kool Füüsika referaat nimi klass kuupäev Läätsed Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Sarnaselt tasapeegliga tekitab ka lääts valgusallikate kujutisi. See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust.
Tamron objektiivid Sony kasutab Järgnev mudel - eelmisele midagi juurde lisatud/arendatud Standard klaas peegel SLT-Fikseeritud poolläbipaistev peegel LÄÄTSED 1985-esimene automaatne teravustamise süsteem 2006-Konica Minoltalt ülevõetud läätsed 2009- SAM läätsed (Sujuv automaatse teravustamise mootor) VÄLK HVL-F20AM HVL-F36AM HVL-F58AM Ülevõetud Minolta-lt HVLRLAM Ringikujulised pideva LED valgustusega HVLMT24AM Kaksik makro välk Tänan tähelepanu eest! Kastutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sony_Alpha
ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib. Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari. Perekonna kümnest liigist kasvatatakse üht – harikku läätse (Lens culinaris) paljude sortidena kultuuris. Allikas: Kokassaar, U. Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed. Eesti Loodus 2005/12. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1321_1314.html harilik lääts Cicer lens (L.) Willd., Ervum lens L., Lens Lens culinaris
Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld. Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860
3. Praktika sisu ja töö osa 5.08 oli praktika koha tutvumine ja kokka abistamine. 6.08 ma tükeldasin juurvilju roogade jaoks. 7.08 valmistasin Türgi suppi. See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11
2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül. – 1/f= 1/K+1/a; D=1/f dptr 11. n= sin alfa / sin gamma Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. def.- langemisnurga ja murdumisnurga siinuste
Juhtiv tootja Leading manufacturer Hea kvaliteediga prillid Good-quality spectacles Nõudlus prillide järele kasvab Demand of spectacles rises Suhteliselt lühike eluiga Relatively short life span Jäigad küljetükid Stiff side pieces Kahe läätse vahe Distance between two leanses Muutuma tavaliseks To become common Kujutise suurendamine Image magification Suurendama Magnify Endale lubama Afford Vastupidav Durable Kumerad läätsed Convex lenses Sang Handle Neet Rivet Avalduma, ilmnema Reveal Presbüoop e. kaugenägelik Presbyope Nõguslääts Concave lens Müoop e. lühinägelik Myope Nägemisteravus Visual acuity Järk järgult vähenema/ halvenema Decline gradually Kaugnägia Hyperope Retsepti alusel välja kirjutatud läätsed Pescription lenses Prille tellima Order glasses Vastupidav olema Be durable Tavalised prillid Regular glasses Lihvima Grind Poleerima Polish
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjaliuuringute teaduskeskus Optilised läätsed Referaat Koostaja: X Juhendaja: Urve Kallavus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati
• Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik • Seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks • Tavaline põllutaim on lääts Indias, Bangladeshis, Hiinas, Türgis, Süürias ja Kanadas • Enim kasvatatakse Vahemere maades, Indias ja Lähis- Ida piirkonnas Sordid • Erinevad taime kõrguse, seemne suuruse ja värvi poolest • Tuntakse rohelisi, pruune ja punaseid läätsi • Pruunid ja rohelised läätsed vajavad pehmeks keetmiseks 1h, punased läätsed 20–30 min. Tänan kuulamast!
Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab
Silma joonis. Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi pupilli, ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-...
aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik, mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi valgusele. Erineva objektiivi avasuuruse kohta käib erinev säriaeg. Film ise asetseb väikese peeglikese taga, mis varjab filmi valguse eest, kuniks seda vaja. Valguse levimisel filmile tekib
Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Selline teguviis suurendab ravimi toimet silmas ja vähendab imendumist nina kaudu vereringesse. Üldine reegel on, et silmatilgad muutuvad saastumise ohu tõttu kasutuskõlbmatuks 45 nädalat pärast ravimipudeli avamist (säilitusaineteta silmatilgad veelgi varem). Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Soovitav on läätsed panna silma umbes 10-15 minutit peale tilkade kasutamist. Kuidas hoolitseda oma prillide eest 1. Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, siis teenivad nad teid kaua. 2.Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat)ning spetsiaalset puhastuslappi. 3.Ärge kunagi kasutage prillide puhastamiseks kodukeemiat. 4.Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. 5
vaadeldi teiselt poolt läätse. Siukene nägi välja tema Tema mikroskoobiga oli võimalik tehtud mikroskoop saada suurendus kuni 300 korda. Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Leiutas palju erinevaid Haha! Mina olen mikroskoope ja uuris targem ainurakseid ning mikroobe Antonie Mikroskoobi Ehitus - Valgusmikroskoop Tuubuses asuvad läätsed, mille abil suurendatakse vaadeldavat eset. Tuubus kinnitub tuubusehoidjale. Esemelaud paikneb tuubuse all ning Koolis sellele asetatakse vaadeldav ese. Kasutatav Sageli on esemelaual ka klemmid, millega on ese võimalik kinnitada esemelauale. Tuubusehoidja ning esemelaud kinnituvad mikroskoobi alusele. Tuubusehoidjal paikneb ka makrokruvi (mõnel mikroskoobil ka mikrokruvi). Mikrokruvi ja makrokruvi on selleks, et reguleerida tuubus
väetatakse ja valmistatakse seemed ette nii nagu herne viljelemisel. Lääts külvatakse üheaegselt suviteraviljadega.. Külvatakse tavarealiselt. Külvisügavus on 3-6 cm. Oluline on külvijärgne rullimine. Keemilist umbrohutõrjet võib läätsepõllul teha enne või kohe pärast külvi. Lääts koristatakse enamasti kahefaasiliselt. Koristamist alustatakse kui seemed pole veel täielikult valminud, ehk on veel rohelist tooni. Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades. Lääts täidab hästi kõhtu, valmib kiiresti, on hinnalt odav ning sisaldab ohtrasti kiudaineid. Lääts on ka hea B rühma vitamiinide allikas. Lääts sarnaneb koostiselt ja toiteväärtuselt herne või vikiga, aga on loomasöödana toitvam. Temas on ligikaudu 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka. Läätsed
UTEL Mustika- Tallekarree Lillkapsa- Seafileemedaljonid LAUPÄEV E mozzarellasalat, jäätee köögiviljadega, piim püreesupp, mahl (lillkapsas, läätsed, kartuliga, keefir (sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika,
Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud. Järeldub, et inimene vajas midagi muud peale savi, kuhu panna kirja seadused, piibli tekst ja jutustused ja selleks väga hästi kõlbas paber. Millal täpselt prillid leiutati, kipub jääma ajaloo hämarusse. Välja ilmusid need 13. sajandi lõpul Itaalias. Mõni väidab, et Marco Polo olevat näinud prille 1275. aastal Hiinas. Varajastel prillidel olid kumerad läätsed, seega oli neist kasu kaugelenägelikkuse vastu. Lühinägelikkust korrigeerivad nõgusad läätsed ilmusid välja vähemalt poolteist sajandit hiljem, nende leiutajaks nimetatakse Saksa filosoofi ja teadlast kardinal Nikolaus von Kuesi. Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist
juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India, Türgi, USA jt. (Nepaal, Bangladesh, Hiina, Iraan, ja Süüria) • 4.6 miljonit hektarit on maailmas läätse all http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf Kahjurid ja haigused Kokkuvõte
väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask:
Läätsed Lisett Kööts, 8.b Mis on lääts? Kõverpindadega ümbritsetud läbipaistev keha Jaotumine Optiline keskpunkt Paikneb läätse keskel Läbiva joone nimetus Optiline peatelg Läätse fookusi läbiv joon Läätse fookus Iseloomustus Arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil Fookuskaugus Optilise tugevuse ühik Aitäh kuulamast!
