Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia Sokrates - Kui me teame-mis on õige ja hea-siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sokrates, piisab, sisimas, filosoof, öelnud, olukordi, vanemaks, tõekspidamised, omadest, leides, isekad, süütu, tahtmata, tõsised, ilustada, valetama, sagedasem, kodutööde, mõningaid, targem, kultuurilemis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll." Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika Ent kas me veedaksime elu n-ö "Naudingumasinas" lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest lahus reaalsest elust? Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix) Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Millest tuleneb väärtus(likkus)?
On inimesi, kes teavad väga hästi, kus automaatne mõjustamise relvad peidus on ja kasutavad neid pidevalt ja oskuslikult oma tahtmise saamiseks. Nad liiguvad ühest sotsiaalsest situatsioonist teise, paludes teistel alluda oma soovidele, ning nad on hämmastavalt sageli edukad. Nende edukuse saladus peitub viisis, kuidas nad oma palved üles ehitavad, kuidas nad varustavad end ühe või teise sotsiaalses keskkonnas leiduva mõjustamisrelvaga. Mõnikord piisab ühest sõnast, mis rakendab tööle tugeva psühholoogilise printsiibi ja paneb käima mõne meie automaatse käitmuslindi. Näiteks poes võib edukalt müüa vanu tooteid sama hinnaga, mis nad on koguaeg olnud, pannes juurde ainult sildi " allahindlus". Duditsu Naine, kes rakendab jaapani võistluskunsti duditsut, kasutab enda jõudu vastase vastu ainult minimaalselt. Selle asemel kasutab ta ära jõude, mis sisaldavad loodusjõududes nagu gravitatsioon, kangiprintsiip, hoog ja inerts
Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi. Selleks peab ta küsima endalt pidevalt küsima küsimusi ja seletama põhjuseid. Inimene peaks nii-öelda olema endaga dialoogis. Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja dialoogi saab inimene jõuda tõeni. Sokrates kasutas ka irooniat ehk piinas teisi küsimustega, mis pani inimesi oma senistele maailmavaadetele järele mõtlema, kas need ikka on õiged. Sokratese iroonia ei meeldinud riigitegelastele, kellele ei meeldinud inimeste kahtlus, sest see võis mässu vms tõsta. Selline käitumisviis viis Sokratese surma. Sokrates uskus, et piisab sellest, kui inimene teab midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
Järelikult peame loobuma hea ja halva teoloogilisest definitsioonist ( hea / halb on see, mida Jumal käsib /keelab). ·Objektiivsed moraaliprintsiibid eksisteerivad sõltumatult, neid saab avastada, kasutades mõistust või kogemust. Kant pooldas autonoomia teesi, arvas, et paikapidav usuline eetika ei saa erineda paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ?
seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele.
ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised. Suuremale osale inimestest meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja missugused seda ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid v. ebasoodsaid reaktsioone teistelt. Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel
1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus
isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest. o Absurditunne tekib sellest, et inimene mõistab, kuidas kõik tema elu rutiin lihtsalt olemine. Ta küsib milleks seda kõike on vaja. Absurditunne algab tülpimusest ja sellega kaasnevast rahutusest
· Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda
mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse
59 tuhat erinevat liiki märke. 66 põhilist märgi liiki. see teooria liiga keeruline, et omada selgitusväärtust. Mõned kolmikjaotustest on mõjukad ja aistavad tähenduse uurimisel. Kõige tuntum: · ikooniline märk representant on pilt sellest mida ta tähistab · indeks kujundlik osutus, noolt mis osutab suunda · sümboline märk põhineb puhtalt kokkuleppel. Gottleb Frege (1848-1925) ,,Mõistekiri", 1879 Saksa filosoof. analüütiline filosoofia põhiline peavorm UK, USA. Mõju tähistamisteooriatele on väike, kuni hilisema ajani, kus on hakatud rohkem kasutama. Põhiline vaade: matemaatika ja loogika on üksteisele taandatavad. filosoofiline mõte peaks neile toetuma. loomulikud keeled on kõik hälbed ega sobiselleks et piisava täpsusega maailma kirjeldada. oleks vaja puhast notatsiooni süsteemi, millest saaks rääkida asjadest täpselt ja oleks võimalik kõiki väiteid täpselt tõestada.
Umbes 5 Maa päeva. A: Ja igaüks tegeleb saagi kogumisega? D: Jah. Kui tekib vajadus, sest sa ei mõelnud õigeaegselt, võib paluda ükskõik keda ja kõik on valmis abistama. Kuid seda juhtub harva. 4 A: Ja kuidas selline ime toimub? Kas inuakkidel õnnestub saada kõike, mida nad taha- vad? Viljakas muld? D: Mingil viisil jah. Pinnas erineb siinsest ja see on väga puhas. Kuid pole vaja mõel- da, et sellest piisab. Tähtis on kavatsus. Kui sa küsid midagi Maatriksilt, realiseerub see sõltumata sellest, mida sa küsisid. Nad ei küsi rohkem kui neil vaja on. Mitte midagi rohkemat. Kõik on värske. Külmikus pole mõtet midagi hoida kui võib saada kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Indigolapsi iseloomustavad järgmised omadused: nad jäljendavad väga kiiresti oma ümbrust või leiavad ise uusi toimimisviise. Need lapsed võivad näida oma ümbruse suhtes väga provotseerivad. Vahel tundub, nagu puuduks neil aukartus paljude asjade vastu ja nagu poleks neil piire. Nad ei suuda austada täiskasvanuid, kes ise endast lugu ei pea. Indigolapsed on sündinud täieliku sisemise tasakaaluga, kuigi see ei pruugi alati väliselt märgatav olla. Nad on väga ausad ja sisimas vankumatud tõeotsijad, kes ei suuda valetada ei endale ega teistele. Nad käituvad välismaailma suhtes sageli provotseerivalt, kuid mitte halbade kavatsuste tõttu pigem väljendavad nad sel moel oma võimetust tulla toime olukorraga, kus puudub tasakaal ja kus ei osale ühtki täiskasvanut. Laps reageerib intuitiivselt igale ebakõlale. Indigolapsi iseloomustavad intuitsioon, tundlikkus ja empaatia, mis on antud väga vähestele täiskasvanutele.
