esitada kõik kinnisvarainvesteeringu kasutusalad, saadud tulud, ning seotud kulud, aga ka kinnisvarainvesteeringus aruandeperioodil toimunud muutused ja nende põhjused. 14 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalset põhivara kasutab majandusüksus oma majandus või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalset põhivara iseloomustab kasulik eluiga, mis on pikem kui aasta või tegevustsükkel ja suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalse põhivara kasutusaeg piiratud (erandiks on maa, kunstiväärtused, kasvav mets), mis tuleneb põhivara füüsilisest ja moraalsest vananemisest. 15 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: 1) Füüsiline substants, 2) Pikaajaline eluiga, 3) Ta on soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil, 4) Tema kasutamisest saadavat tulu on võimalik mõõta,
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne.
III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD 1 / 10 = 0,1 = 10% 2 * 10% = 20% 13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu 13 000 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk 10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu 10 400 2080 = 8320 see on teise aasta jääk Jne... IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD * 12 000 = 2181,818 see on esimese aasta kulu * 12 000 = 1964,6 see on teise aasta kulu * 12 000 = 1745 see on kolmanda aasta kulu Jne... ÜLESANNE 3 1) Kui soetusmaksumus oli 8300 eurot ja akumuleeritud kulum 3200, siis seadme jääkmaksumus oli müügi hetkel 5100 D: Akumuleeritud kulum 3200 Võtan põhivara objekti K: Masinad ja seadmed 8300 bilansist maha D: Ostjate laekumata arved 5720 K: Tulum põhitegevuslikust müügist 620 Tulumi sain, sest seadme jääkmaksumus oli 5100, kuid müüsin 5720-ga, seega sain müügist kasu 620 eurot.
· Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Alternatiivtuluks võib Mardil olla ruumide rentimine ja ise palgatööl käimine. Kuus saab ta renti 7000 krooni, palgatöölisena töötasu11 000 krooni - see on juba suurem kui planeeritav ettevõtlustulu. · Lisaks peab Mart arvestama mitterahalisi faktoreid, nende alla kuulub eneseteostus, oma aja ja otsuste vabadus, huvi ettevõtluse vastu jms. 5 · Need ongi põhjused, mis panevad Mardi oma ettevõtluse kasuks otsustama. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata arvestuslikke kulusid, need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas
näiteks laserplaadid jne), mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete või teenuste tootmisel või administratiivsetel eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. osaleb tulu tekkimisel on identifitseeritav mida raamatupidamiskohustuslane kontrollib ja mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivülesannete täitmisel objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel: Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses): D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020 K Pangakonto 20 020 2. AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta. AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 2000 K Dividenditulu2000 3. AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu. Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia 15 eurot = 15 735 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 15 735 K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne:
Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 5 krooni kulu ühe toote kohta 5 * 1000 toodet = 5000 see on 20X7 aasta kulu 3
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
(c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); ja (g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind, maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast
kulumissumma CFt - tulumaksujärgsed rahavood per. t. Ot - ekspluatats.kulud IO - esialgs. kulud vara ostuks Vn - põhiv. likvid.väärtus (tulumaksujärgne) Rt - aastane rendimakse (-summa) MMK = (IO/AK)*T , kus T - tulumaksumäär MMK - amort. maksukilp It - rendi puhul minet. mittemaksust. intressikulu AK - amort. kestus k ja r - kapit. hind ja intr.määr (disk.määrad) MRM - RM*(1-T) , kus NPV 0, NAL > 0 R, NAL < 0 O MRM - maksujärgn. rendimaks NPV < 0, kui NAL < 0 Tag
Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise koh
Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 34 73 78 85 Kokku töötasukulud 6,183 12,406 13,142 14,331 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 43 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 43 0 0 0 Kulud kokku 13,237 22,193 24,912 28,869
4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa;
osakapital 993,000 993,000 reservkapital eelmiste aastate kasum 23,000 aruandeaasta kasum 23,000 14,700 omakapital kokku 1,016,000 1,030,700 Passiva kokku 1,059,000 1,057,200 põhivarade arvestus auto 3 aastat lõpp 34 000 lineaarne meetod akumuleeritud aeg soetusmaksumus perioodi kulum kulum 1 193400 53133 53133 2 193400 53133 106267 3 193400 53133 159400 1 87133 17711 17711 2 87133 17711 35422 3 87133 17711 53133 tegevuspõhine meetod kokku 500 tundi
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 85 100 100 120 Kokku töötasukulud 11,350 13,400 13,400 16,080 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 514 514 514 514 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 514 514 514 514 Kulud kokku 19,949 21,024 21,714 25,704
madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse. Pikaajaliste investeeringute analüüs · Tehniline analüüs
· Kord kuus · Iga nädal · Siis kui vajadus tekib Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga.. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise
Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid.
