Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi – Reeltakisti Rkogu = 43,1 V / 0,0312 A = 1381,4103 Ω Rtelefoniliin = 1381,4103 Ω – 235,2664 Ω – 59 Ω = 1087,1439 Ω 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 122, 5 mV Sagedus: 423Hz Tipust tipuni amplituud: 245 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2.4ms 21,250dBV Sagedus: 1 / 0,0024 s = 416.67 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Um / √2 = 122,5 / √2 = 86,62 V Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: Uef[V] = 10Uef[dBV]/20 Uef[V] = 10Uef[-21,250]/20 = 0,0866 V 2.2 Numbriklahv
kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole. SULAVKAITSE on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, Keskväärtus (Uk; Ik) ja efektiivväärtus (Um; Im) mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale EFEKTIIVVÄÄRTUS on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis kestva liigvoolu või lühise tekkimist. BIMETALLKAITSE samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga
Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rtelefoniliini = 1632,143 225 50 = 1360,143 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 196 mV Sagedus: 420 Hz Tipust tipuni amplituud: 384 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2,460 ms -23.8 dBV Sagedus: 406,5 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Uamplituud / 2 = 196 V / 2 = 138,593 mV Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: U[V]=10x[dBV]/20 U = 10-23,8/20 = 10-1,19 = 0,065 V 2.2 Numbriklahv Spektripildilt leitud esimene sagedus:
Elektromagnet võnkumised q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a) i - hetkväärtus Im - amplituudväärtus I - efektiivväärtus u - hetkväärtus Um - amplituudväärtus U - efektiivväärtus q - hetkväärtus qm - amplituudväärtus R - aktiivtakistus Rc - mahtuvustakistus Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k
Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2 Amplituudväärtus on 2 korda suurem effektiivväärtusest Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama võimsus Reaktiivvõimsus võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv või mahtuvustakistus) Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel · Vahelduvvool elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
3873873874 Punkti asukoht x Mõõtepooli keeru pindala S1 0.002193 m^2 Keerdude arv mõõtepoolis N1 250 Magnetvoog Φ1 Magnetiline konstant μ0 1.2566370614E-006 H/m Voolutugevuse muutumise ringsagedus solenoidis ω 314.159265359 rad/s Voolutugevuse efektiivväärtus Ie 0.85 A Solenoidi läbiva voolu tugevus i 0.85 A Pinge efektiivväärtus mõõtepooli otstel Ue(x) V Magnetiline induktsioon B(x) T (tesla) 1 radiaan = 180/π kraadi 57.2957795 kraadi 360° = 2π radiaani |x|, m Ue(x), mV
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc
Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2 Amplituudväärtus on 2 korda suurem effektiivväärtusest Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama võimsus Reaktiivvõimsus võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv või mahtuvustakistus) Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel Valemid: Em=B*S*w XL=w*L XC=1:(wC) Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) P=U*I*cos fii P=Im*Um:2
R2 R1 = (IA * RA) / (I1 IA) = (0,001 * 200) / (0,1 0,001) = 2,02020202... 2,02 R2 = (IA * RA)/ (I2 IA) = (0,001 * 200) / (0,2 0,001) = 1,005025... 1,01 R = (R * t) / 100 R1 = 2,02 * 1 / 100 = 0,020 R2 = 1,01 * 1 / 100 = 0,010 Vastus: R1 = 2,02 ± 0,020 R2 = 1,01 ± 0,010 3)Arvutada signaali: keskväärtus, mooduli keskväärtus, efektiivväärtus. T 3T 5 (-1)dt + - t + 11dt = 1 4 Signaali keskväärtus: i (t ) kesk = 3T 0 T T 3
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5
keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega, negatiivne. Seepärast saab keskmisest ehk keskväärtusest rääkida vaid poolperioodi kohta. Siinusvoolu ja -pinge kesk- ja maksimaalväärtuste vahel kehivad seosed: Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge efektiivväärtus Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust:
µ0*E0=1/C2 Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas F=B*I*l*sin Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s Wm=L*I2/2 We=C*U2/2 Fii=-Ei*t => L*I => B*S T=1/f f=1/T Ringsagedus w=2f Efektiivväärtus E=Em /2 Elektromotoorjõud E1=-Fii/t Amplituudväärtus Em=B*S*w Induktiivtakistus XL=w*L Mahtuvustakistus XC=1/w*C Kogutakistus Z=R2+(XL-XC)2 R=U/I Võimsus N=U*I Efektiivväärtus P=U*I => Im*Um/2 Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised:
Induktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem. RL=L, Ühik 1 9) mis on mahtuvustakistus? (lk. 50) Mahtuvustakistus -takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. (Sõltub vahelduvvoolu sagedusest) Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem.RC=1/C... 1=Ühik 1; wC=mahtuvus ja C=kondensaatori 10) mis on efektiivväärtus? (lk. 54) Efektiivväärtused on võimsustegurid. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisugusealalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistuseleraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral.
Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) E = U + U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Joule-Lenz'i seadus P = U*I = I2 * R Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvoolu väärtused: · elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · sagedus · periood Vektordiagrammid- Takistused vahelduvvooluringis: · Mahtuvuslik takistus · Induktiivtakistus · Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus
Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse u V (volt) hetkväärtus i A(amper) Vahelduvvoolu pinge ja Um V (volt) voolutugevuse amplit/efekt. väärtus Im A (amper) Valemid: Vahelduvvolu voolutugevuse võrrand i=Imsint Vahelduvvoolu pinge võrrand u=Umsint Voolutugevuse efektiivväärtus Im=i/sint Pinge efektiivväärtus Um=u/sint Võnkeringi võnkeperiood T=t/N=1/f Võnkeringi võnkesagedus (=2f) f=/2 Laine levimiskiirus c=f Induktiivtakistus XL= L= 2fL Mahtuvustakistus XC=1/c=1/2fc
Kuna paralleel- või ristlaine frondist kiirguvad elementaarlained igas suunas, siis on võimalik, et lained painduvad tõkete taha. Huygensi printsiibi sõnastas esialgsel kujul Christiaan Huygens ning täiendatud kujul Augustin Jean Fresnel, mistõttu seda nimetatakse ka Huygensi-Fresneli printsiibiks. Huygensi printsiibist moodustub palju erijuhtumeid, näiteks difraktsioon kaugväljas (Fraunhoferi difraktsioon) ja difraktsioon lähiväljas (Fresneli difraktsioon). 4. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja võimsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 5. Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude. Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse?
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast
Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplituudi on 1=1.44 2=0.61 3=0.36
VOOL PINGE XL = L Ühik 1 Mahtuvustakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem. Mahtuvustakistus VOOL PINGE 1 XC = C Ühik 1 Vahelduvvoolu võimsus · P = I U cos, kus I on voolutugevuse efektiivväärtus, U on pinge efektiivväärtus ja on voolutugevuse ja pinge faaside vahe · Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus U= 0,707 Um I = 0,707 Im · Kui = 0 siis cos = 1 ja võimsus on maksimaalne · Kui = 90° siis cos = 0 ja võimsus on 0 Elektritarbijad elamus Enamus elektrilisi majapidamisriistu ühendatakse vooluahelasse RÖÖBITI Tarbijate ühendamine vahelduvvoolu võrku 220 V 220 V 220 V Faasijuhe
vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: I=Im/2 ; U=Um/2 34. Vahelduvvoolu keskväärtus ja tähistus? Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus
elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). · Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused periood - T (1 s) ja sagedus - f (1 Hz) f=1/T pinge (U=U0·sin·t) ja voolutugevuse (I=I0·sin(t+?)) amplituud, pinge (Uef=U0/2) ja voolutugevuse (Ief=I0/2) efektiivväärtus, faasinihe (näitab, kui palju voolutugevuse muutused pingega võrrelded nihkunud on) pinge ja voolutugevuse muutuste vahel · Vahelduvvoolu takistused (aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, mõõtühik on oom.; induktiivtakistus - elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti induktiivsus (näiteks induktiivpool).
Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1
(ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ % % Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: Y % % ÈJ langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss-signaalide jälgimine Jooniselt saab leida markerite abiga tõusu ja languse ajad. Nelinurksignaal sagedusega 1 MHz Ttõus = 36,0 ns
1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 ±1 = ± 1,5 + 0,2 - 1 = ±2,55% 3,21 ±1 = ±0,082 B7-40 20 ±2 = ± 1 + 0,1 - 1 = ±1,52% 3,219 ±2 = ±0,049 1 = 3,21 ± 0,08 2 = 3,219 ± 0,049 Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal 1 = 4,03 - signaali mooduli keskväärtus korda konstant k ( ) 2 = 3,639 - signaali efektiivväärtus ( ) 2 = = 2 = = = = = = 1,1107 2 2 2 2 2 1 = 2 1 = 1,1107 3,412 = 3,79 Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine = 4,5 Voltmeetri näiduks on 3,22. Kuna voltmeetri näit on , siis peame tulemuse
hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasnurka radiaanides. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju kui vahelduvvoolu korral.
voolu eest. Kaitsemaandamise klemmi kaudu on elektrisüsteem otse rullitud väga väikese takistusega ja ta kaitseb inimest, sest süsteemi takistus on inimese takistusest väiksem. Millised takistused esinevad vahelduvvooluahelas? Kirjelda neid. Aktiivtakistus – puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent Induktiivtakistus – tekib seal, kus mähis või pool Mahtuvusliktakistus – kondensaator Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Mis on vaseskadu ja rauaskadu? Vaseskadu on juhtmete soojenemise tõttu voolukadu ja rauaskadu on raudsüdamikus tekkivate pöörisvoolude tõttu trafos.
21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine 29. Faas, algfaas ja faasinihe 30. Voolu ja pinge keskväärtus 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus 32. Vektordiagramm + ül 33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34. Induktiivtakistusega vooluring + ül 35. Mahtuvustakistusega vooluring + ül 36. Võimsused vahelduvvooluringis + ül 37. Aktiiv ja induktiivtakistusega vooluring + ül 38. Aktiiv ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 39. Aktiiv, induktiiv- ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 40. Pingeresonants + ül 41. Kahe haruga vooluring + ül 42
= 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V Signaali amplituud Um = (Umax - Umin ) / 2 = ( 5,92 + 5,60 ) / 2 = 5,76 V Signaali efektiivväärtus Uef = Um / 2 = 4,0729... 4,07 V Maksimaalne langemise kiirus v = 1,32 / 0,407 * 10-3 = 3243,2... 3243 V/s Arvutuslikult suurim langemise kiirus v = Um * = Um * 2f = 3604,6... 3605 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 27,21 Hz a (t ) A0
Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Mõõteseadmed Õpilane: Tallinn 2011 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 B7-40 U2 B7-37 Siinuliseline signaal: F=1000 Hz U=2.5V U1=2.50V U2=2.505V Mõõtemääramatused: B7-40 B7-37 U1=2.50V±0.01V U2=2.505V±0.053V Nelinurksignaal: U1=3.144V (efektiivväärtus Ue) U2=3.47V (signaali mooduli keskväärtus Um) Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U m , kuid B7-40 signaali efektiivväärtust U e . Signaali keskväärtus U k . Um = Ue 2 Um 2 Ue 2 2 U 2 2 Uk = = Ue = k , millest ning seega 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f = 1000 Hz Signaali periood: T = 4,9 * 0,2 = 0,98 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0.98*10-3 =1020 Hz
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el
T 3T 1 4 T 4 T 1 -mooduli keskväärtus: U (t ) k = u (t ) dt = 1dt + 2dt + 3dt = 1,25V T 0 T 0 T 3T 2 4 -efektiivväärtus: T4 3T 1 T 4 T 1 17 T 0 T 0 4 = 2,06V I (t ) k = I (t ) 2 dt = ( - 1) 2
suurus. Tähis Φ ja ühikuks 1 Wb (veeber). Elektromotoorjõud - kõrvaliste jõudude töö, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses Nurkkiirus - pöörleva keha pöörlemiskiirust iseloomustav suurus. Ta näitab kui suure nurga võrra radiaanides ajaühiku jooksul keha pöördub. Vooluallika sisetakistus - on elektrienergia allika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus - nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega
hetkväärtust) valemiga:i=IMcos(t+) kus IM tähistab voolutugevuse amplituutväärtust, aga voolutugevuse ja pingevõnkumiste faaside vahet(faasinihet) Vahelduvvoolu kirjeldamine Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub harmoonilise võnkumise võrrandi kohaselt. i=IMcost; u=UMcost; e=Mcost; i- voolutugevuse hetkväärtus; IM-voolutugevuse amplituutväärtus s.o. maaksimaalne väärtus; I=IM/2-efektiivväärtus; Efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab juhis sama suure soojushulga kui vahelduvvool.; =2f-ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest
21. Kiip? Pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhimaterjalist põhimikule. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda paremini juhib. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. 24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz. 25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 26. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring.
