Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Formaalsest põhiseaduspärasusest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, riigikohus, kehtestama, reguleeritud, aktiga, seaduslikkuse, rõhutanud, esimesest, ettevõtlusega, puutumatu, tungida, kurjategija, kolmandaks, tulema, seadusliku, eksisteerima, kommentaarid, annus, riigiõigus, volitusnorm, andmiseks, eelduste, raamideeskuju andev funktsioon. Riigikohus on EIÕK tõlgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jõustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt. Lisaks EIÕK-le tuleb põhiõiguste tõlgendamisel võtta arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Harta on EL esmase õiguse osa ja õiguslikult siduv. Kehtiv harta seob esiteks EL “institutsioone, organeid ja asutusi” ning teiseks liikmesriike, kui nood rakendavad EL õigust. Samas ei ole Riigikohus oma seisukohta muutunud õigusliku olukorra kohta sõnaselgelt veel avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel.
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
Eeskätt riigihankemenetlus jms. Nt RKHKo6 03.11.2005, nr 3-3-1-35-05: „[…] linnavara käsutamine on avalik-õiguslik haldustegevus. Linnavara on valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Linnavara kasutusse andmine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet […]. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 volitavad valla- või linnavolikogu kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Kuigi seaduses on sõnaselgelt kehtestatud piirangud vaid laenu andmise ja võtmise suhtes (KOKS § 38 lg 2 ja VLES § 8), peavad valla- ja linnavolikogud vara kasutamise ja käsutamise korraldamisel järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid […], kui nende põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud. Riigiasutusega sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitud
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
- inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ)
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted
saj. käsitles suveräänsust kui absoluutset õigust; jagamatu kõrgeim võim; kaasaegne Johannes Althusius pidas suveräänsuse kandjaks rahvast EV suveräänsus (ka EL-s) Kliiman eristas riigi suveräänsust ja rahva suveräänsust (eelistas iseseisvust (riik ei tohi saada teise riigi omaks) ja sõltumatust (keegi ei saa öelda Riigikogule, kuidas otsustada ja milliseid seadusi vastu võtta) EL kohustab EV direktiividega võtma vastu või kehtestama seadusi (arvatavalt mõjutab seadusandlust 40% EL õigus) Kas suveräänsus on kõik või mitte midagi? Või on suveräänsus ka osaline? - RKPJKa (Riigikohtu Põhiseadusliku Järelvalve Komisjoni arvamus) 11.09.2006, 2-4-1-3-06 Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri)
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
tekkinud vaidluste lahendamine; 6) järelevalve õigusaktide välislepingutele vastavuse üle; 7) funktsioon piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetusasutusena; 8) lapse õiguste konventsiooni alusel lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesannete täitmine. Nimetatud pikast loetelust on vaieldamatult õiguskantsleri olulisemad rollid järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning järelevalve põhiõiguste ja – vabaduste järgimise üle. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve alla kuuluvad järgmised õigustloovad aktid: 1) seadused; 2) seadlused; 3) Vabariigi Valitsuse määrused; 4) ministrite määrused; 5) kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; 6) avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.4 1 Õiguskantsleri seadus.- RT I 1999, 29, 406 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2014) 2 M
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
" Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12 - § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
kahju hüvitamisele. See on vaieldav, kumma alla see klassifitseerub. Norm (saab olla nii eraõiguslik kui ka avalik õiguslik) Isik (eraisikuid ei saa klassifitseerida, juriidilisi isikuid saame) (Eesti Pank avalik õiguslik juriidiline isik, Tallinna Sadam eraõiguslik isik) Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi
Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon, mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust
Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3
põhiseaduspärasuse hindamisel ja olulisematest karistusõiguse printsiipidest kirjutamisel. Vähesel määral on töös kasutatud ka statistilist analüüsi ning ajaloolist ja võrdlevat meetodit. Töö koosneb kahest peatükist, mis omakorda jagunevad kolmeks alapeatükiks. Esimeses peatükiks antakse ülevaade mittekaristuslike sunnivahendite teoreetilisest käsitlusest ning seejärel ka äsja vastuvõetud karistusjärgse kinnipidamise olemusest nii nagu ta on täna Eesti karistusõiguses reguleeritud. Samuti toob autor esimeses peatükis välja olulisemad probleemkohad meedet reguleerivates seadustest, tehes ka ettepanekuid nende muutmiseks. Teises peatükis analüüsib autor karistusjärgse kinnipidamise vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ning olulisematele õigusriiklikele ja täna Eesti karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele. Samuti arutleb autor teises peatükis meetme vajalikkuse üle, tuues selleks välja erinevaid statistilisi andmeid.
Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias. 4) Modifitseeritud subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist. Pos külg näitab õigusnormide funktsiooni kätte; probleem: (paneme järelduse eeldusesisse), mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
ja õigushüved (nt avalik tervishoid – tervisekontroll, toiduainete ja ravimite kontroll, keskkonnakaitse, avalik rahu, heausksus ärisuhetes, avalik julgeolek jne). Avalikud huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Avalik huvi on üksikisikute huvide summa. Aga avalikud huvid ja üksikisiku huvid võivad kattuda kui ka sattuda vastuollu. Prioriteedi peavad saavutama avalikud huvid. Mõnel juhul on põhiseadus üksikisiku huvid tõstnud avaliku huvide järgu – NT PS § 28 – tervise kaitse. Haldusorganid peavad tagama põhiõiguste realiseerimise. Seadusandja ei ole vaba otsustama vaid peab lähtuma põhiseadusest. Avalikud huvid tulenevad seadustest (PS, muud seadused). 3) Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, rakendamine. See kõik eeldab dünaamilist ja
plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse)
! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b. Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon. Kohus ei saa õigusemõistmisega tegeleda ilma toetamata eksekutiivfunktsioonile. Tal peab olema eraldi kohtuhaldus nt paberimajandus, majade korrashoid. Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium. Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel ORGANISATSIOONILINE VÕIMUDE LAHUSUS (B). RIIGI FUNKTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS (C), selle süsteem. § 3. Avaliku halduse tunnused Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi: 1
annaabi.ee 
