Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga • Ei nõustu sellega, et psüühika teatud vorme on võimalik taandada mingile ühele elementaarsele algele. Freudi puhul oli selleks algeks seksuaalsus. 9.03.2012 TALLINN 7 Tänan tähelepanu eest! 9.03.2012 TALLINN 8
Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil 1999. aastal valiti Marx BBC korraldatud küsitlusel aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Laiem tunnustus on talle aga omaks saanud suuresti postuumselt, näiteks J. S. Mill polnud sellisest mehest oma eluajal kuulnudki. Marx oli küll päritolult juut, ent esimene oma perekonnast, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli
Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, peale mida nad enam Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles:
Goldingi inimesekäsitlust on peetud sügavalt pessimistlikuks, aga ise ta eitab seda. Inimene on küll haige, aga ometi heroiline ja ilus nagu Simon romaanis "Kärbeste jumal". Sõjapäevil mõistis Golding, et inimeses on rohkem kurjust, kui seda sotsiaalse survega seletada võiks. Põhiküsimus: miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. Ainus mõju, mille osatähtsust oma loomingus ta on rõhutanud, on antiikkirjandus. Kriitikud on püüdnud osundada ühisjoontele Freudiga, Goldinga aga eitab nii seda kui ka eksistentsialistide mõju. 1954. avaldab Golding oma esimese romaani "Kärbeste jumal" ja saab üleöö maailmakuulsaks. 9 aastat hiljem valmib ka film. Enne aga, kui Golding leidis sellele romaanile kirjastaja, põlgasid käsikirja ära 21 kirjastust! "Kärbeste jumal" sisaldab kõike seda, mille äratundmiseni Golding II maailmasõjas jõudis; on Goldingi kõige menukam ja programmilisem teos, mille motiive ta hilisemates romaanides edasi arendab.
kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad koolkonnad kes kõik püüdsid inimese kriminaalsust käsitleda ise nurga alt. Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856-1939) leidis, et kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures. Freudi psühhoanalüütilise kontseptsiooni rakendused kriminoloogias seonduvad peamiselt kriminaalse käitumise motivatsiooni uurimise ja seletamisega. Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt
Breueri abiga ja asutas oma väikese neuropsühiaatria (vaimse närviteaduse) erapraksise. Freudi vaated ja loengud tõid talle meditsiinirinkondadest nii kuulsust kui viha. Tema ümber kogunes seltskond väga tarku sama meelt doktoreid kellest lõpuks sai psühoanalüüsi liikumise süda ja hing. Kahjuks sai Freud kuulsaks lükkates eemale kõik, kes temaga kasvõi osaliselt ei nõustunud. Mõned lahkusid sõbralikult, teised tülinaga asutades Freudiga võistlevaid koolkondi. Enne teist maailmasõda emigreerus Freud Inglismaale kuna Viinis polnud juudina enam turvaline, eriti kuulsatel inimestel nagu Freud. Ta suri suhteliselt ruttu pärast seda vähki, mida ta juba viimased 20 aastat oli põdenud. Teooriad Freud külle ei leiutanud ideed teadlikust ja alateadlikust meelest, kuid kindlasti tegi selle idee populaarseks. Teadlik meel (conscious mind) on see mida sa iga hetk suudad
1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4. Latentne faas koolilapsest murdeealiseks sirgumiseni ehk 5.-6a eluaastast noorukieani; 5. Genitaalne faas kestab noorukieast surmani 4 Erik Erikson (1902-1994) Omas Freudiga sarnast arenguteooriat, kuid püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat ning leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsüholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. Eeldas, et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutisi. Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2
Teine keskus oli ülikooli pedagoogika kateeder, juhatajaks juba võrdlemisi aastates professor Richard Meister. See mees ei ole oma nime pedagoogika ajalukku kirjutanud, aga tema juhtimisel töötas sel ajal huvitav seminar reformpedagoogikast. Kolmas punkt, mis Elangot Viinis sidus, oli psühhoanalüüs ühe juhtiva koolkonna nn individuaalpsühholoogia instituudi külastamine. Selle instituudi juhiks oli Alfred Adler, kes kunagi oli töötanud Sigmund Freudiga. Individuaalpsühholoogia instituut pidas ülal pedagoogilisi nõuandepunkte lastevanematele. Elangole anti võimalus ühes nendest assisteerida. Ta sai tutvuda omapärase nõuandetehnika ja- korraldusega. Nõuandlas oli nii psühholoog kui ka arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti kunagise õpetajate täiendusinstituudiga