võimsuse hetkväärtus on pinge effekt- Polarisatsioon võib ja voolu hetkväärtuste korrutis. tekkida senjettelektrilistes Praktilist huvi pakub ajas ainetes ka mehaanilise keskmistatudP(t) väärtus, mille mõjutamise teel. Seda nim. tähistame lihtsalt P. piesoelektriliseks efektiks. 2. P=0,5UmImcosφ. Voolu Ohmi seadus- mööda efektiivväärtus I=Im/2 Pinge homogeenset metallijuhti efektiivväärtus U=Um/2 kulgeva voolu tugevus (I) on Eelpool toodust võime võrdeline pingelanguga (U) kirjutada, et P=UIcosφ. juhil. I=U/R (A) R-juhi Võimsuse valemis cosφ nim. elektritakistus (oom) R=ƿl/S l- võimsusteguriks. 4. juhi pikkus, S-ristlõikepindala,
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb
ristlõike suurenedes. Faraday seaduse kohaselt on juhtmekeerus induktiivne pinge proportsionaalne magnetvoo muutumiskiirusega. Aheldusvoog on määratud magnetvoo ja pooli keerdude arvu korrutisega. Magnetiliselt pehmed materjalid omavad väikest hüstereesisilmuse pindala; omavad väikest jääkmagnetvoogu. Magnetvälja salvestatud energia läheb elektriahelasse tagasi kui vool kahaneb; tekkiva omainduktiivsuse elektromotoorjõu kujul. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on siinusvoolul väiksem kui amplituudväärtus; võib olla siinusvoolul kuni 2 korda väiksem kui hetkväärtus. Vool siseneb aku +klemmi. See pingeallikas on passiivtalitluses. Induktiivsus on määratud avaldisega w2/RM keerdude arv/magnetiline takistus; /i aheldusvoog/vool; pooli ja poolisüdamiku omadustega. Elektriväli võib olla elektrijuhtme sees kui seal esineb vool. Alalisvooluahela püsitalitluses on kadudeta induktiivpooli takistus 0; kondensaatori takistus .
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus?
U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= / (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V.
2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um /) / (Um * 2 / S) = (3,55/ )/(3,55*2/S) = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U1 = U2 * K Järelikult arvutuslikult U1=3,210 * 1,1107 = 3,57 V, mis on ligikaudselt võrdne voltmeeter B7- 37 näiduga. 2.2 Mõõda ostsillograafiga signaali väärtus. Signaali ulatus Upp=4 jaotust, tundlikkusega 2 V/jaotus => Upp=8 V Uo=4V 2.3 Mõõda ostsillograafiga signaali periood T.
