Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geo KT - Euroopa loodus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mäestik, kurdmäestik, austraalia, aasia, teravad, järved, island, mandrid, euraasia, antarktis, maailmajaod, antarktika, okeaania, lauskmaa, paljanduvad, kristalsed, juura, mäestikud, kummalgi, orgu, pinnamoodi, mäetipud, harjad, nõlvad, jõgedel, jõed, voolavadEuroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis
teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus.
Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suurem), Uus-Guinea, Kalimantan ja Madagaskar. Saarestik - koosneb mitmest saarest, nt Jaapan, Aleuudid, Kuriilid
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory.
Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem.
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
Jõudnud vahevöö ülemisse ossa hakkab magma uuesti tasapisi jahtuma ning raskemaks muutuma. Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks. 6.2. Laamade liikumise võimalused Laamade lahknemine ehk spreding /divergeerumine o Ookeaniliste laamade lahknemine on protsess, mille käigus kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteistest kaugemale(nt. Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort. o Ookeaniline maakoor tekib keskahelikus ja hävineb kokkupõrkel mandrilise maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl)
munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. 4) Keskaegkond: 250-65 miljonit aastat. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Triias Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil
Jõuan selgusele kuidas tekib magma ning miks tekivad vulkaanid just teatud piirkondades. 1.Laamtektoonika avastamine Maakoore vertikaalsete liikumiste avastamine oli esimene revolutsioon geoloogia teaduses. Teine geoloogiarevolutsioon toimus möödunud sadandi kuuekümnendal või seitsmekümnendal aastail, mil tõestati, et lisaks maakoore kerkimisele ja vajumises on ta ka pidevas horisontaalses liikumises, mille tagajärjel tänepäeva mandrid on kord lähenenud ja lõhenenud. Selle uue teooria nimeks on laamtektoonika.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maa sarnaneb siseehituselt kanamunaga. Ta koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest. Maakoorelaamade piiridel toimuvad aga põhilised geoloogilised protsessid.: Laamade servad liigitatakse lahknevateks e. tõukeservadeks, kokkukulgevateks e. põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Eesmärk oli saavutada Majandusliit vaba kapitali liikumine, ühine välispoliitika, oma eelarve. Maailma rahvastik 1)Rahvaarvu iseloomustavad näitajad - sündimus - suremus - ränded - tööjõu struktuur - linnarahvastiku osatähtsus - haritus - keskmine eluiga 2)Konkreetsed tegurid mis mõjutavad sündimust ja suremust - ühiskond (mõttelaad) - USA - usund - India - sõjad - näljahädad Aafrika, Etioopia - traditsioonid Aasia - demograafiline poliitika Hiina - tervishoid - haigused Indias Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge suremus vaesuse, haiguste ja loodusõnnetuste tõttu - sündimus kõrge - keskmine eluiga lühike 40-45 a - iive on väga madal - rahvaarvu kasv on aeglane - vähe vanureid Demograafiline plahvatus - Sündimus oli kõrge - Suremus vähenes - Iive tõusis - Keskmine eluiga pikenes - Noori 50% - Rahvaarv kasvab hoogsalt - Senega,Kongo,Sudaan, Etioopia,Nigeeria
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634)
kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa
Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus
3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega
Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumi ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? V: Parasvöötme merelise kliimaga aladel 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis? V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8
elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn, mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik. Nt. Jaapani saared, Kuriili saared. Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud, mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik. 4
Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e
temperatuur ööpäevas palju. 26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu
98. Kuidas kasutatakse mõistet ,,maastik"? Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit? Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia.
Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front.
See asub merepõhja sügavusel 200-1000 (3000) m abüssaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000-6000 m sügavusel ookeani pinnast handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast sisemeri – meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades
väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Pinnamoe mõju
graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9
..................................................... 8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.
ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada. Osooni peamiselt lagundavaks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, konditsioneeride ja mitmete pihustatavate ainete balloonide kasutamisel. Peale freoonide õhkupaiskumise vähenemist vähenesid ka osooniaugud. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. setete transport ehk tahke materjali ärakanne
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.)
Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond.
Süvikud on enam-vähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid Kui kaks laama liiguvad teineteise suhtes aeglaselt, siis süvikut ei teki. Selle asemel surutakse laamade servad kokku ja laamade kokkupuutekohta tekib mäestik. Kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega
annaabi.ee 