Teine tootmisviisi tegur on tootmissuhted (omandisuhted) ja kolmas ,,pealisehitus" ühiskondlikud institutsioonid, vaated ja mitteformalistlikud ühiskondlikud suhted. Marx analüüsin nende tegurite struktuuri; nendel teguritel põhineb Marxi analüüs. (Saarinen, 1996: 287) Kuigi enamik majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda siiski tuhanded inimesed üle kogu maailma. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga oli Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. 1999. aastal valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige rohkem mõjutanud inimeseks. Marx sündis 1818 Saksamaal Trieris. Ta oli juut, kuid samas oli Karl esimene enda perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii Newtoni, Leibnizi kui ka Locke'i mõtteviis ja samuti ka William Shakespeare'i romantilised lood. Marx õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid kuna teda vaevas alkoholism, siis siirdus ta
Arvatakse, et paljud Jungi ideed on tegelikult naise poolt välja mõeldud. Ta ei suutnud omaks võtta Freudi seksuaalteooriat, sest olid eri kohtades sündinud. Jung kirjutab oma esimese teaduliku uurimuse saja sõna testist ja saadab kirjastatuna Freudile tutvumiseks. Freud vastab viisakalt ja oli huvist asja vastu juba ise muretsenud. Siis algab nende 7-aastane kirjavahetus. Nad kohtuvad I887. Aastal. Kui nad kohtusid, vestlesid nad kolmteist tundi järjest. Jung tunnistas, et kohtumine Freudiga oli esimene kohtumine tõeliselt silmapaistva mehega. Jung ei leppinud Freudi seksuaalteooriaga. Sveits oli küllaltki liberaalne ja vaba, kus Jung võis kohata seksuaalseid hälbeid ja perverssusi, mida ei peetud üleloomulikeks. Austrias sellistest asjadest ei räägita. Ta arvas, et inimestel on olemas psüühiline aluspind, millel on kalduvus luua teatud müütilist materjali. Ta arvab, et need mängivad elus suurt rolli, et inimesed saaksid oma elu mõtestada ja
Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et soojätkamise ja naudingu funktsioonid ei pea alati kokku langema. Sellel teemal Freudiga vaielda ei saanud. Suhteliselt palju on selles raamatus analüüsitud ka seksuaalkäitumise mudeleid (nt homoseksualism). Freud seletab homoseksualismi: Tema arust on mehe homoseksualismi algpõhjuseks väga tugev kiindumus emasse. Kasvades hakkab ta iseennast samastama emaga ja otsib endasarnaseid noori mehi, keda ta saaks armastada samamoodi nagu ema teda armastas. Freud väidab, et sünnimomendil on inimene biseksuaalne ja
ilmtingimata mõistlik). 5. Milline roll on marksistlikel vaadetel olnud kultuuri uurimisele? Frankfurdi koolkond FK oli neomarksistid, kes ei pooldanud Marxi teoste stalinistlikku käsitlust. Nende peamine doktriin oli kriitiline uurimine, mis üritas peamisi kapitalistliku ühiskonna vasturääkivusi teadvustada. Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed, sest Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus enamusele olevat sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Prantsuse filosoofi Althusseri ideoloogiat on samuti mõjutanud marksism.Tema väited ja teesid olid suunatud marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu.
*kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist * Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego.
* Koolkonnad jagunevad peamiselt: -) Psühhodünaamiline koolkond kõige mõjukam on Ameerikas, eesotsas Jungiga. -) Humanistlik koolkond eesotas Maslowga. -) Kognitiivne käitumuslik koolkond hästi mõjukas eriti psühhiaatrias tuntuimad nimed on Bandura ja Rotter. -) Isiksuse joonte teooriad sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk ,,suur viisik". Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond Sigmund Freud * Sai alguse 1895. aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu ,,Etüüdid hüsteeriast". -) Temast lõid lahku Jung (analüütiline psühholoogia) ja Adler (individuaalne psühholoogia). * Erinevaid teooriaid ühendab: -) Lapsepõlve esimeste elukuude ja -aastate määrav roll isiksuse kujunemisel. -) Alateadlike ja vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine. * Sigmund Freud sündis 6. mai 1856 juudi perekonda ja suri 1939. aastal. 1873. asus õppima Viini ülikooli meditsiini.
Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult. Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses. Aga Freudiga ühinedes olid juba enda teoreetilised seisukohad olemas. Lahkudes Freudi sektist lahkus koos temaga veel 9. Indivudaalne psühholoogia- Adleri õpetus. Et teha vahet, kutsutakse nii. Pani palju rõhku hariduslikule sfäärile. Just õpetajate praktilisele väljaõpetusele. Oluline on töötada nende inimestega, kes vormivad kasvavate ja arenevate mõistust. Korraldasid koolides koolitusi noortele ja vanematele. Keskused koolides. Teda on selgeimalt mõjutanud Darwini evolutsiooni teooria
" (kirjaviis muutmata; rõhutus lisatud). Õpilane viitas eeldusena arusaamale, mille kohaselt niisugune stereotüpiseeriv kirjeldus on müüt, ning vaidles eitavas lauses ühtlasi sellele eeldusele vastu.) Kas esineb metadiskursust (milles autor eristab end teksti teatud tasandist) või irooniat? (Metadiskursuse näide: ,,Nagu Freud oleks öelnud ..." autor viitab metatasandilt freudistlikule diskursusele, jättes endale võimaluse Freudiga nõustuda või talle vastu vaielda.) 2. Kas esineb interdiskursiivsust loovat, ühendavat intertekstuaalsust, mis põimib erinevate diskursustüüpide, zanride (suhteliselt stabiilsete tekstiloometavade kogumite, nt teadusartikli, olemusloo, ametliku kõne) või stiilide konventsioone ehk tavasid, luues nii uusi või hübriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursustüüpe? Kas valimit on võimalik selgelt iseloomustada zanrikuuluvuse alusel?
Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaalne jõud (arengu seisukohalt). Peab inimest ühiskonna produktiks. ID-ego-superego süsteemist on tema jaoks kõige olulisem ego. Tema psühhosotsiaalset teooriat võiks "mõneti" nimetada ka ego-analüütiliseks teooriaks. Ütleb, et inimene on oma olemuselt ratsionaalne. Et mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud, seega
Hoitakse probleemid ja asjad raamides. "nii ei saa küsida" Proovib ideoloogilist teksti tõlgendada. Sümptomaatiline lugemine - kuidas analüüsida seda, mida tekst otse ei ütle, mis on tekstist välja jäetud. Viis kuidas igasugust teksti võib vaadelda. Tekst ei ole harmooniline tervik, vaid on täis sisemisi häireid ja tekstis ei ole vaid üksainus tähendus. See ei ole lõpetatud, see on mittetäielik. See mida autor kavatses ei ole kõik, mis tekstist saab. Sarnasus Freudiga: tekstil on oma alateadvus, tekst räägib ka ilma autorita midagi juurde. RRA - repressiivne riigiaparaat - jõu struktuurid ühiskonnas, mille eestmärk on reguleerida võimaliku vastupanu süsteemile, protesti ära hoidmine (politsei, vanglad jne) IRA - ideoloogiline riigiaparaat - toimetab nö pehmete väärtustega: massimeedia, religioosne süsteem, haridussüsteem. Altusser räägib kuidas IRA praktiliselt toimib. Subjekt : just see, et inimesed käsitlevad
MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irartsionaalsus. 3. Seksuaalsus. 4. Hingeabi. KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2
Laps keele- eelses faasis, mida tajub. Kui inimene siseneb keelefaasi hakkab see otsustavat rolli mängima, hakkame tegema vahet sise ja välismaailmal. Kirjandusteoreetikuna käsitleb ta poeetilist keelt, millel on võime jõuda keele-eelse faasini. Poeesia on mingil määral võimeline seda kogemust kordama. Muusika samamoodi püüdleb millegini, mis on keelefaasist väljas. Püüd keelest mööda minna, tungida otse maailma, kus on mõnu ja valu. Lähtub veel ühest freudiga seotud mõistest – esmane nartsissismi faas. Oluline faas lapse seksuaalkäitumises. Kuigi saame last vaadata tervikuna ema kehas. Tal puudub väline objekt millele see seksuaalkäitumine on suunatud. Seksuaalsus on suunatud temasse enesesse. Sisemise ja välimise eristamatus. Suurt osa muusikast võime vaadata esmase nartsissismi kaudu. Enesesse pööratus, seksuaaliha, mis on enesekeskne. Intsest – ülim jälestusväärsus.
Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt. Kõige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne, mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kõige rohkem meeldib rääkida Egost. Areng toimub astmete kaupa. Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud
o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud 2. Anaalne faas- 1,5a.-3a. 3. Falloslik faas- 3.-6.a. 4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. o Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus. Inimese
võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude tõlgendamist. 3. Nietcshe Temalt võtab ta palju üle, kuid nende teooriad vastanduvad. Nietzschel on
See konflikt võib ka inimeste vahel valimisel olla. 2. Mingil põhjusel võib tulla valida kahe negatiivse valentsiga variantide vahel, kus mõlemad jällegi võrdse kaaluga. 3. Konflikt võib olla ka lähenemis ja tõrjumisvalentsi vahel. Valik on selles, kas objekt või tegevus ise sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mis on võrreldava kaaluga. On tuntud ka irratsionalistlik suund psühhoanalüütik Sigmund Freudiga eesotsas. Tema sõnul annab inimeste tegevusele energai ja jõu see, mis on peidetud inimese alateadvusesse. Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast, mis ei tohi teadvuses avalduda, kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega. Inimesel on lisaks Libiido-tasandile, Ego ja Superego tasandid, millede sisepingetest juhtubki see, et tekivad inimeses vastuolud. Suur osa inimestest realiseerib selle
Tegemist on suure elava klassikuga. 19 Vaino Vahing (1940-2008). Keskne autor, kes algatab psühholoogilise modernistliku laine. Psühholoogiline uus laine tähendab seda, et seos psühhoanalüüsiga. Vahing on kohtupsühhiaater. Innustunud Freudi mõtetest. Hakkab teid tutvustama. Freudi tulemine 20-30ndate proosas. Paarilised hakkavad vahetuma, kes Freudiga koos käivad. Vaino Vahingu kõrval Freudi kõrval olija on Jung. Läänes on see periood, kus Jungi kritiseeritakse. Kollektiivse alateadvuse teooriad pakuvad kirjanikele huvi. Esimene tulemine proosa vormis. Maniakaalne teatrihuviline. Tuleb kirjandusse, esimene lugu: 1970 Lugu - Ilmub Loomingu Raamatukogus. 1973 Sina 1988 Endspiel. Laskumine orgu - Koostöös Madis Kõivuga. Salongilugu. Vaidlev diskuteeriv dialoog. Ühtpidi dialoog teljestab romaani, teiseltpoolt põhisündmustik
Kokku on viidud nii materialistlik kui idealistlik filosoofia traditsioon. Kuid just see viimane viib meid kuulsa Lacani väiteni: mitteteadvus on struktuurne ja keele sarnane. Vaatame järgnevalt lähemalt, mida selle all mõeldakse. Struktuurne mitteteadvus. Ihad, nagu öeldud, pole mõeldud tumedate ja määratlemata tungidena, vaid on subjektile eelnevalt antud sotsiaalse süsteemi poolt, kus inimene elab ja kujuneb. Iha tuleb meisse Teisest. Seega on siin erinevus Freudiga, kellel oli see asetatud elementaarse instinkti staatusesse, Lacanil tekib alateadvus alles koos teadvuse ja keelega. KEELETA POLEKSKI ALATEADVUST. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 17 Seega võib öelda, et need pole meie audentsed ihad, vaid Teise ihad, mis suunduvad subjekti ühiskonna esmase sümbolsüsteemi keele vahendusel. Kuid siin tuleb kohe teha täpsustusi keele olemuse kohta. Mitteteadvuse keele sarnasust tuleb võtta mitte otseselt:
Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Küünikud kutsusid neid kohvikuks. Ams ei harjunud nad kultuuriga ja võtsid Ameerikat 17 aastat ajutisena. Kes olid Frankfurdi koolkond? Võtmefiguurideks olid rikka kesklassi juudivõsud, kes olid saanud hea hariduse ja kelle vanemad lootsid neis näha ametipärijaid. Koolkonna kesksed huvid muutusid uute liikmete tulekuga muusika, kirjandus, psühhoanalüüs. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed. Kuigi nad polnud enamasti õppinud sotsiaalteadlased, identifitseerisid nad end sotsiaalsete uuringute tegijatena Marksismi ja Freudi teooria kombineerimine. Kui Frankfurdi koolkond alustas 20ndail, tundus marksismi ja freudismi kombineerimine veider, marksismi järgiv NL ei tervitanud freudismi. Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. 1926ndal instituudiga ühinenud Lowenthal
selles, et poisile meeldib Tommi nii väga, et ta tegelikult vabad. on hirmul, et ei saa temaga mängida. Erikson Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust Erik H. Erikson sündis 1902.a. Saksamaal, kus veetis ka lapsepõlve ja nooruse. Täiskasvanuks saades läks ta Viini, tutvus lähedalt Freudiga ja alustas õpinguid Tema tegevus sai mõjutatud Viinis Anna Freudi poolt (hiljem ta kummutas osa Freudi poolt esitatud seisukohti). Tema uurimised olid tublisti avaramad, kui Freudil. Ta tegi uuendusi ja täiendas Freudide teooriat. Psühhoanalüütilises Instituudis. Eriksoni õpingud lõppesid 1930ndatel. Hitler tuli võimule ja Erikson kolis 1933.a. Ameerika Ühendriikidesse (USA)
annaabi.ee 
