Füüsika saab looduse kohta teavet vaatluse teel. Kõige lihtsam on vaadelda objekte meie ümber ja meiege umbes sama suurust. Siis tajume kõige kergemini nende suurusi. Näiteks on meil raske uurida tolmukübemet või kaugeid planeete. Vahemaid, mida me ise suudame läbida seda suudame kujutame ette aga suuremaid kaugusi Maast Kuuni võrrelda ei suuda. Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks.
• Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. ● Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
looduses esinevaid vastastikmõjusid. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. 10. Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? No idea :/ 11. Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? Et sa küsida saaksid ... ... ... . Tahetakse teada ja uurida, millest aine koosneb ja kui suur on Universum jne. 12. Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Inimese isikliku nähtavushorisondi taha võivad jääda need loodusobjektid, millega tutvumiseni ta pole oma personaalses arengus veel jõudnud. Võib öelda, et neid objekte pole tema jaoks veel olemas
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada
seega nende tiirlemise põhjuseks. • Viimane seos näitab, et tiirlemisel mööda ringorbiiti on perioodi ruut võrdeline tiirlemisraadiuse kuubiga. Galaktikad pöörlevad • Kui kogu galaktika mass asuks nähtavat valgust kiirgavates allikates, siis peaks kiiruste jaotust kirjeldama joonisel kujutatud pidev kõver, st galaktika keskmest 15–25 kiloparseki kaugusel asuvate galaktikate pöörlemise kiirused peaksid vähenema. Reaalsetest mõõtmistest saadud kõverad on aga teistsugused (tähistatud punktidena joonisel 44-5) ja pöörlemise kiirus on ligikaudu konstantne isegi kaugustel 40 kuni 50 kpc. See erineb ka kiiruste jaotusest meie päikesesüsteemis. Näiteks on Pluto (Päikesest kaugeim planeet) orbitaalkiirus ainult üks kümnendik Merkuuri orbitaalkiirusest (Päikesele lähim planeet). • Nende andmete alusel arvatakse, et galaktikad on tegelikult hoopis suuremad kui nähtub nende visuaalsest pildist
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimu
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest.
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). II tund: Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus................................................................
Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad.
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suur
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus
...................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine.....................................................................................................19 2.4.Eksperimentaalne meetod...................
Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes, nimetatakse hõõrdejõuks (Fh). Hõõrdejõud on alati vastassuunaline veojõuga. Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Keha liikumahakkamiseks peab veojõud olema mõnevõrra suurem kui seisuhõõrdejõud, mis omakorda on suurem kui liugehõõrdejõud. Viimases veendute ka igapäevases elus: selleks, et paigal olevat keha liikuma saada, tuleb rakendada suuremat jõudu, kui sama keha liikumise jätkamiseks. Hõõrdejõud arvutatakse valemiga Fh = µ · Fr. Ühelt poolt sõltub selle väärtus keha raskusjõust (Fr). Kuid hõõrdejõudu mõjutab ka kokkupuutuvate pindade materjal ja omadused (näiteks karedus) seda kirjeldab hõõrdetegur µ. Mida suuremad on pindade konarused, seda rohkem keha ja alus haakuvad ning seda suurem on hõõrdejõud
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirväärt
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajekto
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinemaatika kursus; 2) Dünaamika kursus. Analüütiline mehaanika bakalaureuse programmi ei kuulu, seda õpitakse lühidalt magistratuuri ja doktorantuuri erikursuses. Lehekülje häälestus: paber A4, veerised: ülal 25 mm, all 22 mm, vasakul 24 mm, paremal 20 mm. Autoriõigus J. Kirs 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 3 Sissejuhatus Teoreetiline mehaanika on üks osa mehaanikast
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimestel tume nahavärv (kas p�
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usul
ei tohi teha, kuna IQ skaala, nagu paljude psühhol. testide skaalad ei ole kindlasti kõrgem kui intervallskaala (sageli on nad järjestusskaalad).] Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? Kommentaar: Loomulikult püütakse teha mõõmised nii kõrge skaalaga kui võimalik, kuid kahjuks saab enamik paljudest puhtpsühholoogilistest mõõtmistest toimuda siiski järjestus- ja intervallskaala tasemel. Seda on tarvis silmas pidada mõõtmistest järelduste tegemisel. Skaala tüüp määrab, milliseid otsustusi me võime mõõtmisest teha; teiste uurijate tööde hindamisel peaksime kindlaks tegema, millistel mõõtmisskaaladel uurija järeldused põhinevad. 3.3. Mõõtmisprotseduurid (üldine jaotus) Psühhofüüsikaline skaleerimine - kasut. selliste konstruktide mõõmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus)
lahtrisse kui rea- ja veerumuutujate vahel puuduks igasugune seos Percentages: Row: reaprotsendid (mitu % sellesse ritta kuuluvatest objektidest on lahtris) Column: veeruprotsendid (mitu % sellesse veergu kuuluvatest objektidest on lahtris) Total: koguprotsendid (mitu % kõigist tabelisse kuuluvatest objektidest on lahtris) Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Case Processing Summary Cases Valid Missing Total
MCaCO3 = 100 g/mol mCaCO3 = 3126 * 100 / 40,08 = 7815,6 g 3 VH2O = 12 000 dm Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O [Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 kui katlakivi koostiseks on Mg(OH)2] 14. Milline protsess on lahustumine ? Ainete (tahked, vedelad, gaasid) vees lahustumise iseloomustamine (ühikud, sõltuvus temperatuurist ja rõhust,). Ainete lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus ja kasutamine praktikas (protsessid, kus lahustunud ainete hulka vees vähendatakse või suurendatakse). Näited. Lahuste komponentide eraldamine lahustest (tahke aine vedelikus, vedelikud vedelikus, gaas vedelikus). Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad lahusti molekulide polaarsusest ja lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Ainete vees lahustumise iseloomustamine:
............................................................................................................ 53 4 Sissejuhatus Elektrimõõtmiste kursusel on kolm peamist eesmärki: tutvustada põhilisi elektrinähtusi, tutvustada mõõtevahendeid ja -meetodeid, õpetada eksperimendi tehnikat ja katsetulemuste töötlemist. Nende eesmärkide täitmiseks on kursus jagatud kolme ossa. Loengutes räägitakse elektrimõõtmistest ja mõõtetulemuste usaldatavuse hindamisest erinevate mõõtevahendite ja erinevate mõõtmisviiside korral. Praktikumides tuleb üliõpilasel loengus omandatud teadmiste kinnistamiseks sooritada 6 laboratoorset tööd peatükis 16 toodud nimekirjast. Seminarides õpime praktikumitöid andmetöötlusele esitatavate nõuete kohaselt vormistama kasutades inseneritarkvara paketti MathCAD.
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
