Arvutused: Katse nr m(g) f(gen), Hz f, Hz v, m/s v, m/s l d 1. 786 47 44.37 89 0.35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6. 786 95 88.73 89 0.35 7.
liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. • Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. • Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur • Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. • Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. • Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. • Hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrimist. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surub need teineteisest eemale. • Hõõrdumist saab suurendada pindade karestamise abil. Kokkuvõte • Hõõrdejõud- Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks.
jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas · Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui
jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas · Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui
tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks. Tsükli töö põhineb gaasivoolu pöörlemisliikumisel
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
ö. otsustav element, mis moodustab hälbe alusel juhttoime. Seega kuulub ka regulaatori ees olev summeerimissõlm ehk võrdlussõlm juhtseadme koosseisu. Samuti kuulub sellesse kooslusesse ka seadesuuruse tekitamise element, milleks lihtsamal juhul võib olla tavaline lüliti (protsess käivitada või seisata) või potentsiomeeter, mille liugkontaktiga saab seadesuurust sujuvalt muuta. Üks lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu regulaator üks hetk katkestab ahela. Temperatuuri alanedes laskub kontak jällegi endisesse asendisse ning vooluahel suletakse.
tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. 29 TÖÖ Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mõõtühik Töö ühik SI-süsteemis on dzaul (J). (1) Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1),
kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine 2 (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi
juhuslikena ning võimaldama hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei pea olema esitatav matemaatiliselt rangelt (valemi või võrrandina).
Inimesed, kellel puudub isiklik ilmutuse-alane kogemus, kalduvad eitama ilmutuse võimalikkust (nad usuvad, et ilmutusi ei ole olemas). Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei pea olema esitatav matemaatiliselt rangelt (valemi või võrrandina).
Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile 3 aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei pea olema esitatav matemaatiliselt rangelt (valemi või võrrandina).
v ω= . (2.4) r Mitteühtlasel pöördliikumisel defineeritakse nurkkiirus kui pöördenurga tuletis aja järgi: ω = ϕ& . (2.5) Nurkkiiruse ühikuks on radiaan sekundis, [ω ] = 1 rad . s Peale nurkkiiruse saab pöörlemist iseloomustada veel järgmiste suurustega. Esiteks pöörlemissagedus, mis ühtlasel pöördliikumisel defineeritakse N ν= (2.6) t kui ajaühikus sooritatud pöörete arv. Valemis (2.6) N ongi tehtud pöörete arv ja t selleks kulunud aeg. Mitteühtlasel pöördliikumisel ν = N& . (2.7) Pöörlemissageduse ühik on üks jagatud sekundiga ehk herts: [ν ] = s −1 = 1Hz .
parameetrid ettenähtud piirides teatava ajavahemiku jooksul. Arvuliselt on töökindlus väljendatav riketeta tööga antud aja jooksul (või keskmise tööajaga kuni rikkeni). Raadiolokaatori töösagedus Raadiolokaatoris kasutatakse ülikõrgsageduslikke võnkumisi – super high frequences. Kasutusel on kaks sagedust 1) 9,2 ....9,5 GHz 2) 2,9...3,1 GHz Lainepikkuse järgi kasutatakse lainealasid: 3,2 cm (nimetatakse lühidalt laineala X) 10 cm (nimetatakse lühidalt laineala S) Need sagedused sobivad hästi nii suurte kui väikeste objektide avastamiseks. 3,2 cm lainepikkusega raadiolokaator tagab hea täpsuse kauguse ja peilingu mõõtmisel, kuid selle lainepikkusega impulsid peegelduvad vihmapiiskadelt ja lumehelvestelt, mis tekitab märgatavaid häireid kujutisele kuvaril. Paduvihm ja tugev lumesadu võivad muuta kujutise kuvaril muuta loetamatuks. 10 cm lainepikkusega raadiolokaator on sellest puudusest vaba, sest sellise lainepikkusega impulsid ei peegeldu
Im = = 2 2 2 R +X C 2 1 R + C R U 2m = I m R = U 1m 2 1 R2 + C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >>R; siis võime kirjutada R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C 54 Ülekanne U2m/U1m = CR = , = RC ajakonstant Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek
..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus
2 228.4 228.6 228.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm . Joonis 6. Üksikmõõtmiste standardhälve. 3.3. Ekse Mõnikord juhtub, et mõõtetulemuste hulka satub ilmselgelt vale mõõdis ehk ekse. Kuidas ekset ära tunda? Vaatame järgmist näidet. Oletame, et saime võrgupinge mõõtmisel sellise tulemuse nagu on näidatud joonisel 7. Lisame sellele joonisele kaks visiirjoont, kohtadel E 3sE ja E 3sE . Kõik mõõtetulemused, mis jäävad nende kahe visiirjoonega piiratud alast väljapoole, võib lugeda ekseteks. 17 Mõõtmisteooria alused Antud näites on meil kaks ekset: E = 229.18 V (sest E > E 3sE ); E = 227.96 V (sest E < E 3sE ).