Kl.t "Kas siis prillidega ei ole võimalik sporti teha või?" MINA "eee..on küll. Aga tegelen nt ujumise ja ekstreem spordiga. Prillidega on ebamugav" Kl.t "Ujumise jaoks on olemas +/ prillid. Ma ei saa aru miks te häbenete prille? Mis küll tänapäeva nooretel inimestel viga on..." MINA " Ma ei häbene prille" Kl.t "Te vaadake kui palju on erinevaid mudeleid. Mõni kannab ainult moe nimel null klaasiga prille. Ja muideks, läätsed kahjustavad silmi !!" MINA " jaa, ma saan aru, et prillid on moes ja ilusad. Aga sooviksin läätsesid kasutada ainult sporti tehes" Kl.t "Ma ei saa teist üldse aru, milleks teile need läätsed!!!! Paljud spordivad prillidega ja ei ole neil häda midagi. See on teil vaid enda peas kinni, et prillid on koledad" MINA "Ma ei ole seda öelnud, et prillid on koledad. Aga kui ma sõidan lumelaua või rattaga ja kukun ning prilliklaasid mul pealuus on, kas see ei
Silmasalv manustatakse viimasena. Enne ravimi tilgutamist pesta käed ning vältida otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. Üksikannuseks eraldatud ravimi ülejääki rohkem kordi mitte kasutada. Tilkasid tilgutatakse alumise silmalau ja silma vahele. Tilgutamise ajal tuleb pilk suunata üles. Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Prillide eest hoolitsemine Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, vaid siis teenivad nad teid kaua. Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat) ning spetsiaalset puhastuslappi. Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult. Prillide hoidmiseks kasutage prillitoosi. Asetage prillid ette ja võtke eest ära kahe käega.
tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all. Läätsed ja valguse murdumine Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub. Niisugust valguse suuna muutumist nimetatakse valguse murdumiseks. Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale
RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse k...
Ei ole kasutatud gluteeni sisaldavaid toiduained Gluteeni sisaldavad toiduained: nisu, nisujahu, rukis, kaer ja oder, pastatooted, leib, riivsai, tainas jne. Nendel, kellel on gluteeniallergia on isegi gluteenita toit ohtlik, kuna selles võib ikkagi olla natukene gluteeni, aga see kehtib selliste toitudega, kus tavaliselt käib gluteeniga toiduaine. Selline toit ei põhjusta tavaliselt tervisehädasid. Hindu eine Enamjaolt taimetoit (riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad). Võivad süüa ka piimatooteid (kohupiim, jogurt). Söövad palju ka Tanduri-tüüpi roogasid mis on tehtud tanduri-ahjus. Taimetoitlased ei söö sibulat ega küüslauku ja tomateid ja peeti, kuna need meenutavad punast värvi, viidates verele. Nende armastatuim roog on kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli.
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust
Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannakse
3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus? Täielik peegeldus saab tekkida ainult valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. 5. Kujutised läätsedes. - Läätsed juhivad kiiri, mis konstrueerivad kujutise. Läätse valem suurendades: S= k/a . D=1/f Läätse optiline tugevus (D) on fookuskauguse pöördväärtus . 1/a + 1/k = 1/f
nägemisnärvi harusid.silma kohanemist nim. Akommodatsiooniks. Eseme kaugust, mille korral näeme teda ilma pingutamata, nim. Parimaks nägemis kauguseks. 25 cm Prillid Normaalse silma puhul tekib kujutis võrkkestal. Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10 korda siis erinevate mikroskoopide abil saavutatakse suurendusi saja- tuhande- ja miljonikordseid. Mikroskoobi objektiivi poolt tekitatud kujutist vaadatakse läbi okulaari. Määratakse valemiga kus d on parima nägemis kaugus f1 objektiivi fookuskaugus f2 okulaari fookuskaugus. F1 ja f2 vaheline kaugus nim. Mikroskoobi tuubuseks.
