- Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised ja + Lisafondid puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid - Jagatud kohustused Aktsiaseltsi eelised ja + Piiratud vastutus (Ltd limited piiratud)
oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan.
· Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul. · Laenu puudused: ülekulutamine, kõrgem maksumus.
· Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine )
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus,
Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Tähtajaline hoius ehk Hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades deposiithoius selle eest intressi näol vastavat tasu Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat.
sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas.
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta. Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid.
turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot Osaühing - Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole
lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varad on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneriga. Äriseadustik annab ettevõttele järgneva definitsiooni: ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratud vabadus,pikad tööpäevad, risk kaotada investeeritud kapital. 2. 3 Ettevõtja - on füüsiline isik, kes pakub ome nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3. Kasumivalem Kasum=TULUD-KULUD Ettevõtte piirkasum-püsikulud=kasum 4. Ettevõtja omadused ja oskused 1) Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendusmisvõime jne. 2) Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus,
Kõik idufirma protsessid peaksid olema laitmatult töökorras tagasiside saamiseks ja sellele võimalikult kiirelt reageerimiseks. Tagasiside otsitakse kasutajatelt, potentsiaalsetelt klientidelt, partnertitelt ning kõigilt teistelt, kellest võib abi olla ärimudeli täiustumisel. 3. Seejärel otsustada, kas teha järsk suunamuutus või jätkata samas suunas. 36. Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. - Osaühing (OÜ) (min osakapital 2 500 €, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga) 75% - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. - Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) -17% - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks.
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta
juhtimisraamatupidamise eesmärkidest. RAAMATUPIDAMISE PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTSIOONID 3.1 Raamatupidamise võrrand Raamatupidamise võrrand on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem) A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital) KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss
reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisim neist on äriseadustik. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõte on varanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega. Ettevõtja
käibe tekkimiseni (200 000 eurot) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. FIE peab tasuma avansiliste maksetena sotsiaalmaksu. FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma isikliku varaga. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 200 000 eurot, võtab ta end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena. Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuse eest võrdselt kogu oma isikliku varaga. Selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus
Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt kantakse sinna kliendi igakuine sissetulek, mida saab siis kasutada erinevate hüviste eest tasumisel. Nõudehoiusel olevat raha saab klient kasutada igal ajahetkel. Tähtajalise ehk deposiithoiuse puhul huvitab klienti teenitav intress. Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on
Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19
valida direktorit. 5.Kasumi jaotamine-Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. 6.Lahkumine ühingust-Lahkumisel müüb osanik oma osa ära.Ostueelisõigus on teistel osanikel.Ühingu varaline seis seejuures ei muutu. 7.Ühingu likvideerimine- Likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Aktsiaseltsil ja osaühingul on 2 erinevust 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni sealhulgas väiksem osa 100 krooni.Aktsiaseltsi,aktsiakapitali minimaalseks suuruseks on 400 tuhat krooni, väiksem aktsia 10 krooni.Osaühing ei pea oma osanikele väljamaksma kirjalikku väärtpaberit.Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aga kirjalik aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnistuseks on aktsiatäht millel on 3 alaliiki: 1)hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse
UÜ on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all, üks neist täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning teine usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses. UÜ osanikuks võib olla kas füs või jur.isik, kuid ei või olla riik ega kohalik OVüksus. Osanikud sõlmivad ühingulepingu. Osaniku üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. 28. Osaühingu iseloomustus. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ok peab olema vähemalt 2500eur. Osaniku osalust oü varas isel osa. Osade min nimiväärtus on 1eur. OÜ osad ei pea olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Väljamakseid osanikule võib teha ainult puhaskasumist. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimväärtusele. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
oskusi; kasumi jaotamise lihtsus; o Puudused: osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus; aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel; ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel;
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Eristatakse: · Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt kantakse sinna kliendi igakuine sissetulek, mida saab kasutada erinevate hüviste eest tasumisel. Nõudehoiusel olevat raha saab klient kasutada iga ajahetkel. · Tähtajalise ehk deposiithoiuse puhul huvitab klienti teenitav intress. Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. · Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