ei kuulu loodusesse. Samuti pole loodus ka kõik sõnad, mõisted, füüsikalised suurused jne. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Kuna mõju saab avalduda ainult mitme keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle
pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad tekivad ja mille poolest erinevad. 59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi. Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 60. Kirjeldage rist- ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist ongi keha ristkoordinaadid. Kasutatakse nt USAs linnadeplaneerimisel.Tsentraalsümmeetriliste (kerakujuliste nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult üks neist (raadius r) omab pikkuse
Maali-Liina, jaanuar 2012 1 2 Maali-Liina, jaanuar 2012 Ülemine graafik näitab seda, et fikseeritud membraanilapikesel muudetakse membraanipotentsiaal -80 mv -40mv-le, sellist pingemuutust korratakse sageli. Alumised graafikud on saadud, kui on summeeritud palju registreeritud üksikkanalivoole, Na vool peatub teatud hetkel, K omadel kujuneb välja keskmiste avanemiste sagedus 1 3
mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii-
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul
ATX on uus PC emaplaadi mõõtmete ja komponentide paigutuse standard. ATX standard mõeldi välja Inteli poolt 1995 aastal. Selle järgi on tavapärast ning populaarset "Baby AT" emaplaati pööratud 90 kraadi, mille tulemusena ATX tüüpi emaplaadi laius on pikkusest (sügavusest) suurem. Esmapilgul tühisel muudatusel on aga koos mõnede teiste abinõudega soodsad tagajärjed - seda nii kasutajale kui tootjale. Esiteks jääb protsessor nüüd laienduspesadest paremale, mitte ette nagu seni. Seetõttu on võimalik kõigis pesades kasutada pikki laienduskaarte, ilma et protsessor koos oma jahutusradiaatoriga ja ventilaatoriga ette jääksid. Et nimetatud muudatusest tulenevat eelist tõesti tagada, on laienduspesade ette jäävale emaplaadi osale kehtestatud komponentide kõrguspiirang - 15,2 mm (0,6 tolli). Kuna protsessor
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna pinge-voolu tunnusjoonega (joonis 1,12). P-N-siirde läbilöök võib toimuda kahel põhjusel: 1) põrkeionisatsiooni mõjul; 11 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel. Kui need laengukandjad omandavad elektrivälja toimel küllaldase kiiruse, siis võivad nad hakata põrkumisel ioniseerima aine aatomeid, millega kaasneb laengukandjate arvu suurenemine laviinitaolise protsessina. Elektronide ja tuuma
1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna pinge-voolu tunnusjoonega (joonis 1,12). P-N-siirde läbilöök võib toimuda kahel põhjusel: 1) põrkeionisatsiooni mõjul; 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel. Kui need laengukandjad omandavad elektrivälja toimel küllaldase kiiruse, siis võivad nad hakata põrkumisel ioniseerima aine aatomeid, millega kaasneb laengukandjate arvu suurenemine laviinitaolise protsessina
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus
mõõteriistas on just nii suur, et reguleeriv toime on kogu aeg vastasmärgiline reguleeritava suuruse tegeliku hälbega. Reguleeritava suuruse muutus jääb reguleerivast toimest maha 180°. Kuna regulaator muudab signaali samuti 180°, siis on summaarne faasimuutus 360° ja süsteem läheb igast juhuslikust häiringust võnkuma. Sagedust, millega süsteem sel juhul võngub, nimetatakse süsteemi kriitiliseks sageduseks (omavõnkesagedus). 7 Võnkumiste tekkimine vee temperatuuri reguleerimissüsteemis Igal automaatreguleerimissüsteemil on oma kriitiline sagedus, sest olgu süsteem nii kiiretoimeline kui tahes, mingi ajaline inerts on tal ikkagi, mis põhjustab ringleva signaali faasi nihkumist. Kas süsteem on stabiilne, kus võnkumised sumbuvad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
