Funktsionaalne morfoloogia loengukonspekt (0)

FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA  10.09.2018  Õppejõud: Priit Kaasik, peamiselt Raju Puhke  Miks, milleks, mida käsitleb jne?   Morfoloogia on õpetus struktuurist e ehitusest.  Ajakirjanduslikud müüdid, mis viivad eksiteele:  „kui  katkestad  treeningud,  muutuvad   lihased  rasvaks“ –  ei  vasta  tõele,   juuksed ei   muutu
lihasteks, lihased võivad oma mahult muutuda ja rasv ka aga nad ei muutu üheks või teiseks;
lihasrakk on koespetsiifikat saavutades pöördumatult lihasrakk Morfoloogia hõlmab nii raku-, koe-, organite-, organsüsteemideõpetust. Rakud jagunevad:   Rakud, mis on olemas ja paljunevad kohapeal   Rakud, mida valmistatakse kuskile mujla (Punased verelibled, sest neil ei ole tuuma)  Rakud, mis ei paljune ja neid kuskil mujal juurde ei tehta (närvirakud, lihasrakud)  Kohanemine ehk adaptatsioon on fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.   Toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, on potentsiaalselt pöörduv.   Kohanemine   esineb   isendi   tunnuste   geneetiliselt   mittepärilikes   muutustes   tema
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires.  Genotüüp = geneetiliselt olemas Fenotüüp = see, mida keskkond võimaldab genotüübi baasil Treeningul on eeldus ja tulemus:   Struktuur   tagab   funktsiooni;   Funktsioon   omakorda   kujundab;   Struktuuri   vastavalt;
Funktsiooni iseärasustele  Lihaskude moodustab kehakaalust umbes poole. 


Rakud 
17.09.2018  Õppejõud: PhD Raivo Puhke   Rakk on elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik elusaine
eluavaldused:  a) Ehitus 
b) Ainevahetus 
c) Erutatavus
d) Liikuvus 
e) Kasv 
f) Paljunemine 
g) Kohanemisvõime  Mitterakulised – viirused Rakulised – prokarüootsed rakud, nt bakterid (0,5-1 um) ja eukarüootsed rakud (30-150 um),
nt taimsed rakud, seenerakud   Viirused  - Paljuneb ainult teiste organismide rakkudes  - Genoomi moodutab RNA või DNA  - Puuduvad rakuorganellid  - Püsib väljaspool rakku nakkusvõimelisena   Prokarüootsed rakud  - Puudub tuumamembraan, üks haploidne rõngaskromosoom - Suudab iseseisvalt kasvada ja paljuneda  - Leidub plasmiide (sisaldavad geene mida saab kasutada nn eriolukordades)  - Inimese organismis 10x enam kui keha - Seedetraktis   moodustab   umbes   poole   soolest:   katab   kõiki   meie   avausi,   umb   160
erinevat liiki  - Funktsioonid: 
a) Metaboolne 
b) Kaitse 
c) Struktuurne  Bakter vs viirus   Eukarüootsed rakud 


- Suurimad kolmest, kõige elujõulisemad  - Rakutuum, - Organellid  - DNA   Taimsel rakul on:  - Tselluloosist rakukest - Kloroplastid  - Vakuoolid    - Golgi kompleks   Loomsel rakul on:  - Lüsosoomid   - Tsentrioolid  Raku membraan  1) Kaitse funktsioon 
2) Ainete ja ühendite transport 
3) Informatsioon retseptoritega  * Membraanikoosseisu kuuluvad:  - Kolesterool  - Valgud – märkimisväärne hulk, võib moodustada membraanist suure massi; aitavad
erinevaid aineid ja ühendeid rakku ja rakust välja transportida; signaalide vastuvõtt ja
edastamine; seondab membraani tsütoskeletiga  - Glükoproteiinid – retseptoorne funktsioon, kõik signaalid, mis rakku jõuavad käivad
läbi glükoproteiinide  - Fosfolipiidid – iga membraani koosseisus  Valgud membraanikoosseisus   Pumbad   –   energia   toel   transpordivad   aineid   ja   ühendeid   rakku   ja   rakust   välja.
Kindlustavad ioongradiendi.   Kandjad – transportvalgud – liiguvad mööda konsentratsiooni grandienti   Kanalid   –   avades   ja   sulgedes   kanaleid   saab   kiiresti   toimetada   transporti   piki
kontsentratsiooni   gradienti.   Ioonide   liikumine   läbi   membraani   mõjutab   membraani
elementide  potentsiaali.  Seega muutused kanalite  aktiivsuses kutsuvad esile kiireid
elementide signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi-, lihasrakud) 


