..........................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................11 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab kokkuvõtliku ülevaate Neptuunist, mis on kaheksas planeet päikesesüsteemis. Tähelepanu koondus just sellele planeedile tänu sinisele värvusele, mida fotodelt esimesena märgata võib. Referaadi koostaja loodab saada täpsemalt teada Neptuunist ja seda planeeti puudutavatest faktidest. 1. OMADUSED Neptuun on viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on kuulus just oma avastusloo poolest. Orbiit on Neptuunil ringikujuline ning kaugus Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit, mis on 30 aasta ühikut. Tiiru ümber päikese teeb ta 164,8 aastaga. Pöörlemisperiood on 16 tundi ja 7 minutit ning pöörleb tiirlemise suunas.
· Marsi kuud Phobos (hirm) ja Deimos ( ahastus), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. · Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. · Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tegeles Laura maalimisega rohkem hobi korras, siis alates eelmisest aastast otsustas andekas noor naine oma edasise elu sellele alale pühendadagi. Oma ideid töödeks ammutab Laura kõikjalt - näiteks fotodelt, muusikast, tantsijatest ja värvikombinatsioonidest. Tihtipeale hakkab ta endasõnul lihtsalt maalima kui tuju on mõnikord õnnestub, mõnikord mitte. Galerii ,,Tantsija" peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Selgelt võib tema debüütnäituses ,,Tantsija" välja tuua järgmised märksõnad: graatsia, naiselikkus, liikumine ja tants. Tema akrüülvärvidega maalitud esiknäitus koosnes seitsmest pildist, mis olid kõik lihtsalt imelised
astronoom John Herschel 1834. aastal, kui ta reisis koos oma perega Lõuna Aafrikasse, kus ta neli aastat lõunataevast vaatles. Kaasavõetud teleskoop oli enam kui piisav,et aru saada Pilvede olemusest need osutusid tähesüsteemideks. Hämmastav oli täheparvede suur arv nendes. Herschel kirjeldas Suures Pilves 375 täheparve ja Väikeses pilves 39 parve. Tähed Palja silmaga näeme umbes 1000 tähte, läbi teleskoobi tehtud fotodelt miljardeid. Kokku on neid Linnutee tähesüsteemis ehk Galaktikas 150 miljardit, galaktikaid omakorda on sadu miljardeid. Esimese tunnustust leidnud klassifikatsiooni lõi itaalia astronoom Angelo Secchi 1860. aasta paiku. Uurinud 4000 tähe spektrit, jaotas ta need neljaks. Secchi klassifikatsioon oli kasutusel 50 aastat.
214°C temperatuur: Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat Mõõtmed, asukoht, välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast).Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid
sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist, kuid ei tunne end ära beebi-ea fotodelt. Tunneb suurt rõõmu isetegemisest, osaleb aktiivselt täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele
, "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. (Marsi maapind) Koostas:
Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. Marsil on kaks kuud : Phobos ja Deimos . Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev. Seal esinevad tuuletormid ja keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole,
