PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN (0)

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN
Referaat
2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.OMADUSED 4
2.AVASTUSLUGU 5
3.EHITUS 6
3.1 Koostis 6
3.2 Laigud 6
3.3Rõngad 7
3.4Kaaslased 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD MATERJAL 11

SISSEJUHATUS

Käesolev referaat annab kokkuvõtliku ülevaate Neptuunist, mis on kaheksas planeet päikesesüsteemis. Tähelepanu koondus just sellele planeedile tänu sinisele värvusele, mida fotodelt esimesena märgata võib. Referaadi koostaja loodab saada täpsemalt teada Neptuunist ja seda planeeti puudutavatest faktidest.

OMADUSED

Neptuun on viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on kuulus just oma avastusloo poolest.
Orbiit on Neptuunil ringikujuline ning kaugus Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit, mis on 30 aasta ühikut. Tiiru ümber päikese teeb ta 164,8 aastaga. Pöörlemisperiood on 16 tundi ja 7 minutit ning pöörleb tiirlemise suunas.
Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 kilomeetrit, mis teeb temast suuruselt neljanda planeedi. Uuritava planeedi mass on 1,0243×1026 kilogrammi, mis on 17,15 korda suurem Maa omast.
Joonis 1. Neptuuni suuruse võrdlus Maaga
Joonis 2. Neptuuni kaugus Päikesest

AVASTUSLUGU

Huvitavaim oli Neptuuni avastamise lugu. Teosed kirjeldavad seda kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurt saavutust. Teatavasti avastati Neptuun Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Prantsuse ja inglise astronoomi vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile. Selle tulemuseks on nad mõlemad kuulutatud kui Neptuuni avastajad. Nimi pandi vastleitule vanarooma mütoloogia merejumala Neptunuse järgi 1846.aastal. Umbes 100 aastat hiljem tehtud fotodelt selgus, et Neptuun on sinist värvi, mis oli väga huvitav kokkusattumus.
Joonis 3. John Couch Adams
Joonis 4. Johann Gottfried Galle

EHITUS

3.1 Koostis

Neptuun on nähtav vaid teleskoobis , millest näeme vaid pisikest rohekat ketast . Kosmosesondilt lähetatud fotodelt, mis saadi 1989. aastal automaatjaama ’’ Voyager 2’’ läbi, tuleb välja, et tegemist on hiiglasliku gaasikeraga. Ta on väga sarnane oma välimuselt ja mõõtmetelt Uraanile.
Atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Oma sinaka varjundi saab Neptuun metaani tõttu.
Kõige tuulisema planeedi paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat tuum-sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan . Nagu Uraanil, pole Neptuunil arvatavasti eristatavat sisemist kihistust. Pigem on ühetaoline koostis ja tõenäoliselt umbes Maa massiga kivisest materjalist väike tuum.
Joonis 5. Ehitus

3.2 Laigud

Peale esimesi ’’Voyager 2’’ ülesvõtteid nähti sinise metaanatmosfääri taustal kahte tumedat laiku. Suurem neist, planeedi Maa läbimõõduga laik, sai nimeks Suur Tume Laik. Tegemist oli hiiglasliku atmosfäärikeerisega, mis tõi esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse koostise ja värviga pilvi. Seda peeti väga pikaajaliseks moodustiseks, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble’i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Pole selge, kas see on lihtsalt kadunud või varjab Suurt Musta Laiku mõni kõrgemal asuv moodustis . Mõne aja pärast tekkis uus tume laik Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär on kiiresti muutuv.
Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled (kiirusega üle 2 200 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas , kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas ehk idast läände.
Joonis 6. Neptuuni Suur Tume Laik, ''Scooter'' ja Väike Tume Laik

Rõngad

Neptuunil on samuti rõngad nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, kuid ’’Voyager 2’’ fotod näitasid, et nad on terviklikud heledamate kohtadega . Nende koostis pole täpselt teada. Rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (sisaldab kolme peamist kaart), järgmine on Arago rõngas, siis Le Verrier ning lõpuks ähmane, kuid lai Galle.
Joonis 7. Neptuuni rõngad
Joonis 8. Rõngaste omadused

Kaaslased

Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast . Viimane kuu avastati 2013. aastal ja seda pole veel nimetatud. Kõige suurem kuu avastati 1846. aastal nimega Triton, teine kuu Nereid leiti 1949.aastal. ’’Voyager 2’’ abil avastati veel 1989. aastal kuus kuud. Leitakse, et Triton olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslasi. Arvatavasti haarati see Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Suuruselt teine kaaslane on Proteus , mille läbimõõt on u 400 km. Kuu gravitatsioonist ei piisa, et tagada sellele korrapärane kuju. Pinnal asub kraater , mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.
Tabel 1. Neptuuni kaaslased
Kaaslane
Kaugus (km)
Raadius (km)
Avastaja
Avastusaeg
Naiad
48 000
29
Voyager 2
1989. a
Thalassa
50 000
40
Voyager 2
1989. a
Despina
53 000
74
Voyager 2
1989. a
Galatea
62 000
79
Voyager 2
1989. a
Larissa
74 000
96
Voyager 2
1989. a
Proteus
118 000
209
Voyager 2
1989. a
Triton
355 000
1350
W. Lassell
1846. a
Nereis
5 509 000
170
G. Kuiper
1949. a
Halimede
15 686 000
31
Sao
22 452 000
22
Laomedeia
22 580 000
21
Psamathe
46 570 000
12
Neso
46 570 000
30
S/2004 N 1
105 000
19
Hubble’i kosmoseteleskoobi vanemate piltide analüüsi põhjal
2013. a

KOKKUVÕTE

Referaadi koostaja sai teada uurimise käigus palju uut Neptuuni kohta. Märkimisväärne on kokkusattumus, et Neptuuni värvus avastati alles pärast seda kui planeet oma nime merejumala järgi sai.

KASUTATUD MATERJAL

Elektrooniline :
http://en.wikipedia.org/wiki/Neptune (21.03.2015)
http://en.wikipedia.org/wiki/Rings_of_Neptune (21.03.2015). https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/uraan (21.03.2015).
http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html (21.03.2015).
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html (21.03.2015).
http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun (21.03.2015).
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.ht m (21.03.2015).
http://et.wikipedia.org/wiki/John_Couch_Adams (21.03.2015).
http://et.wikipedia.org/wiki/Urbain_Le_Verrier (21.03.2015).