renn 
armeeritakse ja betoneeritakse. U-plokkidest moodustatud soone armeerimiseks kasutatakse 2-3 
armatuurterast läbimõõduga 8-12 mm.
Seinad
Mittekandvad  vaheseinad  ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 
plokkidest. Ploki  valikul  saab määravaks seina kõrgus, avade  mõõtmed, hulk ja  paigutus  seinas, 
heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite , 
elamute  ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks. Kuigi 100 ja 150 mm  plokist  ei laota 
kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul 
pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri.
Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke laiusega alates 200 mm. Sõltuvalt hoone 
arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja 
tugevusega  plokk on sobilik. Praktikas esineb tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult 
arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja  lahendamata  – 
ploki valiku teeb kas  tellija  ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse 
majaga, siis enamasti  seintele  mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning plokk Fibo3/200 
on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte 
vahekaugus  on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad või müürile toetatakse suure sildega 
talasid jne. tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega
plokk valida.
Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga. Vahelae all olevad 1-2
viimast plokirida võiks laduda täis-vuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud 
7
koormused (nt. tala ) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised 
pinged . Sel  juhu aitab  täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada.
Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks 
ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda nn. õhkvahevuugiga. Kui laotakse 
kitsamaid ja  raskelt   koormatud seinatsoone (nt. akendevaheline post), tuleks ka see laduda 100% 
täis vuukidega. 
Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea 
pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad
suured koormused või kui tegemist on kõrge ja pika seinaga, kus on palju avasid (aknad, uksed) 
on soovitatav armeerida  tihedamalt , nt. iga kolmas vuuk. Alatest 200 mm plokist tuleb vuuki 
paigaldada 2 rida bi-armatuuri. Kuna armatuurlatid on 4 m pikad, ei saa neid enamikel juhtudel 
paigaldada müüritisele pärast segukihi paigaldamist. Praktikas paigaldatakse armatuur plokireale 
ning alles siis pannakse segukiht, millele laotakse järgmine plokirida. Sel juhul tuleb armatuuri 
segu sisse kergitada – kui see etapp jäetakse tegemata, siis on oht, et armatuur pole piisavalt 
seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama 
hakata.
Sillused
Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega Fibo sillused, mis 
sobivad kuni 2,5 m avade tegemiseks. Kui akna- või  ukseava  on suurem, siis reeglina tehakse 
betoonsillus. Kui ava on laiem kui 1,5m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. 
Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm.
Fibo silluste  kasutamisel  tuleb alati teha ka kandevõime kontroll. Kuna Fibo sillused pole 
mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, pole soovitatav neile raskelt koormatud vahelae 
talasid suure sildega paneele toetada. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, siis võib 
sellele ka  suuremaid  koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele 
müüritsoonidele.
8
KOKKUVÕTE
Fibo plokk on heade omadustega toode väiksemate hoonete seinte ja  vundamentide  rajamiseks.
Plokkide suurimaks miinuseks on madal õhumüraisolatsioon. Kõrge tule- ja külmakindlus ning
madal hind teevad Fibo kergbetoonist ühe levinuima materjali Eesti eramajade ehituses. Kui
toode   on   nõuetepäraselt   paigaldatud   on   see   vastupidav   nii   ajahambale   kui   erinavatele
ilmastikutingimustele.
9
KASUTATUD KIRJANDUS
https://www.weber.ee/fibo-plokitooted-ja-korsten/fibo-plokitoodete-lahendused-ja -
juhised/materjalid-ja-nende-omadused.html
http://www.majaehitaja.ee/fibo-konstruktiivsed-nouanded/
10

Document Outline

• Sissejuhatus
• Fibo ploki omadused
  • Poorsus
  • Külmakindlus
  • Veeimavus ja niiskusesisaldus
  • Ruumala püsivus
  • Õhumüraisolatsioon
  • Tulepüsivus
• Fibo ploki kasutamine
  • Vundamenditaldmik
  • Vundamendi müür
  • Seinad
  • Sillused
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus