TTK Geodeesia eksami-küsimuste-vastused (0)

1. Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 2. Geodeesia harud on Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia  3. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja  4. Geoidiks nimetatakse maailma     ookeanide ja merede rahulikus     seisus olevat veepinda, mis on     mõtteliselt laiendatud maismaa alla. 
Geoidi mudel määratakse    gravitatsiooniliste mõõtmistega. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida 
kasutatakse nivelleerimisel. 5. Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna 
ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.   Pinnasereeper ja Fundametaalreeper 7. Nivelleerimise viisid, Lihtnivelleerimine, Keskelt nivelleerimine, Otsast nivelleerimine ja Liitnivelleerimine.           Keskelt nivelleerimise tähtsus 
seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga           latilugemites.         Otsastnivelleerimine leidmaks 
punktide A ja B vahelist kõrguskasvu asetatakse nivelliir täpselt punkti A kohale.           Liitnivelleerimine kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei 
ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. 8. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised: 9. Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani 
ulatuses konstantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid 
ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis  Profiil – maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on 
erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava 
väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 1:5000 Plaan 1: 10000 Kaart 11. Koordinaatsüsteemid: • Geograafilised  • Geodeetilised  • Astronoomilised • Tasapinnalised ristkoordinaadid • Geotsentilised. 12.  Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide 
koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust.  13. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. Tihendusvõrguks, Nivelleerimise, Gravimeetriliseks ja  Mareograafiliseks võrguks. 14. Mõõdistamisvõrkudena on kasutusel: • Kolmnurgad (triangulatsioon ja trilateratsioon) Käigud (rajatakse kas teodoliidi või 
elektrontahhümeetriga): • Kinnine käik • Lähtekülgedega käik • Lähtekülgedeta käik • Polügonid 15.   Punkti asukoha määramise viisid. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 16. Joone pikkuse mõõtmisel selgitatakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist 
teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Joone mõõtmisi 
teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu.  17. Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja 
horisontaalsuuna vaheline nurk. 18. Horisontaalnurkade mõõtmise tööprotsess. Teodoliidi kontrolli mine ja justeerimine, kollimatsiooniviga, vertikaalringi nulliasend. Teodoliidi 
ettevalmistamine mõõtmisteks, horisontaalnurkade mõõtmine võtete viisil. Lihtsad nurgamõõtmise vahendid, teraslint, ekker, goniomeeter, 
eklimeeter. 19. Mõõtmistulemuste vead jagunevad: Otsesed ja kaudsed 20. Oma iseloomult võivad vead olla: • Jämedad vead • Süstemaatilised vead • Juhuslikud vead alluvad korrapärasusele. Δ=l – Xl – X 21. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on 
ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. • Värviga • Viirutusega • Horisontaalidega 22. Pindleppemärgid ehk mõõtkavalised • Joonleppemärgid, mis on enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid • Punkleppemärgid ehk 
mõõtkavatud leppemärgid 23. Plaani koostamise etapid: Ettevalmistustööd ( Tellijalt lähteülesande saamine , Asukoha määramine)  Käigu rajamine (Plaaniline 
mõõdistamisvõrk tugineb vähemalt kahele lähtepunktile,) Kinnine käik või lahtine käik,  Situatsiooni mõõdistamine (Hooned, rajatised, piirded, Puud,
põõsad jne. ),  Plaani koostamine ( Elektrontahhümeetrist laetakse mõõdistatud punktid arvutisse, Koostatakse joonestamis fail, Ühendatakse 
mõõdistatud punktid, Vormistatakse plaan,  Plaani väljastamine ( Aruanne: Tellija lähteülesanne, Seletuskiri, Objekti asukoha skeem, Geodeetilise 
mõõdistamisvõrgu skeem, Tehnovõrkude ja rajatiste skeem, Maa-ala plaan). 24. Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist, prisma koos prisma sauaga, statiiv, 
treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse,  fikseerida 
elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid.  25. Laserskaneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. 26. GPS, Glonass, Galileo.   GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel 
saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas 
baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada. Glonass  - Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale 
Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa 
Kosmoseagentuuri loodav sateliitnavigatsiooni süsteem. Üildub moderniseeritud GPS-iga.