Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August
retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm)
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch
ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise Meloodiline võlu, 1828 pedagoogiline õppis vaimulik ven armastus- või sisuga, marsid, seos folklooriga ja stuudium, internaatkoolis laulmist surmamotiiv, valsid, sonaadid meeleolud ning abiõpetaja, meeleolu klaverile, triod väljendusvahendite vabakunstnik muusikaliste rikkus
saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega Nikolai Roerich(1874-1947) • Vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich, Meretagused külalised Kristjan Raud(1865-1943) • Esimesi eesti kunstnikke kes tegi karjääri Eestis • Enamik loomingust koosneb söejoonistustest • Suur osa teostest on seotud folklooriga • Illustreeris teose „Kalevipoeg“ Teekond maailma lõppu Eesti kunstnikud • Ants Laikmaa • Oskar Kallis • Jüri Arrak • Tänan kuulamast
võitlusega oma rõhutud seisundi vastu inimkonnas. Jamaica ajalugu Lääneaafriklased, kes viidi Jamaicale orjadeks tõid endaga kaasa burru-trummid, mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Hiljem kasutasid rastafarid selliseid trumme oma palvustel. Orjade pidustused ja muud üritused olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu ehkki aafriklaste kultuur segunes kiiresti Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Peagi keelati pidustused. Orjus kaotati seal 1838. aastal. Jamaical valitsenud muusikastiilid 1920 - valdav muusikastiil mento. See oli segu Trinidadi ja Tobago rütmist. 1940- Ameerikast alguse saanud jazz-muusika levis laialdaselt Jamaical 1950- Jazz’is sai uueks suunaks Be-Bop. Tugevalt tõusis esile RnB mille kohta varem kasutati terminit race music. Jazzi ajastu laabus vaikselt.
püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist"
Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel:
lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel:
Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu Glinka sümfoonilisel pärandil on iseõppia. vene muusikaajaloos
B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste, agressiivsete rütmide abil (primitivismi esteetika ürgse, arhailise tähenduses): nt klaveriteos "Allegro barbaro" 1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga. Endiselt oluline tegelemine folklooriga ja mõjutused sellest. Huvitub just ungari/madjari-, mitte mustlasmuusikast. Kasutab autentseid rahvaviise ja tuletab neist omi meloodiaid. Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A
19.sajandil. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev- ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud
19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev-ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide
trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tänaseks on Veljo Tormise loomingust suur osa seotud folklooriga. Ta on aastakümneid propageerinud regivärsilist rahvalaulu kui eestlaste igiomast rahvalaulu. Paljudel kontsertidel ja kultuurisündmustel on ta rahva ette astunud eeslauljana ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu väge ja sugestiivsust. Ainus võimalus regilaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1970. aastatel kujuneski välja Veljo Tormise omalaadne regilaulule toetuv stiil. Rahvalaulu on
rahvuslikuks komöödiaks. Tema teatrialased vaated olid avaramad kui prantsuse valgustajatel.Lessingi kuulsamateks teosteks olid ,,Minna von Barnhelm" ning ,,Emilia Gallotti" Johann Gotterfied Herder (1744-1803) õppis Königsbergi ülikoolis, kus puutus kokku valgustusfilosoofidega ja hakkas tundma huvi rahvaloomingu vastu. Pärast seda oli ta viis 8 aastat pastor ja kooliõpetaja Riias. Seal tutvus ta Balti rahvaste folklooriga ning järgneva kümnendi jooksul saavutas rahvaluule uurija, koguja ja propageerija juba laialdase tuntuse. Tema silmapaistvamaks teoseks osutus kogumik ,,Rahvalulud"(2. trükk pealkirjaga ,, Rahvaste hääled lauldes") Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) ,,Faust" , ,,Noore Wertheri kannatused" Kokkuvõte 9 Valgustus arendas oluliselt Euroopa kultuuri ning kirjandust, sest hakati väärtustama inimest
Selles pakkumises mängis olulist rolli Mendelsson. Pinge ja töö ning arusaamatused raejuhtidega viisid Shumanni psüühika lõplikult tasakaalust välja. Elu lõpu veedab Endemichis kinnises psühiaatriahaiglas. LOOMING Felix Mendelssohn Mendelssoni nimetatakse klassikalise orjentatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi raskusi väljendamaks oma muusikalisi eesmärke. Muusika oli põhiliselt lüüriline, tihedasti seotud saksa folklooriga, tugevate sentimentaalsete sugemetega. Instrumentaallooming sisaldab 22 sümfooniat, millede soti, itaalija ja reformatsiooni sümfooni tõid veelgi enam esile suurt romantilist kvaliteeti. Veel on kirjutatud 3 orkestri avamängu, 6 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti. Arvukas kammermuusika valdkond, triod, kvartetid, sonaadid, varientatsioonid jne. Ei puudu ka orkestrimuusika. Olulisel kohal on vokaalsümfiooniline muusika nind lavateosed. 3oratooriumi, 2
PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esialgu lubasid kolonisaatorid sellistel pidustustel toimuda, kuid avastasid siis, et orjad kasutavad trumme omavaheliseks suhtlemiseks ning Jonkanoo keelati. Edaspidi püüdsid koloniseerijad mustanahalisi muuta "tsiviliseerituteks", tutvustades neile ristiusku ja õpetades Euroopa tantsusid. Pärast orjuse kaotamist 1838
kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid talle eeskujuks Wagner ja Brahms, keda ta oma algsetes kompositsioonides mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju. Looming 3 perioodi. Bartoki loomingut iseloomustab 3 üldist tunnusjoont: polüfooniline faktuur, meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Varajane loomeperiood Ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss"(1911) ja klaveripala ,,Allegro barbaro" (1911). ,,Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod. NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related ,,Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid
Serlt Kuigi Bartokit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone. Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile ja orkestrile. Brtoki sitiili üldiseloomustus Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti polüfooniline faktuur (eriti kammermuusikas) , meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4. keelpillikvartett(1938), mille viis osa vastavad muusikaliselt materjalilt hästi tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931).
vanasõnad, liisusalmid üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise- norimise sõnad ja lugemised. Sest : heliseva sõna, zesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada ,,Schulwerk'i" on Orff vastanud : ,,Igal maal peab ,,Schulwerk" saama oluliselt rikastatud selle maa rahva sõnalise ja muusikalise pärandiga, osaliselt sealhulgas laste folklooriga." See ongi Orffi muusikaõpetussüsteem, see on soovitus, see on looming mida saab kasutada eri maades-kultuurides oma folkloori kaudu. Tants, liikumine, muusika see kõik pidi olema üks tervik. Carl Orffi üks eesmärke oligi viia tants kooskõlla liikumise, muusikaga. Orff ,,läks tagasi" sinna, kust algas muusika. Muusika algas kõnest rütmist. Liikumine kõne tants. Käies koos oma õpilastega mööda maad ringi, vesteldes inimestega, kirjutades vanu tantse,
Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake) Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult
ühest kohas teise liikuda. 31. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja
vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas," kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema
Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused.
Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele; ühtne loogiline ja eetiline õpetus (pühakiri); organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O
kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv- komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu; jms). Seda informatsiooni võib nii ühtpidi kui teisiti võtta. Lugege seda kui lihtsalt teadmiseks võtmiseks.) 23. S.Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, komposisatsiooni eripära ja seos folklooriga. SELMA LAGERLÖF (1858-1940)- NILS HOLGERSSONI IMELINE TEEKOND LÄBI ROOTSI (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale Rootsi ajalugu ja loodust. Imelised vaated,
segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857) kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses. Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad zanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel ,,Lahkumine Peterburist"), kaks ooperit ajalooline ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Susssanin") 1836 ja muinasjutulis-eepiline ,,Ruslan ja Ludmilla" (1842), üheosalised sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme.
Rahvausundile omased tunnused Rahvausund on • avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev • eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid • uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel • uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus • seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga • oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame Rahvausundile on iseloomulik, et see on horisontaalne (st liigub inimeselt inimesele), mitte vertikaalne nagu kõrgreligiooni puhul. Vertikaalsus avaldub selles, et religioon liigub “kõrgemalt” (nt paavst) madalamale tavalise inimese poole. Samuti võiks rahvausundile iseloomulikuks pidada vahetust: seda kogetakse/ sündmusi/üleloomulikku kogetakse ise. Kõrgreligioonis aga
Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat. Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu. 23. S. Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, kompositsiooni eripära ja seos folklooriga. Selma Lagerlöf (1858-1940)- Nils Holgersoni imeline teekond läbi Rootsi (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale Rootsi ajalugu ja loodust
mitteametlik (eri algete konglomeraat, milles ühendunud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid), elatud (uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel), varieeruv (uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis), horisontaalne (liigub inimeselt inimesele). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Mõlemat ühendavad pärimuse kandjad. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Leonard N. Primiano: rahvapärane/vernakulaarne usund (ingl. k. vernacular religion): Rahvausundi ja kõrgreligiooni vastandamine on õigeusu rahvapäraste ja lokaalsete tõlgenduste uurimiseks sobimatu, sest rahvausundi mõiste eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; selles kajastuvad võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde
teenistuses olles või eskortidega. Nüüd puhkuse ajal avanes mul laiem võimalus imetleda näiteks endiste khmeeride kuningate pealinna An-gor Vatti tema pagoodade ja templitega, ehitatud alates 889 a. peale ja millel on nüüd ülemaailmne kuulsus. Kõik need ehitused ja monumendid olid siis kannatanud ainult looduse poolt tehtud kahjusid. Inimese käsi ei olnud neid siis veel kahjustanud. Selle puhkuse ajal sain lähemalt tutvuda kohalike pärismaalastega, nende kommete, teatri-ja folklooriga. Sõjast tulnud inimesele oli see suureks vahelduseks. Kahju selle rahuliku ja sõbraliku rahva hilisemast saatusest. Peale prantslaste lahkumist Indo- Hiinast tõmbasid ameeriklaste ja Lõuna-Vietnami poliitikute intriigud Kambodza sõtta mis endaga kaasa tõi punase terrori ja miljoneid inimohvreid. Leegionär ,fAks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (5) Nüüd tagantjärgi tuleb mul veel meelde üks huvitav episood 1946. aastast. Venelastest
Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõnades omaette võetult on eetilised ja
tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa. Tegelikult on tegemist hulga folklooriga. Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest perekonnast Pandavad ning Kauravad. See jutustab suguvõsa eelloo maailma loomisest alates. Tegelikult on tõenäoliselt tegu kahe erineva aarialaste hõimu kokkupõrkega. Toimub suur lahing Kuruksetra väljal, mis on teose põhiosa. Keskne sõnum on, et maailm on allakäiguteel. Muude tekstide tähtsaim õpetuspoeem on ,,Bhagavadgita"
oodata. Seda pööret ei osatud ette ennustada. See kõlab ebaloogiliselt, et keegi kaasaegne luuletaja otsustab kirjutada eepose. Prometeusel on plaanis korraldada suur veeuputus. On aru saada, et Meeter kõneleb (Meeter kõneleb 1.osas ja Demeeter 2.osas tegelased). Antiiki on, aga muid tekstikihistusi rohkem. Väikeste loodusrahvaste pärimuslikku materjali, nt indiaani folkloori (pöörab pilgu pärimuse poole). Esseistika taustal see on otsingute muutus. Hakkab tegelema folklooriga, ettekandeid pidama, hakkab tegelema maailmaloomise müütide ja mütoloogiaga, saab tuntuks tema trixteri käsitlus. Toimub vaate muutus varem tundus, et Krull vaatab tulevikku, tegemist on kirjanduse avangardiga, kogu aeg samm ees ja tungib tuleviku suunas, siis see tuleku suunatud pilk pöördub minevikku. Krull: ,,Võib tunduda küll, et tuleviku mehest on mineviku mees saanud, kuid tegelikult need asjad käivad kokku. See on laiema maailma püsivus."
huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine b) eksootika (eelmisega seotud; eksootiline - võõrapärane); muusikas antakse eksootikat edasi nn. lokaalvärvinguga ("kohaliku värvinguga"), couleur local. c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6
Pigem ikka sisulised kvaliteedid, mis hakkavad kangrolikkust märkima. "Sonettidest" peala on kangrolikkus üks punkt ergas loodustaju ja natuke erispärase nurga alt: st kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama poolega. Mitte mis tahes folkloorne aines, vaid vanad majad, reheahjud jm. Seal hakkavad 1930ndate teisel poolel järjest rohkem liikuma nõiad, surnud jt - morbiidne, tume seltskond. + teemavalik on ühelt poolt teadlik, aga teiseltpoolt rõhutab Kangro ise, et ta on unenäokirjutaja ja eks ta on sellest rääkinud uskumatuid asju, kuidas ta on treeninud unenägude nägemise välja * B
,,Beowulf" räägib sündmustest Taanis ja Lõ-Rootsis, sest 5.saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt. Nad tõid kaasa keele ja muistsed suulised pärimused, mis elasid rahva seas edasi. 7.saj võtsid anglosaksid vastu ristiusu. ,,Beowulf" sisaldab märksa vähem paganlikku sisu kui islandi eepika. Mõnest käsikirjast võib isegi kristlikku sümboolikat välja lugeda, sest ,,Beowulfi" aines võis seguneda ka muistse keldi folklooriga, mille üllad ja suuremeelsed kangelased meenutavad Beowulfi ja Hrothgarit, või jättis 10.saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik. Siin ei räägita jumalatest või kangelastest, vaid paarist sündmusest, kus kangelane võitleb lohega. Lohe on kurjuse kehastus. Peategelane Beowulf peab nii noore kui ka vana valitsejana võitlema lohega. Vanana sureb ta tekkinud haavadesse, mis ülendab kangelast veelgi.
Krulli raamatus on iga teksti juures lehe servale kirjutatud, millisest muusikust see tekst lähtub. Kõik, millest Krulli puhul seni rääkinud, on eesti kultuurile suhteliselt kauge ja võõras. Need on kontekstid ja teemad, millega Eestis seni pole väga tegeldud. Siin ongi huvitav see, et 90ndate lõpust alates Krulli huvid pöörduvad koduse kultuuripärandi suunas. Järgmistes raamatutes hakkab ta väga intensiivselt eesti folklooriga ja rahvapärandiga seonduvaid teemasid. Eepos ,,Meeter ja Demeeter" (2004), pikem essee ,,Loomise mõnu ja kiri", luulekogu ,,Talv" (2006). Need kom raamatut moodustavad ühtsete teemadega seotud tekstivõrgustiku. Need on kõik ühel ja samal perioodil kirjutatud tekstid, küll erinevas vormis ja stiilis. Sellest eeposest on olemas ka audiovariant 3 CD-l. See Krulli eepos on loomiseepos ehk kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa
annaabi.ee 
