Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Franny ja Zooey"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
zooey, palve, neiu, lane, bess, buddy, poisi, poisile, kohvikus, vestlus, taaskord, vihkas, noormees, lahkumist, suundus, sigaret, salinger, sarja, analüüsima, egoism, astusid, neiule, kusjuures, istudes, pealiskaudsed, noormehe, kursusetööd, veider, kargas, otsustav, minnes, pahane, küsis, palvetamine, igatahes, palverändur, müstilised, saadetudMiss Gorringe, kes on hotelli administraator, ulatab viisakalt külalistele võtmeid ning tunneb kõiki külastajaid nimepidi. Miss Marple kohtas vestibüülis oma vanat tuttavat Selina Hazy't. Nende vestluse ajal tundis Selina mitmel korral külastajate seas oma tuttavaid ära, kuid tavaliselt ta eksis, miss Marple pani seda aga tähele ja sai aru, et siis toimub midagi kahtlast. Järsku aga lõpetas leedi Hazy oma jutuvadina, ning ta suu avanes. Sisse astus üle kogu Inglismaa kuulus Bess Sedgewick, kes on pöörane ja taltsutamatu, kuid rabav naine, ning kes harrastab paljusid spordialasid: ta osaleb võidusõitudel, ta ratsutab, lendab ning laseb väga täpselt revolveriga. Miss Marple kõndis lifti poole, et oma tuppa minna. Samal ajal sisenes vestibüüli blondide juustega tütarlaps Elvira ja mrs.Carpenter, neid ootas kolonel Luscombe. Kolonel tervitas Elvirat, kes tuli just Itaaliast ning pidi selles hotellis paar päeva elama.
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades
- pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda
Nii sai ka gaskoonlane teada Athose saladuse ta oli selle sõrmuse mileedile kinkinud armastusest ning Athose pärisnimi oli (krahv) de La Fere. Enne kui mindi La Rochelle'I piirama nägi d'Artagan proua Bonaciexist nägumust. Mileedi kättemaksu kaks plaani: palgata sõdurid ja mürgitatu vein ebaõnnestusid. "Punase tuvimajakese" kõrtsis kohtus kardinal mileediga ja andis kohustuseks tapa Buckinghami hertsog ja tema maksab kätte mileedi poolt d'Artaganile. Vestlus kuulasid pealt läbi ahjulõõride kolm musketäri. Pärast kardinali lahkumist, astus mileedi tuppa Athos, kes võttis vägisi naiselt kirja: "Selle kirja ettenäitaja on tegutsenud vastavalt minu korraldusele ja riigi heaolu huvides. 3. detsember 1627. Richelieu" Naine otsustas mitte sellest kardinalile rääkida, sest ta ei tahnud, et ta saladus oleks välja tulnud.
Ta on jõudnud tüdrukusse kiinduda, kuid teab, et temasuguse tulevikuta mehe jaoks on Kleer liiga hea. Poiss on otsustanud end muutma hakata ning läheb isegi korvpallimängule, kuhu kunagine treener teda kutsunud on. Ta ei tunne seal end kõige mugavamalt, kuid on siiski mängu lõpuni. Ta läheb koju Dimaga, kelle venda ta kunagi peksnud on ning palub temalt andeks. Kui nad lahku lähevad, võõtab kamp skinheade Dimka kinni ning Rene tõttab poisile appi. Ta läheb teiste skinheadidega tülli ning paar päeva hiljem paluvadki kamba liikmed Renel nendega kaasa tulla. Ta peab võitlema surmani kamba tugevaima mehe Pikaga ning saab temast jagugi, aga tappa teda ei suuda. Ta kõnnib võitlusplatsilt minema ja arvab, et sellega on asjad korras, kuid ta eksib rängalt. Rene vend Raigo teatab talle peagi, et Pikk on tapetud ning mõrvarelval on tema sõrmejäljed. Ta soovitab vennal end nii kaua varjata, kui ta asju korda ajab. Rene viskab
Holden sõitis rongiga. Tema kõrvale tuli istuma üks naine. Tuli välja, et see oli tema koolivenna Ernest Morrow ema. Holden valetas talle, et ta on Rudolf Scmidt ning daami poeg on koolis sõbralik, kuid tagasihoidlik. Selleks, et valetamist lõpetada hakkas Holden sõiduplaani lugema. Holden jõudis New Yorki. Ta ööbis Edmonti hotellis, kus oli igasuguseid veidraid inimesi. Ta otsis rahakottist välja numbri, mille üks tuttav talle andnud oli. Ta kutsus neiu kokteili jooma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Holden läks ööklubisse ,,Lavendlisaal" ning kohtas seal kolme rumalat daami. Ta tantsis ja vestles nendega. Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada. Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära. Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Takso, millega Holden sõitis oli lagunemise äärel ning haises
6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti Margaretelt ära, palub Mefistofelest teist karpi viia, mis oleks palju ilusam ja sisaldaks kaunemaid ja hinnalisemaid ehteid, kui esimene. 7.Kuidas sureb Margarete ema? Margareta ema sureb sellepärast, et kaks armastajad saaksid kokku → seda saab järeldada Margareta ütlusest. Et Faust ja Margareta saaksid veeta koos aega. Faust pakkus neiule unerohtu, mida Margareta peaks andma oma emale