poole aasta pärast, mil sama kohta külastas"Apollo 12"(1969). Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini, mis moodustub keskmiselt alla millimeetristest osakestest . Kuu sisemus on praegusel ajal tõenäoliselt tahke; minevikus on Kuu olnud kas osaliselt või täielikult sulas olekus ja vulkaaniliselt aktiivne. 4. Kuu tagakülg 1959 aastal õnnestus NSV Liidul esmakordselt pildistada Kuu tagakülge. Luna 3 aparaadi fotodelt võis välja lugeda, et Kuu tagakülg on võrdlemisi mägine võrreldes Maa poolse küljega, mis on enamjaolt kaetud Kuu"meredega". Kokku õnnestus Luna 3 Maale saata 17 uduse kvaliteediga fotot. Selle tulemusena valmis 1960 aastal esimene Kuu tagakülje atlas. 5. Kuu looded(tõus ja mõõn) Üks suurimaid nähtusi kuidas Kuu Maakera mõjutab on maailmamerede veetaseme tõus ja mõõn ehk looded. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, avameredel pole tõus ja mõõn märgatavad
Kuu tuum koosneb kividest, Pool on vesi ja jää Ekvaatori pilvedes -180°C Titanus on ainuke, kelle pinda katavad ookeanid, mis talvel külmuvad ja suvel sulavad. Tiirleb 16 ööpaeva Phoebe Avastati 1898.aatal W.Pickering Õige kaugem ja pimedam Pöörleb ümber Saturni vastupidises suunas. Diameeter 220 km Tiirleb 1,5 aastat e. 550,4 ööpäeva ümber Saturni Pan. Avastati 1990. M.Showalter Tiirlemise perioodi ei teata Avastati 9 aasta vanustelt Voyageri fotodelt. Ta tiirutab Encke lõhes, toimides seejuures karjusena, kes hoiab Encke lõhe lahti. Lisaks fakte. Magnetväli on tugvam kui Maal, kuid nõrgem kui Jupiteril Magnetvälja telg ühtib pöörlemisteljega Esimene kosmose aparaat, kes külastas Saturni ümbrust oli ,,Pioneer 11'', kes 1.09.1979, möödus kaugusel 21400 km sellest planeedist Kõige ligemal on olnud Saturnile Voyager 2 Kasutatud allikad. Horisont juuni 4/97 Planeedi elu ,,Universum´' (Rosmeni kirjastus 1999)
suunat,kas päeva keelatud Mehikosse või USA-s maanduda Kanadasse Hukkunud ● Hukkus 2996 ● 246 hukkus inimest lennukitel ● Kaasaarvatud 19 ● 2606 tornides ja kaaperdajat maapinnal ● 2011.tõsteti seda ● 125 Pentagonis arvu ● Jerry Borg suri 2010.aastal kopsuhaigusesse Ametlik seisukoht ● Pentagoni rammis ● Fotodelt on näha,et Boeing 757 ei hävinenud kiirusega 805 km/h täielikult ● Tekitatud augu ● Rünnakust ei olnud suurus 19,8 m lai ainsatki fotot ja 22,3 m kõrge ● Salvestus on,aga ei ● Lennuk hävines ole näha ,kas see täielikult on lennuk ● Shanksville-s ● Järele jäi kraater kukkus alla boeing ● Lennukist ei olnud 757 mitte midagi järel
Merkuuril on faasid nagu Kuul Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest Merkuuri ja Maa orbiidi omaduste tõttu korduvad Merkuuri vaatlemise tingimused iga 13 aasta tagant. PINNAVORMID Teleskoobist paistavad ainult heledad ja tumedad laigud. Kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu, põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud.
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu
õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Johann Galle Avastaja. Urbain Le Verrier-Arvutas Neptuuni asukoha välja. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.