= r Voolutugevus q q U A; (1. valemit kasutatakse I= ;I = ;I = t t R mittealalisvoolu korral) Voolutugevus A; I= r +R (r vooluallika sisetakistus) Vahelduvvoolu efektiivväärtus Im A (Im amplituudväärtus) I= 2 Pinge U = A V q Pinge U = 1 - 2 V Elektrimahtuvus q F (farad) C= U
alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses
G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. Nelinurksignaal U1=3,41 V (efektiivväärtus Um) U2=3,77 V (signaali mooduli keskväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,41/ 1,1107 = 3,787 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Vahelduvpinge jälgimine G V V
signaal: F=2kHz U=3V U1=2,99 U2=3,005 Mõõtemääramatused: B7-37 U=±[1,5+0,2(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U1=±[1,5+0,2(20/2,99-1])*2,99/100=0,07887 V B7-40 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U2=±[0,6+0,1(20/3,005-1])*3,005/100=0,035025 V U1=(2,99± 0,08) V U2=(3,005± 0,035) V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires . Nelinurksignaal: U1=3,76V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,412V (signaali efektiivväärtus Ue) Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= /(2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f=2kHz Amplituud 4V Voltmeeter näitab aga 3V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust
OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina. Resulteeriva voolu maksimaalväärtust I iseloomustab vektor OD, mis on saadud voolude I1 ja I2 samas mõõtkavas joonestatud vektorite OE ja OB summana. Vektordiagramm väljendab ka iga voolu faasi. Voolu I1 faasinurk on + , voolu I2 faasinurk aga . Vektordiagrammis on siinussuuruste liitmine oluliselt lihtsam. 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega, negatiivne. Seepärast saab keskmisest ehk keskväärtusest rääkida vaid poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena
dünaamilise vattmeetriga. Alalisvoolu võimsuse võib arvutada vattides (W) valemiga: P = UI , (1.10) kus U on pinge tarbija klemmidel V; I – voolutugevus tarbijas A. Vahelduvvoolu aktiivvõimsus vattides (W) oleneb ka võimsustegurist P = UI cos ϕ , (1.11) kus U on tarbija klemmipinge efektiivväärtus V; I – tarbija voolutugevuse efektiivväärtus A; cosϕ – võimsustegur. Järelikult ei saa aktiivvõimsust üldjuhul arvutada volt- ja ampermeetrite näitude põhjal, sest nende korrutis väljendab voltamprites (V⋅A) mõõdetavat näivvõimsust S = UI . U* U* I* I I* I
lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s) I voolu efektiivväärtus milliamprites (mA) 130 Alla 10 mA voolu loetakse igal juhul ohutuks, ükskõik kui kaua ta kestab. Rahvusvahelises standardis IEC 479-1 on joonis, mis selgitab 15...100 Hz sagedusega vahelduvvoolu toimet sõltuvalt voolu suurusest (rõhttelg) ja kestusest (püsttelg). Sellel on neli piirkonda. ! (püstsirgeni a) alla 0,5 mA voolu toime on tavaliselt märkamatu " (sirge a ja kõvera b vahel) voolu toime on tavaliselt kahjutu # (kõverate b ja c vahel) voolu toime on tavaliselt ohutu
Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 4 (Väljundvõimsuse mõõtmine) Amplituud – signaali maksimumväärtus Tipust tipuni – signaali maksimum ja miinimum vahe, siinusisgnaalil kahe kordne ampl. Efektiivväärtus - Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. ( ruutkeskväärtus ). Tulemused Kõlari takistus 8 ohmi Sagedusala 5,3 MHz Voltmeeter näitab väljundpingeks 3,7 V Pinge tipust tipuni OSC järgi on 10 V Amplituud on 5 V Efektiiväärtus on 3,5 V Amplituudvõimsus : P = 5√2 / 8 = 0,88 W
täielikult maha surutud? - Integreerimisaeg kestusega täisarv võrgupinge perioode võimaldab kõige efektiivsemalt maha suruda võrguhäiret mõõdetavas signaalis. Sagedustel fh = 1/Ti, 2/Ti jne on häire mõju 0. d) Millise filtriga toimub vahelduvpinge mõõtmine (vt. juhend lk.51)? - Keskmise kiirusega filtriga. e) Millist vahelduvpinge väärtust (keskväärtus, efektiivväärtus jne.) mõõdab multimeeter? - Multimeeter mõõdab efektiivväärtust (RMS). f) Milliseid suurusi lisaks pingele saab mõõta multimeetriga? - Lisaks pingele saab mõõta ka voolutugevust, takistust, sagedust, perioodi ja dioodi päripingelangu. 2. Alalispinge mõõtmine mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: Tabel 1 Alalispinge mõõtmised U [V] UM [V] U [V] U-UM [V] 0,5 0,50124 0,000067500 0,00124
annaabi.ee 
