Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktikum nr 17: Arvutuste tulemused (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvutuste tulemused:
Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s).
Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s).
Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s).
Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s).
Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s).
Massiga 786g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 95 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 88,73 Hz.
Massiga 1600g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 126 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 126,60 Hz.
Massiga 2368g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 152 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 154,59 Hz.
Massiga 3208g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 186 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 179,26 Hz.
Massiga 3994g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 200 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 200,02 Hz. (Laine levimiskiirus: 200±0,79 m/s).
Generaatori näidatud sagedused ja arvutatud sagedused erinevad tõenäoliselt kahel põhjusel . Esiteks, kuna generaatori sageduse näitaja on mehaaniline ja lisaks aparaat ise juba vana, siis võib eeldada, et näidik on ebatäpne. Teiseks võimalikuks põhjuseks on tõenäoliselt mõõtja viga, kuna arvestati selle sagedusega, kui keele võnkeamplituud oli kõige suurem, mitte aga sellega, millest alates tekkis võnkumine ehk keele omavõnkesagedus.
Graafik :
Graafiku tõus tuli: 4,3 valemiga .
Kasutades MS Exceli Data Analysis funktsiooni tuleb graafiku tõusuks 3,9, mis on palju täpsem kui minu arvutatud, kuna ta arvestab graafiku kõigi punktidega(mina arvutasin tõusu maksimumi ja miinimum väärtuse kaudu.
Sama funktsiooni tulemuse põhjal järeldub, et graafiku tõusuviga on 0,6, mis aga tähendab, et ka minu arvutatud tõus jääb vea piiresse s.t. et on õige tulemus igal juhul.
Graafiku tõus: 4,3±0,6.
(Kõik andmed usaldatavusega 95%.)
Füüsika praktikum nr 17-Arvutuste tulemused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erki.2344 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Füüsika praktikum nr 17 - arvutused
6
xls

Füüsika praktikum nr.17 - arvutused

Arvutused: Katse nr m(g) f(gen), Hz f, Hz v, m/s v, m/s l d 1. 786 47 44.37 89 0.35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6. 786 95 88.73 89 0.35 7.

Füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ja tehtavat tööd loetakse positiivseks. Vastupidi, kui jõud takistab liikumist, on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Küsimused • Kui palju tööd teeb jõuluvana vedades kingikotiga kelku mööda 2 km pikkust teed, tõmmates kelgunööri jõuga 15 N? Nurk kelgunööri ja maapinna vahel on 30º. • Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähendusestegemist tööga: a) füüsikaülesande lahendamine;b) sangpommi käeshoidmine; c) puu otsa ronimine;d) Kuu tiirlemine ümber Maa; e) vibu vinnastamine? Võimsus • Analoogiliselt tööga tähistab kõnekeeles sõna võimsus üsna laia mõistete ringi. Selle sõnaga iseloomustatakse kõike, mis on vägev, tugev, suur ja vapustav. Füüsikas on sellel suurusel aga üsna konkreetne tähendus. • Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus.

Mehaanika
Mehaanika
27
doc

Mehaanika

trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. Keha nihe ja selleks kulunud aeg. t: 0 s 1s 2s 3s s= 5m 5m 5m Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise

Füüsika
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.

Füüsika
Füüsika eksami küsimuste vastused
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.

Füüsika
Elektrijaamad - eksamiks kordamine
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab ­ tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatu

Elektrijaamad
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk

Mehhatroonika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt

Füüsikaline maailmapilt




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun