üle 7,2 – leeliseline Eesti mullad Eestis on happelise reaktsiooniga põllumuldi 40%. Rohkesti esineb neid Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja Tartu maakonnas. Happesuse põhjus Peamiseks allikaks on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel moodustunud orgaanilised happed ja süsihape. Happesuse põhjus Happeid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tulemusel. Tähtsamad on vees lahustuvad huumushapped, eeskätt fulvohapped Fulvohapped lagundavad alumosilikaate, kust vabanev alumiinium läheb mulla neelavasse kompleksi. H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Optimaalne pH Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH …6,0…), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 ja alla 3,5. Toitainete omastamine http://www.cropsci.uiuc.edu/classes/cpsc112/images/MineralNutrition/pHnutravail.jpg
aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt
Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline
Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls 1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib
Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest
humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest
Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline
mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS.
muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS.
(kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks.
MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 16. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. Läbi taimede saame hapniku 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused.
: µ (µ) . µ; µ µ µ µµ µ. 2. µ () µ . 3. µ µ µ , µ . 4. µ µ 10 µ 2...3 . µ µ 20...35. 5. µ . 6. , µ -µ µ µ µ µ µ µ. 7. . 17. µ µ. µ µ : 1) µ µ µ . 2) µ. µ µ µ µ µ, µ µ µ µ . . µ µ µ 85...95% µ, µ µ . . 18. µ µ . µ µ: µ µ, , - 40..70%, - 2,5...5%. µ µ µ . µ, µ µ µ: 1. µ µ , µ (, ) (µ), µ . µ . 2. Fulvohapped µ µ µ µ µ. 3. Humiinained (µ µ) µ µ µ , µ µ. 19. µ. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. µ µ , µ µ µ. 20. µ µ µ. 1. , µ, µ µµ, µ µ µ µ. 2. , µ, µ µ. 3. µ µ - µ µ. 4
Looduslik vaheproduktide kuhjumine. Aeglane Al humaadid on aga vees lahustumatud. t/ha=0,1% suurem Hu%), viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille lagunemine. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. haljasväetised. tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja 2. Fulvohapped huumusained, · Liblikõieliste viljakus, millist saagikust on suuteline anaeroobne lagunemine paralleelselt, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja kultuuride kasvatamine juurtel andma; 3) tehisviljakus inimene on vahekord sõltub mulla veereziimist ja jäävad sinna ka pärast hapetega asuvad mügarbakterid seovad
EDTA põhjustab silma ja naha ärritust. * Komplekseerumine muudab vees lahustumatud ained liikuvateks, mistõttu saavad need ained siseneda bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on
Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline
Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline
Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. Jäävad mulda pidama. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket
4. VEE KEEMILISED PARAMEETRID 4.1. Värvus Järve vee värvust mõjutavad paljud tegurid: vees lahustunud ained, heljuvad osakesed. Heljuvad osakesed võivad olla näiteks uhtliiv ja vetikad. Vee värvus on enamasti vähe intensiivne ja varieerub rohekaskollasest kollakasroheliseni. Harva on vesi erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused.
· happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega.
Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket.
mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus
..95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. 18. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. 20. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4
Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide
huumus mitmesuguste jäänuste lagunemissaadused ja mikroorganismide sünteesi produktid huumusained bituumid humiinained humiin ulmiin huumushapped humiinhapped fulvohapped huumus (< lad. humus `maa, muld'), pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. Huumus tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskm. 58% süsinikku 38% lämmastikku. Huumus on ehituselt ja koostiselt lähteainest keerukam ning tema põhimass koosneb huumusainetest.
18. Huumuse omadused, koostis, humifikatsioon. Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine.
kus orgaanilone aine lagundatakse. Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks
temperatuur tõuseb. Enamiku mikroorganismide elutegevus on optimaalne temperatuuril 20-35º C. Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Seened lagundavad orgaanilist ainet ka happelistes muldades. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel
happeline C-sisaldus 40..70% N-sisaldus 2,5...5% Lisaks P jt toiteelemendid Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 6 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide
koldnõges jt.). Aeglasemalt laguneb kõrreliste ja puhmaste (pohl, sinikas, mustikas, kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud
· värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega
). Aeglasemalt laguneb kõrreliste ja poolpõõsaste (pohl, sinikas, mustikas, kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Kõrreliste kõdu on alustevaene. 23 Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised:
kunstvetiste kasutamisel. Taimed suudavad omastada lmmastikku ammooniumi ja nitraadi kujul. Lmmastikuringe on tasakaalustatud lmmastiku pideva tagastamisega atmosfri N2 kujul denitrifikatsiooniprotsessi vahendusel. Lmmastiku mineralisatsioon vib thendada nii summaarset anorg. lmmastiku (NH3 + NO3-) tootmist vi ainult ammooniumi tootmist. Ligniin Ssivesikud Tselluloos Hemitselluloos Suhkrud Orgaaniline/ anorgaaniline lmmastikValgudAminohappedUurea, Nitraat Ammoonium MIKROOBNE LAGUNDAMINE Huumus/fulvohapped NH4+ NH3 CO2 H2O Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist ammooniumiks. Protsessi esimest etappi viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm
Kõdu humifitseerub, st. moodustub huumus. Seega on kõdu vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest. Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk
Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka keskmiselt ja hästilagunenud metsakõdu, sest selle ja huumushorisondi vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid
puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad Arvestades kõdu kiiret muutumist ajas (seda amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. eeskätt viljakates kasvukohtades ja õhukeste mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad kõdude puhul) on oluline ajaline aspekt (suvi, huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal sügis, kevad). humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m 3 /ha Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks loomsete jäänuste lagunemissaadustest. tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana lagunemisastme alusel: Erinevalt mullateadusest mõistetakse
annaabi.ee 
