oma. teise. · Keha hõljub, kui keha tihedus on võrdne vedeliku · Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. omaga. · Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. · Keha upub, kui keha tihedus on suurem, kui vedeliku oma. Lihtmehhanism Liikumine meie ümber · Ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. · Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha · Nii mitu korda võidame jõus, kaotame teepikkuses. liigub. · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogu töö · Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe suhet. ajaühiku jooksul. · Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus.
antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini. F1/F2=d1/d2, kus d1=jõud, F1=õlg, d2=jõud, F2=õlg Lihtmehhanism: Tehnikas kasutatavad seadmed, mille abil saab võitu jõus. (Kang, kruvi, hammasratasülekanne, jne) Mehhaanika kuldreegel: Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda , kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses
LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS MIS ON LIHTMEHHANISMID? • Lihtmehhanism on lihtmehhanism, mis võimaldab kasutada vähem jõudu aga selle võrra kaotatakse ka sama palju teepikkusest. • Ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös. Nii palju, kui VÕIDAME jõus, nii palju KAOTAME teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades
Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt. kang, kruvi, hammasratasülekanne jne.) Lihtmehhanismi abil tuleb teha rohkem tööd (kulutada rohkem energiat) kui ilma selleta. Võit jõus Kui ülesande täitmiseks tuleb lihtmehhanismi abil rakendada väiksemat jõudu kui ilma selleta. Kaotus jõus Kui lihtmehhanismi abil tuleb rakendada suuremat jõudu kui
Kineetiline energia Energia, mida keha omab liikumise tõttu Kasutegur Mõõtühikuta füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure osa kogutööst moodustab kasulik töö 3. a) Millal keha saab teha tööd? Kui kehale mõjub jõud ja see liigub selle mõjul b) Millega on võrdne sooritatud töö? Energiaga c) Milline on mehaanilise energia jäävuse seadus? Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. d) Milline on kogu tehtud töö võrreldes kasuliku tööga? e) Kas lihtmehhanism annab võitu töös? Miks? Ei, võites jõus kaotatakse teepikkus. 4. A=Fs Töö=jõud*teepikkus N=A/t Võimsus=töö/aeg 5. Lihtmehhanism Otstarve Kasutamise viisid Kang Saab muuta rakendatava Näpitstangid jõu suurust Kaldpind Võidetakse jõus nii mitu Kruvi, serpentiin korda, kui mitu korda on
Keha massist: Keha kiirusest: Jõu rakenduspunkt Jõu rakenduspunkt punkt, kuhu jõud on rakendatud. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehhaanika kuldreegli sisu seisneb selles, et ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Lihtmehhanismid Nt: hammasratasülekanne, kang jne. -Ei viitsinud kõike maha kirjutada :P - Valemid Töö (A) = F*s [1J] Jõud (F) = m*g [1N] Võimsus (N) = A/t [1W] Mass (m) = F/g [1KG] Aeg (t) = A/N [1SEK] Teepikkus (s) = V*t [1M] Kineetiline Enrg (EKIN) = (m*v2)/2 [1J] Potentsiaalne Enrg (EPOT) = m*g*h [1J] Raskustegur (g) = 9,8 N/kg
liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang Lihtmehhanism, millega saab vähendada töö tegemisel kasutatavat jõudu, suurema teepikkuse läbimise tõttu. Kang jääb tasakaalu kui sellele mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised enda jõuõlgadega. Kangi valem: F1*l1=F2*l2 põhikooli õpikutes ka F1*d1=F2*d2 või F1/F2=d2/d1
ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb.
· Üleslükkejõud jõud millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha · Keha ujumine keha ujub kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem · Keha heljumine keha heljub vedelikus või gaasis , kuna keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne · Keha uppumine keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem · Võimsusfüüsikaline suurus mis võrdub keha tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber
o Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. Lihtmehhanismideks on kang, kruvi, hammasratasülekanne jne. o Mehaanilise energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühes liigist teise. o Kangi tasakaalu tingimus: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku.
Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141) VASTUS: Mehaanika kuldreegel - ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Pöör - Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. 24. KÜSIMUS: Kasuteguri defnitsioon, valem ja ühik. (lk 142 -143) VASTUS: Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö ( = A kas /A). Kasuteguri ühik = % 25. KÜSIMUS: Mis on heli
46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja Deformeeritud kehad. 47.Sõnasta energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks?
* Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. * Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. * Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. * Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. * Lihtmehhanismidega töötades võidetakse töös, kuid kaotatakse teepikkuses. (Kang, pöör, kaldpind, hammasratasülekanne) * Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. * Energia jäävuse seadus on mehaanika kuldreegel. * Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. * Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. * Kasulik töö on töö, mida tehakse lihtmehhanismita. * Kogutöö on töö, mida tehakse lihtmehhanismiga. * Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur
· Ülestõstetud kehad - keha on raskusjõu tõttu vastastikmõjus Maaga. · Deformeeritud kehad aineosakestevaheline vastastikmõju. 47. Sõnasta ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS! Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. 48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli?
annaabi.ee 