mitmekesiselt valmistatuna. Kastmeks on üldjuhul tomati- või paprikapüreed. Itaalias süüakse väga palju jahutooteid, eriti spaghettit, pizzasi ja nisuleiba, kindlasti ka riisi. Toidu valmistamisel lahutamatuks osaks on juust, millest valmistatakse rohkesti toite ning kasutatakse ka lisana. Indias elab väga palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on piirkondade kohta väga erinevad. Toitude aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja teised kaunviljad. Levinuimaks joogiks on nimbu pants, mida valmistatakse sidrunimahlast ja veest. Armastatud joogiks on ka tee ning kohv. Väga paljud usundid on rangete nõuetega toitlustamise suhtes. Suurem osa indiaanlase ei söö liha, erandiks on peamiselt moslemid, kes söövad lamba, kitse ja linnuliha. Sarvloomade ja lehma liha on keelatud toiduks kasutada, nii religioossetel kui ka igivanade tavade kohaselt, millest peavad kinni ka moslemid. See on
Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk.
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised,
Ühik 1 nm 1s 1 Hz 1 m/s -15 -15 14 14 väärtus 380...760 nm 1m2*10 ..2,5*10 s 8*10 ...4*10 Hz 1,2*108...3*108 m/s Valguse murdumine- Valguse dispersioon- aine absoluutne Läätsed on seaduspärasuskirjeldab kahe murdumisnäitaja; sõltuvust kahesfäärilise pinnaga nähtuse vahelist põhjuslikku valguse lainepikkusest nim. piiratud valgust seost; murdumisel valguse Dispersiooniks. läbilaskvad kehad. lainepikkus murdub; valguse murdumise seadus:
Mida saab teha silmade hea tervise Kaebuste korral pöörduge koheselt tagamiseks? arsti poole! Arvutitaga olles, jälgi 20:20:20 reeglit. (Iga 20 minuti tagant vaata 20 sekundit 20 meetri kaugusele). Vanadusega Kanna talvel päikeseprille, et seonduvad haigused kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest. Kasuta silma sõbralikku Glaukoom ja kosmeetikat. Loputa oma silmi regulaarselt katarakt jaheda veega. Käi regulaarselt silmaarsti kontrollis. Ära hõõru silmi pesemata kätega. Toitu tervislikult. Lota Aadla ...
Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor Elektromikroskoop Raadioteleskoop LSD Teflon -1950 Tuumapomm Mikrolaineahi Text 20. sajandi teine pool Rasestumisvastased tabletid `Barbie' Erinevad arvutikeeled Arvutihiir (Douglas Engelbart) Pehmed läätsed Videomäng- `Pong' Mobiiltelefon Apple Macintosh Windows prgramm HD telekas World Wide Web Java arvutikeel TÄNAN KUULAMAST!
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on. SILM silma tekib kujutis kaugemal, kui 2 fookust. Kujutis on 2 fookuse vahel, et saada suuremat kujutist. Kaugenägija silmalääts läheb hästi õhukeseks , vaja on kumerläätse ehk +prille. Lühinägija silmalääts läheb hästi paksuks. Vaja läheb nõgusläätsega prille ehk prille Silmalääts läheb hästi õhukekseks kui o...