Osmoos  Vastu kontsentratsioonigradienti (madalamalt kõrgemale)   H2O Difusioon  Piki kontsentratsioonigradienti (kõrgemalt madalamale)   Gaasid  Passiivne transport   Ilma energiat rakendamata   Piki kontsentratsioonigradienti   Kandja või kanal  Orgaanilised happed, steroidid, monosahhariidid  Aktiivne transport   Rakendatakse energiat   Pumbad   Na/K ioonid  Tuum   Tuuma   pääseb   vaid   läbi   tuumamembraanis   olevate  tuumapooride  (nukleoporiinid
NPC), transport tuuma ja tuumast välja. DNA tuumast välja ei pääse!   Tuumamembraani üheks osaks on endoplasmaatiline retiikulum, eraldi funktsionaalne
üksus   Tuumas translatsiooni ei toimu, kõik valgud, mida vajatakse tuleb tuuma transportida.  Endoplasmaatiline retiikulum  Struktuurne üksus, millele kinnituvad ribosoomid, kus toimub valgusüntees  Karedapinnalisel rohkem ribosoome, siledapinnalisel vähem   Ribosoomide hulk on samuti muutuv väärtus Ribosoomid  Dünaamilised struktuurid rakus: vastavalt vajadusele tekib või lagundatakse 


 Seal toimub translatsioon e valgusüntees (?)  Koosnevad RNA-st ja valkudest   EI OLE membraanes ehitusega   Pärinevad tuumast, täpsemalt tuumakeses olevast kontsentreeritud moodustisest   Ribosoomide subühikud transporditakse läbi tuumamembraani tsütoplasmasse   Jaotatakse tinglikult seotud ja sidumata ribosoomideks. Seotud paiknevad ER peal ja
vabad  hõljuvad  tsütoplasmas   ringi.  Enamik  on  seotud,  sest  rakus  pole  kuigi  palju
ruumi.  Golgi kompeks   Membraanse  lt ehituselt sarnane ER-le, kuid funktsioonilt erinev    Ribosoomides toodetav valguline produkt suunatakse Golgi   kompleksi, siin toimub
valkude lõplik valmimine: valke töödeldakse, st sellega määratakse ära kuhu see valk
suunatakse (raku sisse, tuuma, rakkudest välja)  Mitokonder   Membraanne organell – sisemine (kurrud e kristad; funktsionaalselt suur tähtsus) ja
välimine membraan (sile)  Varustab rakku energiaga ja ATP on mitokondri produkt   Mitokondri   maatriksisse   e   sisemembraani   sisse   jäävasse   alasse   on   paigutatud   ka
DNAd (mDNA). Kogus on tuuma DNA-st oluliselt väiksem. Funktsioon? DNA peaks
vastutama   mitokondriaalsete   valkude   eest.   Mitokondriaalset   DNA-d   päritakse   vaid
emaliini pidi.   Siin paikneb märkimisväärses koguses erinevaid ensüüme. Paikneb ka suhteliselt palju
ribosoome,   toimub   aktiivne   valgusüntees   ja   produtseeritakse   ennekõike   vajalikke
ensüüme.   Mitokondritega on seotud mitmed haigused: vähemalt 3 haigust uurida Lüsosoomid   Lagundab vigastada saanud ja kulunud valke   Pärinevad Golgi kompleksist ja moodustavad membraansed  põiekesed, kus toimub
ainete ja ühendite lagundamine   Arv on dünaamiline – tekib vastavalt vajadusele juurde Tsütoskelett 


