Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
summ, konto, valuut, valuuta, käibemaks, laen, ettemaks, kurss, varad, müügitulu, investeering, omakapital, kahjum, tehingud, kajasta, saldo, arved, ettemaksed, soetus, klient, pangakonto, võlad, laekus, jääk, soetusmaksumus, põhivarad, ostjatelt, bilanss, kasumiaruanne, intressikulu, võlg, kaubad, kontod, arvestusvaluuta, rahaühik, dollar, netoRaha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu
- keskmine hind 1.23 ( 331: 270) 22.juuni väljaminek 200 1.23 246.- jääk 70 1.23 86.- 25.juuni sissetulek 150 1.40 210.- 30.juuni lõppjääk 220 296.- Müügikulu 625 296= 329.- FIFO-meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga varem hangitud vara väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne. varu jääk 220 ühikut hinnatakse 25.juuni sissetulekust 150 1.40 210.- 20.juuni sissetulekust 70 1
K: Km 20 000 K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% D: Üldhalduskulud 5562 D: Km 1112.40 K: Arvelduskonto 6674.40 3. Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. D: Kaup 16 000 D: Km 3 200
teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid) Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.-
tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega. Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga. VARUDE ARVESTUS 1. Mõisted. Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud. Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
Arvelduskonto 1 005 Palgavõlg 1 005 3 Renditulu Arvelduskonto 3 000 Saadud ettemaksed 3 000 4 Nõuded ostjate vastu Müügitulu 26 400 Ostjate tasumata arved 26 400 5 Laekumine ostjalt Arvelduskonto 28 200 Ostjate tasumata arved 28 200 6 Tarnevõla tasumine
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved
Muud võlad partneritele 96 96 Pikaajalised kohustused kokku 12 943 15 688 KOHUSTUSED KOKKU 78 762 60 219 OMAKAPITAL Aktsiakapital 19 657 19 657 Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554 Jaotamata kasum (kahjum) 8 597 12 486 OMAKAPITAL KOKKU 30 808 34 697 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 109 570 94 916 Kasumiaruanne 01.01.20x1 – 30.06.20x1 Müügitulu 54 316 Müüdud toodangu kulu -55 857 Brutokasum (-kahjum) -1 152 Turustuskulud -164 Üldhalduskulud -2 124
930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja. 6) Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed. 7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused
Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9
............................................................................... 11 Lisa 6. Varud...................................................................................................................... 11 Lisa7. Materiaalne põhivara...............................................................................................12 Lisa 8. Võlakohustused...................................................................................................... 12 Lisa 9. Müügitulu............................................................................................................... 12 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD....................................................................13 AS NÄIDIS KASUMIJAOTUSE OTSUS.......................................................................................14 AS NÄIDIS AKTSIONÄRIDE NIMEKIRI..................................................................................... 14 .
·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad, nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Tuluks ei loeta samuti agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. [1] 4.2 Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud.
Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga:
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
00 12-Jan tulu teenuse müügist 34,700.00 15-Jan maksti arve pangast 21,800.00 15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400
1) emaettevõte vähemalt 90% osalusega omanik koostab konsolideeritud aruande; 2) tütarettevõtted on väga väikesed - tütarettevõtete bilansimahud kokku on vähem kui 5% emaettevõte bilansimahust ja käibed kokku on vähem kui 5% emaettevõtte käibest; 3) emaettevõte on ise väike ja ei pea läbima isegi ülevaatust (lihtsustatud audit). 5 Ülevaatuse peab läbima juhul kui on täidetud kaks tingimust kolmest: - müügitulu üle 1 mln euro, - varad kokku üle 0,5 mln euro, - keskmine töötajate arv üle 15. Kontroll (valitsev mõju) - võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle. Oluline mõju - võime osaleda investeerimisprojekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli nende otsuste üle. Vähemusosalus - see osa tütarettevõtte aruandeaasta puhaskasumist või kahjumist ja
Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18 Lisa 16 Tööjõukulud 18
annaabi.ee 