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
e tomatid, aedvilja purustatud tomatid eelsoojendatu eestipärane puljong, kooritud potti, lisa puljong d pearoa supp ja viilutatud ning kuumuta supiltaldrikul, sügis- porgandid, keemiseni. Alanda mis on talvisesse konservoad-ja kuumust, lisa asetatud menüüsse läätsed, spinat, porgandid. Hauta alustaldrikule röstitud punane tasasel tulel umbes 15 75C juures. paprika või minutit, kuni Serveerida tavaline pesto porgandid on krõbeda pehmed. leivaga Lisa nõrutatud ja loputatud oa- ja
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks
Maitsetaimedest kappar, kajeenipipar, must ja valge ning punane pipar, äädikas ja zhelatiin, ketshupi ja majoneesi marinaadid. Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep
kartulitega. Aseta kartulid fooliumisse. Purusta küüslauk, lõika sibul pooleks ja aseta liha juurde vormi. Vala õlu peale nii, et oleks liha kaetud ja pane ahju. Pane kartulid 15-20 minutit enne liha valmimist ahju. Lõika kirsstomatid pooleks ja lisa oliiviõli ning maitsesta. Serveeri liha väikse rosmariini oksaga. Serveeritakse Amaraone della Valpolicella Classico veiniga. Läätse pikkpoiss serveeritud kapsarullina ja värviliste tomatitega Koostisained: Kapsapea, pruunid kuivatatud läätsed, riis, oliiviõli, sibul, maisitärklis, linajahu, muskaatpähklid, maitseained, karripulbrit ja kirsstomatid. Valmistamisviis: Pane kapsapea suurde potti ja vala vesi peale, keeda kuni lehed hakkavad kapsa küljest lahti tulema. Pane läätsed ja riis koos potti keema, keeda kuni on pudruks keenud. Kurna korralikult kuni üleliigne vedelik on väljas. Vala läätse ja riisisegu kaussi. Pane ahi sooja. Aja pann kuumaks ja lisa peeneks hakitud sibul koos soolaga, prae kuni sibul on kuldpruun
vähendab liigesevalusid. leevendab ärevust, rahutust, uneprobleeme ja depressiooni. 2 Toitumine Kõigel, mida meie toit sisaldab on jõu taastamises ja lihaste ülesehitamises oma osa.Valk on keha tähtsaim ehitusmaterjal. Tervislikud valgurikkad toiduained Kala, liha, herned, linnuliha, väherasvane piim, oad, muna, kodujuust, läätsed. Süsivesikud on intensiivse treeningu ajal keha tähtsaim kütus ja annavad energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis,
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket
cabbage kapsas chipped glass klaasikild väljas beans oad cold soup külm supp peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus onion sibul roasted küpsetatud (ahjus) lentils läätsed plaice lest turnip naeris mutton lamba(liha) beetroot söögipeet radish redis swede kaalikas garlic küüslaauk dairy meierei/piimatooted spring onion roheline sibul milk piim cottage cheese kodujuust cheese juust curds hapu(kohu)piim
· Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas. · Kuivatatud viljad, kaaliumiseemned,pähklid,värsked taimesaadused · Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM · 70kg inimesel on 100-110 g Na · Rakuväline element · Keedusool
· Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oad: · Aeduba ehk türgiuba · Põlduba Jahud · Koostis ja jahu klass sõltub jahuliigist ja jahvatusastmest · Kõrgema kvaliteediklassi jahu on: tärklise ja suhkrurikkas, sisaldab vähem rasva, tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2. Kõrg- ehk sordijahvatus mitmekordne jahvatus kõrgemad nisujahu sordid. Terade
Kaaliumkloriid(KCl): On valge vees lahustuv kristalliline aine . Teda leidub rohkesti merevees ja kivisoolas ning kasutatakse väetiste ja kaaliumhüdroksiidi tootmisel. Kaaliumnitraat(KNO3): Ehk salpeeter on valge tahke aine , mille lahustumisel vees tekib neutraalne lahus . Kaaliumsulfaat(K2SO4 on samuti valge tahke aine , mis moodustab vees neutraalse lahuse , samuti on ta tähtis väetis . Elemendi, ühendite kasutusalad: · väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Pildid : Pooleks lõigatud kaalium . kaaliumi reageerimine veega . Sulatatud leeliste elektrolüüsi teel avastas ja eraldas ta keemilised elemendid : naatriumi, kaaliumi, baariumi, kaltsiumi ja naatriumi. Tallinna Saksa Gümnaasium Kristina Aarniste X c klass KAALIUM Referaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
