käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse. 10 Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. 11 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. 12 Morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. 13 Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, nt eba-sõbra-lik. 14 Morfeemi tunneb ära selle järgi, et tal on eri sõnades sarnane tähendus. 15 Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel (-lik). 16 Morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma, et tähendus kaoks.
(no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu
7. Fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Fonoloogia – foneetikale lähedane teadus. Uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel kombineeruvad. FONEEMIÕPETUS. Foneem - väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei kanna tähendust. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused e morfeemid. Foneemide liigid: *Vokaalid (mis omakorda jagunevad ees- ja tagavokaalideks, kõrgeteks, keskmisteks ja madalateks.) *Diftongid *Konsonandid Minimaalpaar - eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra. Nt tikk takk tukk tokk tekk. Foneemide distinktiivsed tunnused eesti keele foneemide näitel: Kõrg Mada Ees- Taga- La-
foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski.
naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel -
Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne
eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4. Nimetage ja kirjeldage häälduslikke protsesse kolmest aspektist lähtuvalt. /Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid kirjeldada (kolm aspekti) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis.
· Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega o Häälikud ehk foneemid o Sõnad või sõnaosad(nt käändelõpud) o Laused o Jutustus, peatükk, raamat · Foneem- väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari); eri keelter erinev hulk foneeme. 15-85 · Morfeem- keele väikseimad tähenduslikud ühikud; morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest; morfeemil on eri sõnades sama tähendus; tähenus ei ole vaid tüvedel, vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel; morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma, et tähendus kaoks · Sõna- koosneb enamasti ühe või enama morfeemi kombinatsioonist · Süntaks- reeglite kogu, mille alusel luuakse keeles tähenduslikke lauseid ja fraase o Eesti keeles koosneb lause kahest põhisõnafraasist: nimisõnafraasist(must kass) ja
iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse): 1. Semantika tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga 2. Süntaks lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest 3. Leksikon sõnavara;koosneb tüvedest ja teistest morfeemidest 4. Morfoloogia sõnade sisestruktuur;koosneb foneemidest 5. Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine. Ühes allsüsteemis võivad olla erinevaid üksusi LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana,luua+ga FONEEM n,õ,i,d,l,e,n,d,a,s,v,a,n,a,l,u,u,a,g,a 18. Sõna grammatika eri tähendused. 19
lisades kõnele mõningad kaunistused, siis muutub luule ilmselt mitte ainult tarbetuks, vaid ka võimatuks -- ta muutub lõputult kasvava liiasusega ja niisama kahaneva informatiivsusega tekstiks. Kuid katsed näitavad vastupidist. Ungari teadlane Ivan Fónagy, kes tegi vastavad eksperimendid, kirjutab: «Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõr- gem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71.»5 Toodud andmed on kooskõlas ka lugeja vahetu kogemusega -- me ju ometi märkame, et mahult mitte kuigi ulatuslik luuletus võib sisaldada informatsiooni, mida ei kätke mittekunstilise teksti kümned köited
Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. Eri keelter on erinev hulk foneeme (15 kuni 85). 6 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. Moreemid koosnevad indlas järjestuses olevatest foneemidest. Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, näiteks eba-sõbra-lik. Morfeemi tunneb ära selle järgi, et ta on eri sõnades sarnase tähendusega. Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, näiteks pöörde- ja käändelõppudel (-lik). Morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma et tähendus kaoks. Süntaks on reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke frase ja lauseid
Vaheldumine on häälikusüsteemi tasandil vaba vastavalt sellele, kas on olemas eri tähendusega sõnu, mille ainule erinevus seisneks võrreldavates häälikutes. Küsimus on sõnade põhitähenduses. Vabas vahelduses häälikud võivad vahendada ka muud laadi tähendusi, nt rootsi keeles näitab r-i häälduse erinevud inimese päritolu. Fonoloogilised tunnused Emakeelne kõneleja on oam keele foneemisegmentidest teadlik või vähemalt võib teda õpetada eristama, missugustest foneemidest tema emakeele sõnad koosnevad. Foneemisegmendid on ka erinevate häälikkirjade aluseks alfabeetilistes kirjaviisides. Segmendid pole siiski jagamatud tervikud, neid saab vaadelda omadustest koosnevatena. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria on foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Selle eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel
Foneetikat ja Fonoloogiat eristab aspekt, millest kõnet uuritakse: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega. Fonoloogia otsib aga häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foneem foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei tähenda midagi, ei kanna tähendust. Häälikute grupp mis on selles konkteerses keeles sarnase funktsiooniga . Häälikud on eri foneemid. Foneem võimaldab küll tähendusi eristada, aga ta ise ei tähenda midagi. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused ehk morfeemid. Näiteks eesti keele foneemid /e/, /l/, /u/ annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid : foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi . Igal keelel on oma kindel foneemisüsteem. Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 Vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ ja 17 Konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', s, t, t', v/
suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS LEKSIKON MORFOLOOGIA FONOLOOGIA <- allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Morfoloogilised üksused koosnevad foneemidest, leksikoni üksused tüvedest ja teistest morfeemidest, süntaksi üksused sõnadest ja morfeemidest. Öeldakse, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Erandiks on semantika, mis on seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes
Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti? · Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru · Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti? · Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative) Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms :D. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms. Kuivõrd on erinevad keeled loovad- uurimus. Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni.
