Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dagmar Lamp - Ööd kollases autos (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Dagmar Lamp – Ööd kollases autos, 135 lk
Valikkirjandus
Raamat räägib naistaksojuhist, kellel on alatasa mõtted oma surnud mehe juures, kes vähki on surnud. Mehe nimi oli Slava ja naine oli teda väga palju armastanud. Nüüd on tal harjumuseks saanud juua viskit ja elada väikeses, üsna räpases kodus, kus ta suurt muud ei tee, kui kirjutab Slavale kirju. Naise tööpäev on täis erinevaid isiksusi ja temas nähakse rohkem psühholoogi. Siiski tundub talle, et ta näeb igaühe elust ainult üht episoodi või klippi nagu oleks see ühe huvitava raamatu osa, mille järgmist lehekülge ei jõua ära oodata, ometi ei saa ta seda lugeda. Huvitavaid näiteid on sõitjatest palju - näiteks ülereageeriv rase naine, kes jätab mulje, nagu ta mees ei hooliks temast, ent siis saab ta mehega jälle kokku, kes teda lohutab. Ühesõnaga, asi polnudki nii hull, kui esialgu arvati. Lisaks sõidab taksoga murelik tädi, kes oma poega läheb esimest korda elus vaatama, anoretikust tüdruk ning närviline vene paarike, kus naispool süüdistab alatihti meespoolt võõraste naistega flirtimises ja n-ö sääsest elevanti tehes. Mees on alandlik ja proovib rahulikult rääkida, ent sellest ei tule midagi välja. Olukord autos läheb nii kaootiliseks, et Väike Kollane, nagu ta oma autot kutsub, teeb avarii. Peategelane on haiglas, kuid taastub üsna kiirelt. Tema sõprusringkonda kuuluvad ka mehe endised taksojuhtidest sõbrad, kellega ta aeg-ajalt satub filosofeerima psühholoogilistel teemadel , mis taksojuhi ametiga tihti kaasneb.
Raamatus on läbiv teema ka kahtlev armumine , sest armastuseks seda nimetada vist ei saa. Seda teab kõige paremini peategelane, kes pidevalt kahtleb, mis õieti on see armastus. Lugu ise saab alguse sõidust noormehega, kellega ta saab kiirelt „sina“ peale. Ometi on mees muserdatud ja tahab end peaaegu et ära uputada, ent ei suuda seda ja helistab taksojuhile tagasi. Naistaksojuht aitab isegi mehel korraldada pikniku, kus üritab oma tüdruksõbrale abieluettepanekut teha. Siiski läheb see aia taha, sest tüdruk ütleb ära. Hiljem lepib paar kokku, et seda oligi vaja selleks, et nende suhtes ei oleks seisakut, neil oli vaja aru saada, et nad pole valmis. Nagu ikka elus, kokkulepitud sõpradeks jäämine langeb üsna kiirelt valikust välja. Peategelasel tekib aga suhe selle mehega, nad on armunud ja vahepeal ei näe üksteist üsna kaua aega, ent raamatu lõpus jõuavad nad järeldusele, et pole muud teha, kui otse ees põrutada, teadmata, mis on ees.
Tsitaat (lk 135): Vahel tuleb kihutada vastu betoonseina ja loota imele.
Dagmar Lamp - Ööd kollases autos #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-08-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairipp Õppematerjali autor
Huvitav raamat naistaksojuhi elust peale seda, kui kaotas oma eluarmastuse. Ta näeb tükikest iga inimese elust, kuid üks inimene jääb orbiidile tiirlema kauemaks kui üheks-kaheks taksosõiduks...

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees
4
doc

Mäeküla piimamees

Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on

Kirjandus
Õpimapp - Tammsaare ja Gailit
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest

Kirjandus
Rohtaed - kokkuvõte
14
doc

Rohtaed - kokkuvõte

,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.

Eesti keel
Meister ja Margarita
11
doc

Meister ja Margarita

Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz ­ 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi ­ õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland ­ pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot ­ suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev ­ pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella ­ punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello ­ väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka

Eesti keel
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

Isa tuleb talle jaoskonda järele. Johannes küsib ema kohta. Isa oli seal käinud nädal tagasi. Ema oli olnud täiesti läbi, ei käi kodust väljas, ei tõuse isegi voodist püsti. Pärast väikest pausi ütleb isa, et nii ei saa enam jätkuda. Jällegi mööduvad soojad suvepäevad Riinaga. Käes on aeg minna politseisse. Johannesel kästi kindlasti tulla koos mõlema vanemaga. Jaoskonna poole sõites oli poiss magama jäänud ning virgus äkki autos. Vanemad olid kadunud. Varsti tulid nad jaoskonna uksest välja ja kõik olevat korras, poiss ei saanud aru, mis toimub. Ema ja isa koos, tableti asi lahendatud. Koos mindi sööma ning ema tundus esimest korda üle pika aja normaalne, rõõmus ning elujõuline. Johannesel avaneb võimalus oma laulusõnad produtsendile viia ning lõpuks saab lugu väga kuulsaks. Kahjuks aga varastab produtsent need sõnad ning kuulutab enda omaks. Viimaks minnakse kohtusse välja ning Johannes saab palju raha

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun