Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised
Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud. Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid
..............................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök.......................................................................................6 5.2.Vene köök.......................................................................................6 5.3.Saksa köök......................................................................................7 LISA 1..................................................................................................8 LISA 2........................................................................................
..........................................................................9 Kasutatud kirjandus.................................................................................................10 2 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISSEJUHATUS Enamus inimesi arvavad, et itaalia köök on ainult pizza ja pasta, aga kaugel sellest, itaalia köök on väga mitmekülgne. Itaalia on väga mitmekülgne maa. Pikk vahemere äärne rannajoon ümbritseb viljakaid tasandikke, metsaga kaetud mägesid ja kõledaid kaljusid. Kuumast, kuivast lõunaosast kuni jaheda Alpi mäestikuni varieerub kliima märkimisväärselt. Samuti erinevad üksteisest ka kohalikud toiduained: riis, mais ja sink on iseloomulikud maa põhjaosale, lõunakuumuses aga kasvavad oliivid, durum-nisu ja tomatid.
seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad toidud palju C- vitamiine. Gruusias kasvab rikkalikult pähkli- ja viljapuid, mitmekesistada, erilisi maitseid anda ja toidusedelit rikastada. Pähklitest valmistatakse mitmesuguseid kastmeid, pirukaid ja magustoite. Tihti kuuluvad pähklid suppide, köögivilja- ning lihatoitude koostisse.
Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma
Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. 3 Vanamölder, Kaarel.(2009). Eesti kultuurilugu. Tartu Ülikool Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest
annavad ülevaate India köögi mingist osast. 3 1. INDIA KÖÖK 1.1. Ajaloost India toit hõlmab mitmekesist valikut regionaalsetest köökidest, mis pärinevad Indiast. Pinnase, kliima ja asukoha erinevuste tõttu, erinevad need omavahel väga palju ja kasutatakse kohapeal kasvatatud maitseaineid, maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. India köök on samuti väga palju mõjutatud religioonist ja kultuurilistest valikutest ning traditsioonidest. India köök peegeldab endas ligi 5000 aasta pikkust ajalugu, mis hõlmab erinevate gruppide ja kultuuride segunemist ning mis on viinud maitsete rohkusele ja piirkondlikele roogadele tänapäeva Indias. Hiljem mongolite, brittide ja portugali mõjutusi on lisatud niigi mitmekülgsele India köögile. Normaalne toiduvalik varases Indias sisaldas puuvilju, köögivilju, teravilju, mune, piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Aja jooksul, mõned osad populatsioonist võtsid omaks taimetoitluse
inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad Eesti alal toiduks tarvitatud juurviljadest on üks vanemaid naeris. Arheoloogilised leiud näitavad, et naerist on Eesti alal kasvatatud juba esimese aastatuhande lõpul. Kõrge toiteväärtusega naeris sisaldab palju valku, süsivesikuid ja vitamiine. Seda kasvatati alemaadel, aga naeripõllu tarvis tehti ka kütist. Alles 19. sajandi lõpul tõrjus kartul siin naeri välja, pärides viimaselt säilitamise ja küpsetamise viisid. (1) 7 Eesti keeles on hilisematelgi sajanditel olnud köögiviljaaia sünonüüm kapsaaed või kapsamaa, millest tuleks järeldada, et köögiviljaaias domineeris kapsas. Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil.
Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Tass kipub olema pehmem. Nende faktorite tõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele. Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega. 6. Toidu ja joogi serveerimine Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis, miso supp ja tsukemono (marineeritud köögiviljad). Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult
......................13 Kasutatud materjalid..........................................................................................................13 2 Jaapani toidukultuur Köögikunst on Jaapanis suur kunst. Iga toidulaud peab pakkuma silmarõõmu ning menüü-gi koostatakse selliselt, et eri toiduainete maitsed ja värvid harmoneeruksid lauale kantult kaunilt. Selles suhtes on jaapani köök maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline, auväärne köök, milles maksimaalne rõhk pannakse toitude valmistamisele, minimaalne keeduajale, et värske toiduaine aroom ja maitse säiliksid peaaegu täiuslikult. Jaapani elustiili juurde käib lihtne ja tervislik toit. Toiduvalmistajad on läbi aegade teinud riisist, ubadest ja merevetikatest imelisi roogi. Ja seda teevad tänapäevalgi. Riis on toidu
.............................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad trendid eestlaste toitumises-kuhu me läheme................................................ 8 Toidumess 2011.......................................................................................................................... 9
soojad võileivad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust. Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Rosmariin on vahemereäärse köögi maitseaine. Tugev mõrkjas maitse meenutab pisut männivaiku. Peaks toidus vähemalt 10-15 min hauduma. Sobib eriti ulukilihatoitudesse ja koos küüslaugu, peterselli, aed-harakputke ja estragoniga. Kasutamine: nii küpsetatud kui grillitud kala- ja lihatoidud, lihamarinaadid, maksa-, neeru- ja keedukeeletoidud, muna-, juustu- ja krabitoidud, eriti tomatisupid, pajaroad, makaroni-, seene- ja köögiviljasalatid, praetud kartulid (asendab soola), marinaadid, sokolaadi- ja vanillimagustoidud, vahukoor, puding, maasikad. Tüümian on populaarne eriti Prantsuse köögis. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides,
Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha
sobib ka toidu kõrvale pakkuda sama jooki. *Magusroogade kõrvale sobivad kindlasti magusamad valgeid veinid. *Tuleb arvestada aastaajaga. Jõulist ja parkainerikast valget veini ei saa pakkuda südasuvisel grillipeol ja talvel seevastu jahutatud kergemat sorti valget veini samuti mitte. *Kui toit on serveeritud punases kastmes, siis oleks sobimatu pakkuda selle kõrvale valget veini ning vastupidi kui roog on kerges valges kastmes, on isegi visuaalselt võrdlemisi imelik juua sinna kõrvale punaveini. 4.1 Veini maitsed Magus magusat maitset tunneb keele tipuga. Magusust leidub eelkõige veinis jääsuhkru näol, mis on jäänud kääritamata. Magusad maitsenüansid avalduvad veinis aromaatsete üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda
Tõnis Siigur Organisatsioonid: Eesti Kulinaaria Instituudi liige. Restorani Kolm Õde peakokk Erialane haridus - koolitused: lõpetanud kokanduskooli 1992.a, täiendkoolitused Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal Tunnustused: Bocuse d'Or Eesti kandidaat 2008, 2010, Hõbelusikas - Parim kokk 2007, Hõbelusikas - Parim gurmee-restoran 2004-2007, Stenhus - Best Restaurant, Harpers & Queen Rene Uusmees On peakokk restoran Mekk'is. Eesti Kulinaaria Instituudi liige. Ta on eesmärgiks seadnud pakkuda traditsioone kandvaid, kuid samas põnevaid ja uuenduslikke roogasid, kus kõige olulisemat rolli kannab kohalik värske tooraine. Olulisel kohal on tema jaoks ka Eesti leib, millele Rene meelest on liialt vähe tähelepanu pööratud. Rene Uusmees On saanud tunnustuse: Mare Balticum Trophy I koht 1997, Bocuse d'Or Eesti kandidaat 2010
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT ITAALIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis..................................