frikatiividega laiem koondtermin: spirandid ehk ahtushäälikud (
Foneetika ja fonoloogia erinevus: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega, fonoloogia aga otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foon häälik. Akustiliselt eristatav häälik. Nt üks täht. Foneem häälikusüsteemi üksus. Allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab. Foneemi häälduskuju. Foneem väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei kanna tähendust. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused e morfeemid. Minimaalpaar eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra. Nt tikk takk tukk tokk tekk. Foneemide distinktiivsed tunnused eesti keele foneemide näitel. Kõrge Madal Eesvokaal Tagavokaal Labiaalsus A - + - + -
Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem Morfeem keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut.
Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset- eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem- Morfeem- keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas- üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut.
Foneetika ja fonoloogia erinevus: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega, fonoloogia aga otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foon häälik. Akustiliselt eristatav häälik. Nt üks täht. Foneem häälikusüsteemi üksus. Allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab. Foneemi häälduskuju. Foneem väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei kanna tähendust. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused e morfeemid. Minimaalpaar eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra. Nt tikk takk tukk tokk tekk. Foneemide distinktiivsed tunnused eesti keele foneemide näitel. Kõr Ma Ees Tag Lab ge dal vok avo iaal
Sõnad on lausete ehituskivideks. Lausetest võib panna kokku jutustuse või peatüki. Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolet üks mõtestatud keelekatke saab teistest erineda. Ühte foneemi võidakse erinevas häälikulises ümbruses erinevalt hääldada. Eri keeltes on eri hulk foneeme 15 kuni 85. Morfeem on keele väikseimaid tähenduslikke ühendeid. Morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. Sõna koosneb tavaliselt ühe või mitme morfeemi kombinatsioonist, näiteks eba-sõbra-lik. Süntaks on reeglite kogu, mile alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. Psühholoogid tunnevad huvi kõigi keele tasandite vastu. Keele leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse ja sõnade suhtelisest sagedusest. Süntaksilist sisu analüüsides
Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et silbil on fonoloogiline sisu. Silp on foneemide jada, kus kehtivad piirangud. Silbil on fonoloogiline tähendus, süntaks. Lauseid on vaja, sest keele loogika nõuab seda. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik)
Mõiste -Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Tegelikkuse esemete, protsesside,seisundite jne.kohta on olemaskindelmärk ( signaal) sõna.et kasutajad üksteist mõistaksid ,on igal märgil (sõnal)ja nende ühenditel kindel tähendus. Foneem-ühisosa ,mida konkreetsed kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul Morfeem-foneemide kombinatsioon, mis on väikseim tähendust omav keeleühik Näiteks saab samadest foneemidest moodustada erinevaid sõnu: muna-anum Pindmine struktuur-konkreetne kuuldavate ja loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur- abstraktne tunnuslike elementide suhete representatsioon, mille aluseks on pindmise struktuuri genereerimine.Enne , kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi idees tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eriatamise vajadusele viitab see, et ühte aj sama lauset annab
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul, nimetatakse foneemiks. Emakeele foneemide kasutamine leiab aset 1.-3- eluaasta jooksul. Kontekstiväliselt ühel eraldivõetud foneemil tähendust pole. Morfeem foneemide kombinatsioon, mis on väiksem tähendust omav keeleühik. Nt. samadest foneemidest saab moodustada erinevaid sõnu: ,,anum", ,,muna" 39 Süntaks grammatilised reeglid, mille alusel kombineeritakse sõnadest lauseid ja väljendeid. Pindmine struktuur kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav. Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete
teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul, nimetatakse foneemiks. Emakeele foneemide kasutamine leiab aset 1.-3- eluaasta jooksul. Kontekstiväliselt ühel eraldivõetud foneemil tähendust pole. Morfeem foneemide kombinatsioon, mis on väiksem tähendust omav keeleühik. Nt. 24 samadest foneemidest saab moodustada erinevaid sõnu: ,,anum", ,,muna" Süntaks grammatilised reeglid, mille alusel kombineeritakse sõnadest lauseid ja väljendeid. Pindmine struktuur kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav. Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse
Kombineeritult eri tasanditega, loob keel midagi uut, uue süsteemi. Keele komponendid on: Foneemid väikseim tähendust muutev häälik morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa Fraas sõnade organiseeritud grupeerind; väikseim intonatsiooniline grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1. Eellingvistiline periood - lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega: ~8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma - alguses juhuslikud (koogamine) ~3-4 kuu - lalin (mõni teooria leiab, et siit saab kõne alguse) - laps kasutab täishäälikuid või täis- ja kaashäälikutest moodustatud silpe; kasutab seda, mida enim kuuleb
inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud • reeglid - keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Keele hierarhiline ülesehitus • Foneemid e häälikud - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda • Morfeemid – keele väikseimad tähenduslikud ühikud, koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. • Sõnad - koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist (sõna koosneb silpidest). * Fraas – eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraasist (must kass) ja tegusõnafraasist ( läks üle tee * laused - koosneb fraasidest. Lause struktuur: *Süntaks – reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid.
Mõtestatud saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad koosnevad morfeemidest - Fraas kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus:
Mõtestatud – saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav – millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne – teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne – oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest - Fraas – kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause – mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline – mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus:
semantiline tähendus, see tähendab -- mis on formaalsed elemendid keeles korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja võivad omandada semantilise formaalseid elemente, millel on ainult keelesisene iseloomu, leides endale (näiteks grammatiline) tähendus. lisatähendusi. Informatiivsus ja liiasus luules Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõrgem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71. Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast.
Kas koosta mitu baaslauset, laiendatud lihtlause jne. ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne. Ükski teadus pole üksinda, ta on kas kuskilt eraldunud, eraldi, aga ikkagi kuidagi on ta millegagi lõivunud. Nt keeleteadus ja psühholoogia on lähenenud tänapäeval. PsL >--- keeleteadus Misa see meile pakub? Kirleldav, Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur? Nt mis sõnaliigid, lauseliikmed on olemas, et teada ülevaadet foneemidest. Funktisonaalne keeleteooria. - Keele kasutamine sõltuvalt eesmärgist. Nt millest võimaldab rääkida alale-ütlev käänevorm? Nt vennal on uued saapad (kuuluvus), õhtul lähme kinno (aeg) laul on 4 jalga (kuuluvus või paigutus) Mida siin vaja arvestada? Teada, mida üks või teine grammatline vorm, keeleüksus võimaldab, mitte lihtsalt määrtata et on alaleütlev-kääne, vaid mis vorme saame moodustada praktiliselt. Peab lõimuma semnatikaga!!!. Siis me aitame last
Veel on foneetikal fonoloogiline aspekt, mis uurib seda, kas antud keele häälikute vahel tuvastatavad erinevused on tähenduslikud või mitte ning foneetiline aspekt, mis uurib, milline on (peaks olema) antud keele foneemide täpne hääldus. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 52 Foneemidest järgmised kõrgemad ühikud on keeles morfeemid. Morfeemid jaotuvad sisulisteks (mets, maa, leib) ning funktsionaalseteks (-kond). Antud keele morfeemide kogu moodustab niinimetatud leksikoni. Mõnes keeles on püütud loendada morfeemide hulka. Nii on teada, et inglise keeles on olemas umbes 80 000 morfeemi. Morfeemide kombineerimise tulemusena saadakse sõnad. Antud keele kõik sõnad kokku moodustavad sõnavara (kõikvõimalike sõnade repertuaari).
annaabi.ee 