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6
Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE Elame ajas, mis kingib ja võtab, on vaba. Kuid ometi ikestav, kutsub ja tõukab, ahvatleb ning karistab. See aeg on napp, ometi on see meie ainus ajaruum. Sellest hoolimata loob aeg illusiooni ees laiuvast lõputult pikast päevast.
tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei
teistsugusena, mitte võõrana, see loob nendele uue eneseavamise võimaluse. Enesetundmine ja siiras huvi teise vastu vabastab normatiivsest stereotüübist. Integreerides uusi väärtusi, jõuab inimene teisele enesemõistmise tasandile. 2.1 KULTUUR JA IDENDITEET Mõiste kultuur haarab maailma mitmekesiseid nähtusi ja seetõttu on tal palju erinevaid määratlusi. Esmakordselt käsitleti mõistet kultuur teaduslikust aspektist 18. sajandi teisel poolel. Saksa filosoof Wilhelm Wundt tõlkis ladinakeelset sõna kui hoolitsust, mis on suunatud elu paremaks muutmiseks. Tänapäeval on kultuuri mõistmine seotud küsimustega selle sisust (nt: mis on kultuur?), protsessist (nt: kuidas kultuur tekkis? loodi? kujunes ja kujuneb?) ja selle loojast. Niisiis mõistetakse kultuuri all inimtegevust ja selle tulemusi kõige üldisemal kujul, mis eristub loodusest st sellest, mis pole inimeste loodud. Mitmed 20. sajandi teadus- ja filosoofiasuunad,
· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr
..............................................................................................39 Muutuste põhisuunad.................................................................................................................39 3 Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad,
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus
Kompetentne olema tähendab pidevalt juurde õppima ja arenema. Siinjuures aitavad kompetentsi hoida iseõppimine ja koolitused. Ebakompetentne teenindaja võib küll meeldiva käitumisega kliendile jätta esialgse meeldiva kogemuse, kuid viivitusega saab klient aru, et tema probleemi ei ole lahendatud. Ta kas pöördub 6 tagasi nõudes lahendust või juhul, kui tegemist on asjaga, mis kannatab, elab sisimas üle pettumuse ja väljendab seda oma tuttavatele ja sõpradele. Teenindaja Teenindushoiak so. Teadmised. Oskus tööalane suhtumine, suhtlemisoskus ja neid rakendada ja + = + kompetentsus esinduslikkus edastada kliendile Teeninduse kvaliteeti mõõdetakse kliendirahuloluga
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
) 328. Mõistusega ei saa armastada, isegi siis mitte kui peame armastust kõrgeks väärtuseks. Südamega armastatakse! 329. Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! 330. Mul on krooniline haigus. See järjest süveneb. Selle nimi on areng. 8 331. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 332. Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled. 333. Rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. 334. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! 335. Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. 336. Libedal jääl ja noateral käies ei ole eelkäija sammudest sittagi kasu. 337. Suurim risk on inimese usaldamine, ning suurim kuritegu on selle usalduse omakasupüüdlik ärakasutamine. 338
Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU:
teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid
Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus,
Mäleta mind kui tüdrukut kes alati naeris , Kuid harva oli õnnelik ... Halva tuju eesmärk ongi sind mõtlema panna , sellest millest peaksid hoiduma . Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. SÕPRUS ! Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada kell 4 hommikul. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. Inglid on olemas , aga vahel pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustest, mitte üksnes tema rõõmudest. Mul võib olla vähe sõpru , aga tean , et nad on tõelised . Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid tihtilugu näha,kuid tead, et nad on ikka ja alati olemas. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada ka kõige vähenõudlikumagi sõbra !! Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal.
kahjustusi, vähendavad kahjulikke mõjusid, "viinamarjad on hapud" (ma tegelikult ei tahagi seda, kui midagi ei saa) - kujundavad meie maailmanägemuse tõlgendused, kooskõlla viimine olemasolevate tõekspidamistega. Hoiakute kujunemine 4 põhilist hoiakute tekkimise viisi 1. Kokkupuute efekt puutud millegiga kokku_ - mida pikemalt ollakse kokkupuutes mingi objekti, inimese, ideega, seda positiivsemaks kujunevad hoiakud. Ei pea olema selle asjaga otseses kontaktis, piisab ka kui nt sõber mainib positiivselt või TV reklaamis oluline inimene teatab et asi on hea. - Zajonc (1986) tegi eksperimendi nägudega mida sagedamini inimene puutus fotoga kokku, seda postiivsema hinnangu sai. Ei kehti ainult visuaalse stiimuli puhul. Ka nt toit jm. Keedetud porgandid. See kehtib vaid siis, kui tegemist on uudse ja neutraalse nähtusega. - Brickman jt (1972) eksperiment maalidega eelnevalt hinnatud pos, neg ja neutraalne
annaabi.ee 
