Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
likviidsus, maksevõime, 2016, võlakordaja, käibevara, likviidsuskordaja, happetest, ettevõtja, finantsanalüüs, majandusaasta, analüüsimine, 2018, jooksvalt, likviidsusanalüüs, kogumaksumus, tasuma, arvutuse, varasid, viitab, laenukapitali, koguvara, kaubandusettevõtte, ühistuTALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 OSAÜHING XXX FINANTSANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3
analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu. Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks.
ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- kaasomanikke? 3. Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust? Kuidas tagatakse ettevõtte igapäevane maksevõime suhetes klientidega, tarnijatega ja muude lühiahaliste võlausaldajatega? Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID.............................................................................................
läbimüük, kuid selles võib vaadelda ka oodatust suuremaid kulusid või mõlema probleemi koosesinemist. (B. Finch ,,30 minutiga...Äriplaan") 2.1. Finantsriski mõiste Iga äritegevus on suuremal või väiksemal määral seotud riskiga. Riski võib jagada finants- ja põhitegevuse riskiks. Põhitegevusega seotud riske on kahesuguseid: strateegilisi ja nn. igapäevaseid. Strateegilise riskiga puutub ettevõtja esmalt kokku tegevusala valikul, hiljem tegevusala põhjalikul ümberkorraldamisel või muutmisel. Igapäevane risk on seotud ettevõtte töökorraldusega.(V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) Finantsrisk seisneb intressimäära, valuutakursi, toorme-, kinnisvara- või muude hindade muutumises. Kui ükski neist ebasoodsas suunas muutub, võib see nullida kogu tehtud töö. Kui ettevõtja kindlustaks end kõigi riskide vastu, võiks ta elada päris rahulikult. Samas aga
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
· kirjeldada lühidalt ettevõtte spetsiifikat; · koostada ettevõtte horisontaal-ja vertikaalanalüüs; · teostada finantssuhtarvude analüüs; · teha seoste analüüs ning kanda need joonistele; · teha üldistused ja soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Autorite püstitatud hüpoteesi kohaselt on Estravel AS majanduslikult edukas ning jätkusuutlik, mis väljendub suures müügitulus ning väga heas ärikasumis. Analüüs põhineb ettevõtte 2009., 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruannetel, mis on võetud andmebaasist AGENT. Töö kirjutamisel toetutakse finantsjuhtimise aines õpitud teoreetilistele teadmistele, ettevõtte koduleheküljele ning finantsalasele kirjandusele. Andmete töötlemiseks 3 kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
..........................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................................................................................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv................................................................................
üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused. Suurem muutus toimus pikaajalistes kohustustes, kus aastal 2010 langes kohustuste hulk 21% ja aastal 2011 13%. Erinevalt aastast 2010, kus nii põhivara kui käibevara kasvasid vastavalt 2% ja 4 %, siis
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD
Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad.
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted)
probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida raamatupidaja koostatud aruandeid ja teha koos raamatupidajaga eelarveid. Ka peab finantsjuht tundma hästi majandusarvestust. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · ettevõtte finantseerimise korraldamine; · ettevõtte krediidipoliitika kujundamine; · ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine; · ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine; · rahavoogude juhtimine; · ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine); · ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms); · ettevõtte väärtuse juhtimine. Finantsjuht peab leidma kompromissi riski ja tulu, omakapitali ja võõrkapitali, raha ja kasumi vahel jne.
· liigend. õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule). Omakapital esit. 8 kirjel: 1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses, 2) aazio (üle/alla nimiväärtuse), 3) annetatud kapital, 4) ümberhindluse reserv, 5) reservid, 6) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 7) aruandea. kasum (kahjum), 8) oma aktsiad või oma osad (miinus). Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused · Omakapital riigiettevõtetes: riigikapital, ümberhindluse reserv, muud reservid (liikide lõikes), eelmiste per. jaotamata kasum, aruandea. kasum. · Omakapital täisühingus: osanike omakapital aruandea. alguses, ümberhindluse reserv, jooks- val aastal osanikele tehtud väljamaksed/osanike sissemaksed (neto), aruandea. kasum.
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit
.......13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3
Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
üheaegselt põhitoodanguga, näiteks piimakarjakasvatuses vasikad, mesinduses sülemid. Taoline liigendus on siiski suhteline ja valik ripub ära ettevõtte enda poolt valitud põhitootmissuunast. Kõrvaltoodang tekib tootmisprotsessi käigus põhitoodangu kõrvalsaadusena ja on hinna poolest madalama väärtusega. Mõnel juhul ei ole kõrvaltoodangul üldse mingit majanduslikku tähtsust ja sel juhul ei võeta seda ka arvele. Põllumajandusettevõtte kogutoodanguks on kogu majandusaasta kestel toodetud toodangu maksumus, sõltumata sellest, kas toodang müüdi või kasutati ära oma ettevõttes. Kaubatoodang on see osa kogutoodangust, mis realiseeritakse müügiprotsessi käigus. Põllumajandusliku puhastoodangu moodustavad kõik majandusaasta jooksul loodud uued väärtused, st kogutoodangu maksumuse ja tootmiskulude vahe. Omahinna elemendid, struktuur Kõik toodangu valmistamiseks tehtud kulud, väljendatuna rahas, moodustavad toodangu omahinna
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega). ● Suuremates ettevõtetes on sageli üks võtmetegijatest tegevjuhi ning tootmisjuhi kõrval. ● Ei ole pelgalt arvude kokkulööja, kuigi mõnes väiksemas ettevõttes võib tema ülesannete hulka kuuluda ka raamatupidamise ning juhtimisarvestusega seonduv.
2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