Holograafia sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega
vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud. 3 Andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga
valminud. Kunstilisusega ei ole minu arvates nendes töödes midagi pistmist kuid samas on need tööd huvitavad eriti just oma valmistusviisi poolest, sest igaüks sellise idee peale just ei tuleks. Näitusel on välja toodud fotod Kurvitza loodud katedraalist, mis koosneb väljast üleni vanadest akendest ning meenutab tõesti mõnd katedraali. Minu arvates on see päris huvitav viis kunsti luua. Katedraal näeb eriti kaunis välja just öisel ajal, sest nagu fotodelt näha võib on see seestpoolt valgustatud. Vanast aknast on valmistatud ka Kurvitza teos ,,Kahetsus, et tädi Klaara naabermajast lõpuks ometi surnud on" , kuid lisaks aknale on selles teoses kasutatud ka vanu ajalehti ning värvi. Aken on seest üelni täidetud kokku kägardatud ajalehtedega ning nendele on joonistatud akent meenutav kujutis. Antud teose pealkirjal puudub minuarvates igasugune seos teosega, kuid nii paistab ka olevat kõigi ülejäänud teostega
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. 3.Mõõtmed Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopidesnäeme vaid tillukest rohekat ketast). 4.Asukoht ja välimus Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1944
juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Phobos Deimos Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Kanalite ajalugu sai alguse 1877. aastal, kui neid järjekordse Marsi suure vastasseisu ajal märkas itaalia astronoom Giovanni Virginio Schiaparelli (1835 - 1910). Sama vastasseisu ajal avastas muuseas ameerika astronoom Asaph Hall (1829 - 1907) Marsi kaaslased. Schiaparelli ise pidas neid kindlalt looduslikeks, nimetades neid sageli koguni jõgedeks.Schiaparelli mõistes
8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Mõõtmed, asukoht ja välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles
Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. Kuid siiski oli mõlema riigi nii USA kui ka NSVL eesmärgiks saada Kuuba. NSVL selleks, et rajada sinna oma raketibaasid ning USA sellepärast, et Castro oli seal riigistanud Ameerika firmad. Kriisi käik Kuid juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale oma tuumapeadega keskmaaraketid ning 15.okroobril märkas USA Kuuba kohal tehtud fotodelt, et Nõukogude sõjatehikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. Seejärel aga kutsus USA president kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu. Esimesel koosolekul pakuti välja kolm lahendust kriisile : diplomaatiline, Kuuba blokaad ja luure ning sõjaline löök Kuubale. Kuid hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku alusel. Kõik vabad hetked pühendas kriisile ja koosolekutele. Kuid samal päeval avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on
· Reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. · Laps on tundeküllane enda vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. · Eelkoolieas on oluline kujundada lapses abistamise, lohutamist ja jagamise oskust. Eneseteadus ja mina areng · Selles vanuses laps on enesekeskne ja ei taju teiste seisukohti. · Ta tunneb end ära peeglist, kuid ei tunne end ära beebi- ea fotodelt. · Tunneb suurt rõõmu isetegemisest, osaleb aktiivselt täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused · Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. · Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. · Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. · Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused · Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele,
saksa astronoom Johann Galle 23. septembril 1846 aastal. Teine neptuuni asukoha välja arvutaja oli John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles inglane James Challis. Tegelikult oli aga planeeti juba 1800 aastal vaadelnud prantslane Joseph de Lanande kes aga ei saanud aru mida tähendas ta avastus. Neptuuni andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga
Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Neptuuni andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal
Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil Hämarik on lühike. Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega Kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taeva kehad kiiremini. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust,
Hruštšovil oli mitmeid välisvisiite. Ta külastas mitmeid euroopa riike, Indiat, Etioopiat, USAd, Hiinat ja mitmeid riike veel. See on märks, et tema ajal hakkas tekkima sula aeg. Hruštšovi ajal ehitati ka Berliini müür. 13.augustil 1961 hakati seda ehitama ja see jagas LääneBerliini Saksa DVst. 14.oktoobril 1962 lendas Ameerika luurelennuk U2 üle Kuuba ja tehtud fotodelt oli näha, et NSVL paigaldab sinna ballistilisi rakette, mis on võimelised ründama USAd. See oli kahe suurriigi kõige pingelisem moment. 28. oktoobril teatas NSVL, et võtab raketid maha.
Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa -- kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Dione, Tethys, Enceladus, Mimas, Hyperion, Janus, Epimetheus, viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyager'ide tehtud fotodelt. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html
vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud. Mõõtmed, asukoht ja välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on
vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Välimus, atmosfäär Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles
Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. Neptuun Neptuuni ümber tiirlemast on avastatud 13 kuud. Planeedi tähelepanuväärseim kaaslane on Triton, mis kuulub Päikesesüsteemi suurimate kuude hulka. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tema täpsustatud diameeter on 2760 km. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Temperatuur -236°C
(Veenuse puhul on olukord vastupidine.) Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Palavuse nõgu
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Mõõtmed, asukoht ja välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles
kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. SPOT on Euroopa vaatlussatelliit, mis asub 830 kilomeetri kõrgusel orbiidil ja edastab infot 20 km laiuse maariba kohta. Kogu planeedi katmiseks kulub satelliidil 26 päeva. Vaatlussatelliitidelt tehtud fotodelt on võimalik eristada erinevate taimedega kaetud piirkondi, näiteks männimetsa nisupõllust. Fotodelt on võimalik isegi välja lugeda, kas taimed on terved ja elujõulised. Selline info on on aga suureks abiks põllumeestele. Satelliitfotodelt on näha ebatavalisi muutusi maastikus ning pragusid, mis võivad osutuda kivisöe, nafta või mõne muu väärtusliku maavara leiukohaks. Kõrgustest kogutud informatsiooni põhjal
Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. 8. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. 9. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb 6 Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on
peahoone keskteljele. Teine sarnane väravaehitis paiknes auhoovi lääneküljel, peahoone ja tallikompleksi vahel, kuid see pole meie päevini säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi
compluvium aatriumi laes olev neljakandiline avaus, kust vihmavesi jm sademed valgusid impluviumi cubicula puhketuba, magamistuba Rooma elamus cubile voodi Rooma magamistoas cucina - köök Rooma elamus curia hõimuesindajate (hiljem ka senati-) koosviibimise koht damnatio memoriae (ld.k `mälestuse äraneedmine'), ebasoovitava isiku kustutamine ajaloost, näo eemaldamine skulptuuridelt, maalidelt, fotodelt, nime kustutamine kirjadest decumanus ehk decumanus maximus, linna peatänav, tavaliselt idast läände, ristus cardo'ga disciplina Etrusca nn Etruski riitus või õpetus, tuleviku ennustamine loomamaksa või välkude järgi dodecapoli Etruski 12 linna liit domus ühepereelamu ehk villa, ka mitmetoaline korter üürimajas dromos käik hauakambrisse emporium kr. k emporos `kaupmees', erinevate kaupade pood episcenion scaenae frons'i 2
kodugalaktika keskosaga pikk ja peenike, samuti üksnes raadiokiirguses nähtav ainevool. Ilmselt toimub seal aine paiskamine galaktika keskmest kaugele eemale. Esimesed raadioteleskoobid olid suutelised eristama ainult suuri objekte, kõik väiksemad allikad paistsid vaid punktidena. Nii leitigi raadiolainete taevakaartidelt hulgaliselt punktitaolisi kiirgusallikaid. Mitmele neist ei suudetud leida selget vastet tavaliste teleskoopidega tehtud fotodelt. Suure intensiivsuse järgi võis oletada, et tegemist on suhteliselt lähedaste, meie galaktikas asuvate objektidega; paljud oletasid, et need on mingid senitundmatud tähed - ,,raadiotähed". Vaid väiksearvuline seltskond teisitimõtlejaid kahtlustas, et kompaktsed raadiokiirgusallikad on galaktikavälist päritolu. Üks raadiokiirguse allikas, kataloogitähisega 3C 48, äratas iseäranis suurt tähelepanu, sest Inglise
kujunenud, arvestades kõike muud, mis Merkuuri kohta teada on. Raua-andmed kogus Messenger oma kolmandal lennul, kus ta möödus planeedi pinnast ainult 228 kilomeetri kõrguselt. Manöövri eesmärk oli sondi hoogu maha võtta, et ta võiks ületuleval aastal naasta ja jäädagi Merkuuri ümber tiirlema.(4) NASA kosmosesond Messenger avastas Merkuuri pinnal ämblikukujulise kraatri. NASA poolt Merkuurile lähetatud kosmosesondi tehtud fotodelt võib näha, et planeedi pind on kaetud kraatritega, see annavad tunnistust vulkaanilisest tegevusest Päikesele kõige lähema planeedi Merkuuri pinnal Erilist huvi äratasid uurijates Messengeri tehtud fotod kraatrist, mida hetkel kokkuleppeliselt "Ämblikuks" nimetatakse. Umbes 40 meetrise läbimõõduga kraatrisüvendist väljuvad radiaalidena maapinnapraod, mida on kokku ligi 50 ja mis välimuselt meenutavad ämblikujalgu. Messenger möödus Merkuuri pinnast 14.
planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. 2 Mõõtmed, asukoht ja välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles
· Akvaariumi suurusel üldiselt piiranguid ei eksisteeri, tähelepanu tuleb seejuures pöörata vaid akvaariumi kõrgusele. Takistavaks teguriks on jällegi edasine hooldus: akvaariumi kõrgus peaks võimaldama inimkäe ligipääsu kuni põhjani. Näiteks paari meetri kõrguses akvaariumis tähendab see juba põhjalikku sukeldumist. Samuti pole otstarbekas valmistada ülearu kitsast (vähem kui 30cm) akvaariumi. Järgnevatelt fotodelt näed erinevaid põnevaid kalu: Eluspoegijad: Ameerika kirevahvenalised: Ronikalalased: Sägalised: Karpkalalised: Külmaveekalad: Haratsiinlased: Teised kudejad: Luuletusi kaladest: KALAD KALAL KORD ÜTLES KALA KALALE: ,,KUI LÄHEKS ÕIGE KALALE?" NING VASTAS KALA KALALE: ,,VÕIKS TÕESTI MINNA KALALE."
väiksem kui. Tõenäoliselt magnetväli on loodud sarnaselt Jupiterile. Hoovused on metallik- vesiniku kihist, mida nimetatakse metallik-vesinik dünamoks. Rühm Ameerika ja Inglise astronoome 2006. aastal teatas ajakirja Nature 30. märtsi numbris, et on avastanud Saturni kõige heledama, A-rõnga sees olevad umbes 100 m läbimõõduga kuukesed. Esialgu on neid teada neli, kuid nende koguarvu hinnatakse kümnekonnale miljonile. Kuukesed on liiga väikesed, et neid ka kõige parematelt fotodelt otseselt näha, nad leiti iseloomulike, veidi propellerit meenutavate häirituste järgi, mille nad rõngast moodustavate osakeste paiknemisse tekitavad. Äsja avastatud kuukesed moodustavad vaheastme umbes sentimeetrist kümnekonna meetrini ulatuvate mõõtmetega rõnga osakeste ja mõnest kilomeetrist tuhandete kilomeetriteni küündivate läbimõõtudega kaaslaste vahel. Nii ühed kui teised koosnevad peamiselt vee-jääst. Juba pikemat aega vaieldakse selle üle,
ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3.detsembril üllitas Riiklik Kaitsekomitee määruse “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”. Selle määruse järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks. 3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine 1946.aastal hakati Praeguse Paldiski lõunasadama kohale ehitama lainemurdjat, mille ehitus kestis peaaegu viis aastat
Jupiteri ja Päikese suhtes). Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. 2. Jupiteri kaaslased. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega
poolest: tema asukoha arvutas välja J. Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi asukoha J. Galle (11). Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu (11). Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Nagu heas romaanis tavaks, rikub viimane fakt siingi ära kõik meie senised arusaamad
Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Kosmosejaamad "Voyager" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda on ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult Voyager 2 25.augustil 1989 aastal. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus mida esakordselt võis uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt. Maa pealsetest teleskoopidest näeme vaid tillukest rohekat ketast. Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo
Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Uraaniga sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt. Nimelt Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi
Kokku on Uraanil 15 kuud: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. · NEPTUUN Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas Poseidoni) järgi. Neptuun on väga sarnane Uraanile, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Orbiit on Neptuunil praktiliselt ringikujuline, ühe tiiru ümber Päikese teeb ta 164, 8 aastaga. Pöörlemisperiood on Neptuunil 15 tundi ja 48 minutit. Neptuuni gaasilisel pinnal on mitmeid pilvevööte ja kaks tumedat laiku. Magnetväli on Neptuunil tunduvalt nõrgem kui Uraanil. Neptuunil on sisemine soojusallikas - see kiirgab
annaabi.ee 