 Toetab, kinnitab ja transpordib   Aitab rakul kuju säilitada ja võimaldab rakul sisekeskkonnas elutegevust säilitada   Koosneb kolmest erinevast toesest: 
1) Mikrotorukesed   –   peamised   tsütoskeleti   komponendid;   pikemad   ja   jämedamad tsütoskeleti osad; koosnevad peamiselt tubuliinist 2) Intermediaalsed   filamendid;   seostavad   peamiselt   tuuma   raku   membraani; määravad raku kuju (nt vimetiin, keratiin)  3) Mikrofilamendid – võimaldavad raku ja organellide liikumist ; peamine aktiin  Tsütoplasma Rakkude eluavaldused 
24.09.2018   Organismi areng põhineb rakkude kasvu jagunemises ja diferentseerumises  1) Lühikese elueaga rakud – vererakud, seemnerakud
2) Pika elueaga rakud – maksarakud 
3) Jagunemisvõime kaotanud rakud – närvirakud, kuulmisretseptorid ja nägemis.. (?), südamerakud   Tüvirakud   –   diferentseerumata   paljunemisvõimeliste   algrakkude   tüüp,   mis   on
võimeline jagunema sarnansteks või muunduma spetsiaalse funktsiooniga rakkudeks.
Potentsus: 
a) Totipotentne – võime kasvada organismiks 
b) Pluripotentne – võivad diferentseeruda rakkudeks kindlas lootelehes 
c) Multipotentne – kindla koe rakkudes 
d) Oligopontentne 
e) Unipotentne   Milline on raku kasvu mudel?  Hüpertroofia – rakkude suurenemine  a) Patoloogiline 
b) Füsioloogiline  Hüperplaasia 


a) Patoloogiline 
b) Füsioloogiline  Atroofia –  a) Väheneb rakkude maht 
b) Väheneb rakkude arv  Mis limiteerib rakkude suurust?   Pinna ja mahu suhe  Raku kasvades suureneb raku maht enam kui pindala. Ainete ja ühendite transport toimub läbi
raku pinna (tarnija), tsütosoolis (raku maht) toimub nende kasutus (ainevahetus).   Tuuma teenindava ruumala suhe  Raku elutegevuse kontroll toimub läbi tuuma (DNA).   Raku membraani tugevus  Rakkude jagunemine Mitoos ja meioos.   Rakutsükkel:   interfaas   ja   mitoos.   Interfaas   on   oluliselt   pikem   periood,   kus
valmistutakse  jagunemiseks ja see jaguneb omakorda kolmeks tsükliks: i. Kasv ii.
DNA replikatsioon iii. Valmistumine mitoosiks Apoptoos   Programmeeritud raku surm  - Omane hulkraksele organismile  - Initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid, transk. Faktorid jt)  - Oluline embrüonaalses faasis  Apoptoos vs nekroos   Initsieeritud raku siseselt vs väliselt   Müjutab ühte rakku va mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke 


 Põletikuvaba vs põletikulised   Raku kahanemine vs raku turse   Aktiivne protsess vs passiivne protsess  Rakubioloogia tsentraalne dogma 
DNA – RNA – valk  DNA replikatsioon (DNA-d kahekordistatakse, osa rakkude jagunemisest ja muidu tavaliselt
ei toimu) -> tuumas ja mitokondris  RNA  transkriptsioon  (tuleb   ära  tunda  koht  DNA-s,  mille   kohta  on  vaja  informatsioon  ja
tehakse koopia (RNA kujul – mRNA, tRNA, rRNA..) tuumas olevast informatsioonist  ja
viiakse tsütoplasmasse, kus ühinetakse ribosoomiga nt) -> tuumas ja mitokondris  Valk translatsioon -> ribosoomides ja ER-s   Geen koosneb kahest piirkonnast: regulatsiooni pk ja kodeeriv pk  - Intonid – valke mittekodeeriv piirkond (jääb kodeeriva sisse)  - Eksonid – valke kodeeriv piirkond (jääb kodeeriva sisse)  Koed  8.10.2018   Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid.   Koeõpetus e histoloogia.   Tinglikult saab imetajate koed jaotada neljaks:  1) Epiteelkude – katab ja vooderdab
2) Närvikude – tekitab stiimulid ja edastab impulsid 
3) Sidekude – kaitseb, toestab ja ühendab
4) Lihaskude – tekitab liikumist Epiteelkude   Kaitsefunktsioon   –   organismi   kaitse   ümbritsevate   faktorite   eest   (mehhaanilised,
keemilised, bioloogilised jne) 