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................
rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel. Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib ka itaalia, mehhiko, jaapani, india ja veel mitut eksootilist moodi. Kohvikud meelitavad möödujat kohvi, värskete kookide ja saiakeste jumaliku aroombuketiga
Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. · Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik
.................................................................................22 2.14 Praetud banaan suhkrus toitainete ja energiasisaldus...........................................................23 3 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................24 4 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................25 SISSEJUHATUS Hiina köök on sarnaselt teistele riikidele väga omapärane ja erineb enamikest lääne köökidest suuresti. Hiina rahvusköök on saanud mõjutusi teistest Aasia köökidest, kuid suuresti on säilinud vanad traditsioonid ja kasutatakse Hiinas põliselt kasvavaid toiduaineid. Hiina toidud tunduvad meile keerulised ja mitte harjumuspärased, kuid tegelikult on nad välja arenenud väga lihtsatest toitudest mida tavaline inimene kättesaadavatest ainetest valmistas.
Lehtedel ja õitel on meeldiv lõhn, kuid kibe maitse, mistõttu tuleb teda toitudele vähe lisada. Tarvitatakse kastmete, praadide ja salatite maitsestamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult. Ravimiks sobib kogu taim õitsemise eel. Teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina kurgu loputamiseks. Kuivatatult. Sisaldab väävlit, eeterlikku õli ja parkaineid ning kasutatakse seetõttu juuste väljalangemise puhul. Vürtsikas õuna-tomatikaste 500g hapusid õunu 500g tomateid 1 sibul 1 petersell 1küüslauguküüs 2 tl soola 2 tl suhkrut 2 tl 30% äädikat 1 tl vürtse: pipart, kaneeli, muskaatpähklit, paprikat või asendada need ürtidega nagu pune, piparrohi, meliss, iisop, piparmünt. Koori ja tükelda tomatid ja kuumuta vett lisamata pehmeks. Kui tomatid on pehmed, lisa tükeldatud sibul ja õhukesteks viiludeks lõigatud petersellijuur ning hauta, kuni kõik on pehme. Seejärel hõõru läbi sõela või püreesta saumikseriga.
Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. 3 1. Mehhiko tutvustus Go Travel räägib meile, et Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi
sisseseadet, vajab võrreldes lauas istumisega vähem ruumi ja võimaldab külalistel vabalt suhelda. 14 2 Aedviljatoidud ja supid 2.1 Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas, naeris, pastinaak, jaapani redis, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur ja aed-piimjuur. Juurvilju saab lisaks toorelt tarbimisele keeta, grillida, küpsetada, aurutada ja praadida.Need sobivad nii eelroa, põhiroa kui ka magustoidu valmistamiseks. 2.2 Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame
lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad,
Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv
hiljem hakati valmistama salateid. Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem borš ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi- või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama Lääne-Euroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil.
Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskool Eesti rahvusköök Referaat Koostaja: Angela Vodolaztsenko Gruppi nr: 11KS-1 Juhendaja: Ene Raud Vigala 2013 Sisukord 1.Eesti köök 2.Eesti köök mis see endast kujutab 3.Vana-Eesti köök-talupojaköök 4.Sensoonus ja kokkuhoid 5.Eestlase suhe toidusse 6.Mõisade köögid 7.Vanast Eesti köögist tänapäeval 8.Vana Eesti kööki iseloomustab 9.Kaasaegset Eesti kööki sobib iseloomustama 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus Eesti köök Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine
sobivad ka idamaise hõnguga võivad olla ka kuivatatud. Sealihaga sobivad kokku marinaadid. paljud vürtsid ja maitseainesegud, samuti on nauditavad täidetud või pikitud sealiharoad. Kindel Lambaliha maitsestamine valik on sinep, sinepiseemned, paprika, basiilik, sibul, metsaseened, kardemon, must pipar, Rosé pipar, Lambalihale on olemas Cayenne'i pipar jpt maitseained. Väga maitsev on spetsiaalseid maitseainesegusid ja keefirimarinaadis sealiha. Keefir annab hõrku maitset vürstisoolasid. Kuna lamba- ja ka ja muudab ühtlasi liha pehmemaks.
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine
maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse rasvaines ning siis lisatakse see hautamisleeme, segatakse · Stroogonov - Veiseliha. Kangid, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