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 166 125 264 000 363 000 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 1 510 2 400 3 300 Kokku töötasukulud 671 043 1 066 400 1 466 300 Koolituskulud 22 000 30 000 30 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 4 500 27 000 39 000 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 Kulud kokku 1 249 033 1 738 800 2 472 800 sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud
Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks
Üldhalduskulud,mis sellel aastal moodustasid 4 000 EUR,alanevad 10% võrra. Turustuskulud moodustavad mõlemal aastal 6% netokäibest( müügitulust) Pangalaenude inressid moodustavad mõlemal aatal 1 000 EUR Ettevõttel on sel aastal põhivarasid 15 000 EUR ning amorteseeritakse 20% aastas lineaarsel meetodi Järgmise aasta algul investeeritakse põhivarasse aasta algul täiendavalt 3 000 EUR Arvutage järgmiseks majandusaastaks planeeritav kasum(kahjum) ettevõttes. 1 2 2 Müügitulud 50,000 63000 toode tk 50,000 …+20% 60,000 müügihind 1.0 …+5% 1.05 toode kulud 35,000 35000
Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Jääkväärtus -50 000 40 aasta depretsiatsioon 500 000
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
· lepingud; · ladu · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasude ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud ning koostatakse inventuuriaktid. 9.1. Varade arvestus Põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse kohe kuluks. 14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse : * kui põhivara soetatakse 1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit; * kui põhivara soetatakse 16.-31
kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna.
......25 Toetavate osakondade kulude jaotamine.......................................................................25 Otsemeetod...............................................................................................................27 Astmeliselt alanev meetod.........................................................................................27 Kulude liigitamisest lähtuvad praktilised rakendused.......................................................29 Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.................................................29 Kulude analüüs otsustamisel..........................................................................................31 Olulised ja mitteolulised kulud..................................................................................31 Otse- ja kaudkulud. Osa eemaldamine.......................................................................32 Otsustused limiteeriva faktori korral
b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat a) 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on b) 25% 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv 26
x 12.- = 2 400.- I partii 200 tk. x 10.- = 2 000.- Varude saldo 100 tk. x 10.- = 1 000.- 5.5.2 Varude perioodiline hindamine Varude perioodilisel hindamisel majandusaasta jooksul varu muutumist pidevalt ei arvestata. Majandusperioodi lõpul tehakse inventuuri tulemusel kindlaks lõppvaru. Peale seda saab leida realiseeritud vara soetusmaksumuse. realiseeritud vara müügikauba lõppvaru = - soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus Varu perioodilise hindamise süsteemi kasutatakse paljudes suure varanomenklatuuriga ettevõtetes, sest see vähendab tunduvalt arvestustöö mahtu. 5.5.3 Varude pidev hindamine Varude pideva hindamise puhul toimub varu arvestus kõigi sissetulekute ja väljaminekute detailse registreerimise teel. Pideva hindamise puhul on kogu aruandeperioodi kestel teada olemasoleva vara ja realiseeritud vara soetusmaksumus ja koostis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