 Sekretoorne funktsioon – näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne)   Sensoorne funktsioon – tundeorganid, mida näeme?; mida kuuleme?; mida tunneme?  - Paiknevad nahas, silmas, ninas, kõrvas  - Paljud närvilõpmed algavad ja lõppevad epiteelkoe basaalmembraanis  - Mehhano-, kemo- ja elektroretseptorid   Absorptsioon – hingamisteedes gaasivahetus vere ja kopsude vahel   Ekskreptsioon – organismile mittevajalike ainete väljutamine  Saab jaotada ka katteepiteeliks ja sekretoorseks epiteeliks.  See on rakkkude, st rakud on tihedalt teineteise kõrval.  Intratsellulaarsed liidused   Tiheliidus  - Takistada veel lahustunud molekulide difundeerimist läbi epiteeli - Takistada membraanvalkude difundeerimist   Ankurliidus  - Ühendades tsütoskeleti elemente annab koele mehhaanilise tugevuse   Aukliidus  - Ühendavad rakke nii metaboolselt kui elektriliselt  Epiteelkoes paikneb tuum tsentraalselt ja seda eristab polaarsus.  Avaskulaarne, st veresooned puuduvad.  Regenereerub.  Neuronite lõpp-punkt.  Võtavad vastu väliseid signaale.  Kudet saab välja venitada.   Vastavat rakukihtide arvule: ühe- ja mitmekihilised.   Vastavalt rakkude kujule: lame-, kuup- ja silinderepiteel.   Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel. 


Lameepiteel – difusioon, kopsupiirkonnas (alveoolides); filtratsioon (neerudes)  Kuupepiteel – sekrektsioon, absorbtsioon (neerudes)  Silinderepiteel – ülemistes hingamisteedes (ripsmed), seedekulgla (mikrovill)  Eksokriinsed ja endokriinsed näärmed  Sidekude 
15.10.2018   Sisekeskkonna kude  Koosneb   rakkudest   ja   ektstratsellulaarsest   maatriksist   –   rakud   ja   rakuvaheaine   (valdav
enamus)  Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred)  Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred)   Funktsioonid  Erinevate kudede ühendamine ja toestamine  Transport  Kaitse Vigastustest paranemine   Tõeline sidekude  1) Kohev sidekude  Hõreda ja  korrapäratu kiudude asetusega. Seob ja fikseerib mitmeid  organeid (nt epiteeli
aluskudedega).   Leidub   veresoonte   seines   ning   ümbritsed   neuroneid.   Enamleiduv   kude
organismisi.  2) Tihe sidekude Kiud tihedalt pakitud, taluvad suurt koormust. Suurema osa koest moodustab EM (kollageen).
Vormitu (nahas). Korraline (kõõlustes, sidemetes).   Mitterakuline kude


i. Rakud – liikuvad rakud (vererakud) ja liikumatud rakud (fibroplastid)  ii. Maatriks   –   kiud   (kollageen,   elastin   –   tagab   tõmbetugevuse)   ja   põhiaine
(proteoglükaanid, H20 – tagab survetugevuse)   Sidekoe rakud  Talletavad ja annavad edasi metaboliite Oluline roll immuunreaktsioonil  Eristuvad rändavad ja statsionaarsed sidekoerakud  1) Liikuvad sidekoe rakud 
- Makrofaagid – võimelised iseseisvalt väikeses ulatuses liikuma; peamine toime on
lagundamine   (koele   mitteomaste   ainete   ja   ühendite   lagundamine,   rakujääkide
eemaldamine)  -
2) Statsionaarsed sidekoe rakud 
- Fibroplastid – väga aktiivsed valgusünteesijad - Adipotsüüdid – valge ja pruun rasvkude; produtseerivad adiponektiini, leptini 

Document Outline

• FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA
  • Miks, milleks, mida käsitleb jne?
• Rakud
• Rakkude eluavaldused
  • Rakkude jagunemine
    • Mitoos ja meioos.
    • Apoptoos
    • Apoptoos vs nekroos
    • Rakubioloogia tsentraalne dogma
• Koed
  • Epiteelkude
    • Intratsellulaarsed liidused
• Sidekude