tavaline ja tema kohta raske midagi öelda, kaine peaga ei teretatud, oldi üleolevad, purjus olekus aga suures sõbrad, mille õnge Theo ei läinud, viskas ühe mehe oma kõrtsust välja - Naised olid hullud Theo järele, läks tuppa kus oli 2 neiut, talle meeldis lühem ja tahtis temaga vahekorda astuda, jõi tüdrukutele tõestuseks mitu klaasi viina ära, Theo meelitas oma juttudega neidu, neiu üritas panna Theod end lahti riietuma, tuli mäluauk, sest Theod pidevalt joodeti, ärkas hommikul pargipingil naiste öösärgis, neiud arvatavasti näitlejad, vähemalt nii väitsid end olevat, Theo järeldas seda ka nende käitumisest - Õhtul kohtas veel Theo üht plikat, kellesse armus, oli kaine, olid vahekorras, neiu jäi magama, theo läks nukralt koju - Lapsena tahtis Theo saada lauljaks
TEINE STSEEN Géronte mõtleb, et mis asi võib olla hullem, kui Argante poja lugu. Ei kujuta isegi abiellumist ilma isa nõusolekuta ette. KOLMAS STSEEN Géronte leiab oma poja Léandre üles. Teine langeb talle koheselt kaele. Géronte tõrjub teda ning tahab temaga enne asju klaarida. Léandre ei leia endal mitte minggit süüd. Géronte lubab ta oma elust igaveseks oma silma alt ära saata, kui poiss millegi lubamatuga hakkama on saanud. Saadab poisi koju ning lubab ise ka peagi järgi tulla, et turvalisemas kohas vestlust jätkata. NELJAS STSEEN Léande on Scapini peale vihane, kuna ta rääkis Gérontele tema saladuse välja. Lubab talle kätta maksta. VIIES STSEEN Octave tänab Scapinit siiralt. Sisse tormab raevunud Léandre. Scapin langeb põlvili maha. Teeskleb alanduslikust. Léandre ähvardab ta mõõgaga läbi torgata, kui ta oma kelmust üles ei tunnista. Scapin ei tea midagi mingist kelmusest
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva ta
Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus
Holden sõitis rongiga. Tema kõrvale tuli istuma üks naine. Tuli välja, et see oli tema koolivenna Ernest Morrow ema. Holden valetas talle, et ta on Rudolf Scmidt ning daami poeg on koolis sõbralik, kuid tagasihoidlik. Selleks, et valetamist lõpetada hakkas Holden sõiduplaani lugema. Üheksas peatükk Holden jõudis New Yorki. Ta ööbis Edmonti hotellis, kus oli igasuguseid veidraid inimesi. Ta otsis rahakottist välja numbri, mille üks tuttav talle andnud oli. Ta kutsus neiu kokteili jooma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kümnes peatükk Holden läks ööklubisse ,,Lavendlisaal" ning kohtas seal kolme rumalat daami. Ta tantsis ja vestles nendega. Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada. Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära. Üheteistkümnes peatükk Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Kaheteistkümnes peatükk
kõhklusi siiski vastu võttis laenuks ja hiljem tagasi maksis, siiski keeldudes taaskord Vautrini plaanist - Agent/salapolitseinik rääkis Porietile ja Michonneaule, et Vautrin on tegelikult sunnitöölt põgenenud vang (surmanarritaja) - Agent innustas Michonneaud Vautrini paljastama raha eest (3000 franki) - Poriet innustas samuti Michonneaud seda tegema - Vautrin plaanib Victorine venna tapmist, et neiu päriks isa varanduse, Eugene kavatseb mehi hoiatama minna - Isa goriot valmistab Eugenele ette korterit, milles on ka kaasaegne ja ilus mööbel, kuna korteri juurde kuulub ka väike tuba selle kohal palub goriot, et võiks sinna elama kolida, et olla lähemal oma tütrele - Victorine vend saigi kahevõitlusel/duellil haavata ja oli suremas, tüdrukust sai pärijanna, Eugene keeldus endiselt Victorinega abiellumast ja lubas olla truu Delphinele, Vautrin kukkus kokku
tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
- isa näitas tütrele oma koduõue ja hooneid, tütrele näis see kõhedust tekitavana - isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole - kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida - tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas
Tema pidustused olid viljalõikuse ajal, templiteks olid rehealune ja viljapõllud. Iga viie aasta tagant toimus esimese viljalõikuse ajal septembris pidustus Demeteri auks. Algselt oli see pidulik leivasöömine, hiljem aga müstiline riitus, mis kestis üheksa päeva. Need olid väga pühad päevad, kus tavatoimetused edasi lükati. Tantsiti, toodi ohvreid, lauldi ja valitses lõbus meeleolu. Talvel oli Demeter murelik ja nukker. Demeteril oli tütar, Persephone. Neiu viis maa pealt Hades, et teha ta Surmariigi valitsejaks. Demeter muutus kurvaks, maa ei haljendanud enam. Demeter otsis oma tütart üheksa päeva, kordagi söömata, kuni päikene rääkis talle, et Hades viis Persephone ära. Persephone rändas nukrana mööda maad, põlde aga laastas põud. Demeter istus kaevu veerde ning neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?"
Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg). Paraku oli laps väeti ja nõrguke. Andres lohutas Marit sellega, et siis kasvab poisist hoopis tark ja arukas laps. XXV Eespere talus sibas nüüd 7 last: Krõõdalt 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Indrek oli kõige väetim ning aina nuttis. Liisi ja Maret olid võõrasemale abiks Indreku hoidmisega, kuid neid tüütas see poisi virisemise tõttu ruttu ära. Niipea, kui Mari poissi hoidis jooksid lapsed mängima ning lasid end kaua tagasi kutsuda. Neil oli oma väikene Vargamäe. Mini-Vargamäe oli meisterdanud karja-Atu. Enamus ümberkaudseid tegelesid kartuli kasvatamise ja müümisega, et kiiresti rikastuda. Andres arvas, et kartulid on rohkem tüliks, kuid ometi kaalus ta võimalust nende kasvatamisega kätt proovida. Kõrtsileti ääres läks taas Pearul ja Andresel omavaheliseks ärplemiseks
oli sellele pihta läinud üks töömees oma kepiga, ja see oli pöörelnud ja seisma jäänud suunaga Firenze poole. II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei m
seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre
pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand- tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi ; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjalpalju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Lenski külastas sageli naabermõisas Larinite perekonda. Ta tundis tõsist huvi selle pere noorema tütre Olga vastu. Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud
Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: ,,Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?", ,,Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi." (raamatu pealkiri, lk 142) - Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast valelikuks muutuda - Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam
Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt
kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise
leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor sõnab vaid: "Head kavatsused on lihtsalt tsekid, millega inimesed püüavad võtta raha pangast, kus neil mingit arvet ei ole." Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab,
Faust ise ei oleks seda teinud, kuid nõustub siiski. Kurat püüab Fausti ka veenda, et kõik baseerub loomsel instinktil. Faust ei leia kogu teose jooksul meelerahu ega tõde, mida oli otsinud ning peab pidevalt pettuma, kuid võrreldes tema meeleseisundiga enne lepingu tegemist, siis kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada
murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud
Stella Tabera on tuntud oma vooruslikkuse ja ilu poolest, mis on talle andnud nime ,,Sevilla täht". Ta vend Busto on natukene vähemkuulus oma paindumatu aususe poolest. Estrella ootab juba oma abielu venna parima sõbra Don Sancho Ortiziga, kui kuningas külastab linna. Kuningas näeb vaid korraks Estrellat, kuid juba meeldib ta talle väga ning tahab teada, kes see kaunis neid on. Arias, kuninga õukondlane, soovitab kuningal saavutada oma soov nii, et on aupaklik neiu venna suhtes. Busto eluterve mõistus segab seda skeemi ning kui Estrellale endale soovitatakse abielluda kuningaga, siis ta keeldub külmalt sellest pakkumisest. Viimase abina pakub Arias altkäemaksu Estrella orjale Mathildele, et see laseks kuninga sel õhtul sisse, kui Busto on ära. Busto ootamatu tagasitulek ja rünnak tundmatu sissetungija vastu viib selleni, et kuningas peab end paljastama. Kui teenrid toovad valguse, siis on kõigile näha kuninga nägu
näinud. Analüüs ,,Kuues sõrm" oli huvitav, kaasatõmbav ja mõtlema panev. Raamat pani mind teatud asjadele teisiti vaatama. Panin ennast tegelaste olukorda ja justkui olingi selles raamatus. Kuues sõrm oli mõnes mõttes ka õpetlik. Kindlasti peaksid seda lugema paljud murdeealised. 12 Pea suu Kokkuvõte Tiina on 14.aastane neiu, kes käib Rootsi koolis. Tiina jaoks on suureks probleemiks tema välimus, ta liigne pikkus ning suur nina. Tiinas tekitavad pahameelt täiskasvanud, kes muudkui räägivad, et noorus on ilus aeg ja seda tuleb nautida, ei, noorus ei ole ilus aeg, kuna sellega kaasnevad igasugused kehalised muutused, mured ja probleemid. Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina
annaabi.ee 
