Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga. Boccaccio on tabanud rahvalikku kõnepruuki, tema tegelaste keel on väga lopsakas ja rahvalik.
vallastütresse,pooldab loodust, ,,Uus elu", mille pilab usu silmakirjalikust, luule lõpus sureb ja läheb ja proosa, peateos taevasse ,,Dekameron", enne ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid" Commedia dell`arte- G. Chaucer-varajases ,,Canterbury lood"- Claudius-,,Hamlet", C kindlate loomingus matkis prantsuse Chauceri Taani kuningas,kes tegelastüüpide ja õukonna luulet, eeskujud Bocc värssnovellide tappis oma venna ja improvisatsioonilise ja Navarre, värssnovellide kogu,kasutab abiellus vennalese ja
öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest Boccaccio-Dekameron,Filostrato,Armunägemus,Ameto nümfid, Fiesole nümfid,Fiammetta Petrarca-Africa,Laulude raamat,Saladus Jacopo Sannazaro-Arkaadia(pastoraalromaan) Dante-Jumalik komöödia Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat
aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms.
Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio
äärmiselt noor pruut.Argumentatsioon oli tehtud hilise ajaloolase Rona Goffen i 1997. 1880 reisikirjas,Mark Twain nimetas Urbiino Veenust rumalaks,alatuks,rõvedaks maaliks maailmas.Ta pakkus välja ,et see on maalitud lõbumaja jaoks,see oli keelatud kuna maal oli liiga tähtsusetu kõigi kohtade jaoks peale avalike galeriide. Venus Urbino inspireeris hilisemat maali Olympia Édouard Manet poolt, milles Veenuse kujutis asendati prostituudiga. See kunstiteos oli inspiratsioon karakteri Fiammetta Bianchini raamatus Company of the Courtesan kirjutatud Sarah Dunanti poolt.Samuti on seda viidatud Bernard Malamud lühikeses loos Paljas Alasti raamatus, kus pressitake välja peategelaselt,et ta võltsiks seda maali. Tizian hästi ära kasutanud maalis innovatsiooni, lineaarset perspektiivi. Tizian [t'iitsian] (õieti Tiziano Vecellio [titsi'aano vets'ellio]; ka Vecellio (1477 või umbes 1490 Pieve di Cadore 27. august 1576 Venezia) oli itaalia maalikunstnik,
Väljapaistvamamaks teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello.
Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi head meelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347ndast
Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva. Igal päeval räägivad 7 meest ja 3 naist ühe loo, milles leidub nii koomikat kui ka filosoofiat. Nees mehed ja naised on katku eest põgenenud ja peidavad ennast lossis
elu ja surma. Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia" BOCCACCIO Sündis Firenzes. Isa pani majandust õppima. Kirjandusega pidi tegelema vabast ajast. Seetõttu jäi kirjanduslik haridus lünklikuks. 14-aastasena saadab isa ta Napolisse. Seal õitses majandus, ag aka kirjandus. Seal pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse. Pingutab, et tema armastust võita. Maria oli kõrgemast soost, kuid ikkagi näitab enda soosingut. Fiammetta (itaalia k ’’leek’’) – kirjutab selle nime all Mariast. Mõne aja pärast Maria tüdineb ja leiab uue kallima. Hingevalust lähtuvalt kirjutab ’’Fiammetta’’. See on proosajutustus. Seda peetakse esimeseks psühholoogiliseks rommaniks, mis käsitleb naise hingeelu. Üks parimaid teoseid. Peategelaseks on Fiammetta, ke son noor kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Nad on õnnelikud kuni mehe isa kutsub ta tagasi koju. Noormees lubab, et on varsti tagasi, aga ei midagi
maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Dante teose põhiidee: Dante kutsub üles püüdlema pimedusest ja pahedest valguse poole. Vaimuvalgus e. haritus ja armastus. Dante armsam: Beatrice. Giovanni Boccaccio- tähtsaim teos: Dekameron. Tegevus toimub 10 päeva jooksul. Raam jutustus. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio armsam: Fiammetta. Francesco Petrarca- Petrarca armsam oli Laura. Ta kujundas soneti. 9. Novelli ja soneti mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Värsiread paigutuvad stroofidesse. 4+4+3+3
madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa
kirjamehena. · Kirjutatud 1343.-1344. aastal Looming ülestunnistava monoloogi kujul. · Esimesed luuletused kirjutas juba · Seda on iseloomustatud kui esimest kümneaastaselt. psühholoogilist novell kirjanduses. · Loomingu peaosa moodustavad eepilised · Üheksa peatükki ja proloog. teosed. · See kirjeldab peategelase Fiammetta · Boccaccio räägib oma novellides inimese kirge Panfilo (Firenze kaupmehe) vastu ja pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust tegevustik toimub Napolis. Lugu on ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, õnneliku lõpuga. pilkab rumalust ja jumalasulaste ,,Filocolo" liiderlikkust ja silmakirjalikkust. · Kirjutatud 1335. 1336. aastal, ning seda · Ükski novell ei puuduta otseselt peetakse esimeseks novelliks, mis on
Arvude ja värvide sümboolika. Teose sümbolid lähtuvad ajaloo pinnalt, üldistavad ajalugu. Kasutab lõikavat satiiri ja tabavat groteski Avara sotsiaalse teadlikkusega kirjanik. Leiutas tertsiini: aba-bcb-cdc jne. Põrgu 9 ringi. 3. ringi valvab kolmepäine peni Kerberos. Dante peamine sõnum inimkonnale: kiutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid:
rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale" peetakse autobiograafiliste sugemetega teost on nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Lääne-Euroopas. ,, Dekameron" tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest ning hakkavad üksteisele lugusid rääkima. Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse
,,madonna Laura eluajal" ja ,,pärast madonna Laura surma". Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe
kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni). Giovanni Boccaccio (Firenze): suurkirjanik. Psühholoogiline romaan ,,Fiammetta", ,,Dekameron". Dante Alighier (Firenze): ,,Jumalik komöödia" Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze. Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks. 15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades).
Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja sünonüümiderikast keelt Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt Sonetipärg: 15 sonetti, iga järgnev algab eelmise viimasega. Algus- või lõpusonett koosneb kõikide ülejäänute esimestest ridadest. Eestis vähe. Boccaccio Petrarca sõber, Firenzest, ise polnud nii tuntud varasem looming - poeem “Fiesole nümfid” ja lühiromaan “Fiammetta” (kes tegelikult oli tema muusa Maria d´Aquino) peetakse KLASSIKALISE NOVELLI rajajaks, täiuslikkuseni arendajaks • Maailmakuulsa novellikogu, peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7
aastaselt Napolisse. Kohalik valitseja oli kultuuri ja kaunite kunstide soosija. Napolis elades puutub kokku kirjandusega. Pälvib oma loominguga tähelepanu. Samamoodi nagu Alighieri ja Petrarca, abiellub Mariasse. Tema armastatu on reaalne, kelle armastuse võitmiseks hakkab Boccaccio pingutama, eelkõige luuletades. Tal õnnestub võita Maria soosing, kuigi Maria oli kõrgemast soost. Oli inimesi, kes väitsid, et Maria oli Napoli valitseja sohitütar. Boccaccio nimetab teda Fiammetta'ks (itaalia keeles 'leek'), millega kirjeldas nende suhte kirglikkust suhte alguses. Mõne aja pärast Maria tüdines Boccacciost ja leidis endale uue kallima. Sellest lähtuvalt kirjutab ta teose „Fiammetta“, mis on proosajutustus. Seda peetakse esimeseks psühholoogiliseks teoseks, mis käsitleb naise tundeelu Lääne-Euroopa kultuuriruumis. Peategelane on Fiammetta, kes räägib oma loo, tunnete ja mõtetega.
cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. 6. Giovanni Boccaccio. - Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella'st. Novellizanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: ,,Filocolo", ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid", ,,Dekameron". Boccaccio sai oma teoste jaoks süzeesid rahvajuttudest. ,,Dekameroni" novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega. Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest. Seltskond lahkub linnast, sest möllamas on Must Surm. Teose
"Laulude raamat" - oma tegelikule armastatule Laurale pühendatud luuletsükkel (jaguneb kahte ossa: enne ja pärast Laura surma), ülistab just maist ilu. Giovanni Boccaccio - novelli kui kunstilise ¾anri algataja stiil, teemad: lugematud psühholoogilised varjundid, kaasaegse elu mitmekesisus; sü¾eed enamasti varasematest rüütliromaanidest, kuid tõi need kaasaegsesse ellu ja andis lugudele autobiograafilisi jooni; tõi proosasse pastoraalse teema; "Fiammetta" - psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses, monoloogiline vorm. Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab
novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei tsenseeritud
Nõuka ajal oli see teos üks vähestest erootilistest teostest, mida loeti :D Ajastu suurvaim. Eesti keelde tõlkis Johannes Semper (1957). On välja antud neljal korral, 1957, 1993 (Jüri oli ka tegev seal), 2004 (2 kirjastust samal ajal, ise ei teadnud, et teine ka teeb sama). Ringles müüt, et Boccaccio sündis väljaspool abielu kas Firenzes või Certaldos. Läks Napolisse, mis oli tol ajal kuningriik, õppima. Õnnestus saavutada kuninga õukonda. Seal armus Maria D'Aquino'sse. Fiammetta. Oli kreeka keele tundja ja teda fuvitas mütoloogia. 1330 astate keskpaiku tekivad esimesed loomingud. Kirjutas proosas. Peaaegu iga teos mida ta lõi oli mingi laiema nähtuse algusega seotud. Boccacciost saab itaalia kirjakeele peamisteks kujundajateks. Varajastest teostest: 1338 proosaromaan "Filocolo", mis tähendab armastuse vaeva. "Filostrato" kasutab oktaavi vormi (tekks 13.saj teisel poolel itaalias. Boccaccio oli esimene haritud
Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga.Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi headmeelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347-ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi
Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga.Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi headmeelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347-ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaaži
Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses. · Dekameron raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo
majja, ja keeras ukse lukku. Nüüd olid siis pooled vahetunud. Nad sõimasis ja karjusid. Ja nüüd kuulutas naine akna peal kõigile naabritele, et tema mees on teda petmas käinud ( no pmst omaenda süü ajas nüüd mehe peale). Tolfant hakati vihkama, Ghita sugulased peksid ta vaese omaks. Tolfano nüüd taipas, kuhu tema mõttetu armukadedus teda oli viinud. Ta siiski hoolis oma naisest ja lubas, et ei ole enam ealeski armukade. Nad said tagasi kokku. V novell Pragu seinas Fiammetta räägib. Alguses jutt sellest, kuidas armukadedad mehed on ikka kõige hullemad. Et ei lase isegi puhkepäeval naistel rahus olla. Ja et naistel peakski olema õigus selliseid mehi karistada, selline asi tuleks heaks kiita, sest siis saab mees ka oma õppetunni. Jälle seega üks lugu meeste mõttetust armukadedusest. Oli rikas kaupmees, tal oli kaunis naine, kelle peale ta oli armukade, kuna arvas, et naise ilu tõttu meeldib ta ka teistele meestele ja tahabki meeldida
Giovanni Boccaccio – itaallasest filoloog, kirjanik, vanade tekstide uurija. Isa pani ta õigus- teadust õppima, aga see ei köitnud teda. Siiski õppis, aga ülejäänud aja pühendus antiik- kirjandusele. 16-17-aastasena saadeti kümneks aastaks Napoli õukonda. Ta luuletas seal ja pälvis tähelepanu. Elu kaunimad aastad – koges Armastust. Kõrgaadlikust neiu Maria, kuninga vallastütar. Boccaccio armus ja südame võitmiseks luuletas. Pani särtsakale neiule varjunime Fiammetta – Leegike. Boccaccio pälviski armastuse. Armastus nende vahel oli maine, aga neiu Fiammetta hülgas Boccaccio. See andis ainest edasiseks loominguks. Teosed proosa- ja luulevormis ja rääkisid suhetest. Nt. „Pastoraalne idüll“ Pastoraal – karjaselaul „Ameto“ – räägib lihtsameelsest, metsikust jahipidajast noormehest, kes armub kaunisse nümfi. Armastatu tähelepanu võitmiseks teeb Ameto läbi arengu. Armastus on jõud, mis muudab inimese paremaks.
Vb üks lüürilisemaid, vb võiks kasutada poeemi mõistet. Mütoloogilis-pastoraalne. Ajaloolise legendiga seotud: Fiesole paigast ja Firenze tekkimist sinna lähedale. Ühe karjase ja nümfi armastus, mis on traagiline. Ei ole B ainult naljakate juttude kirjutaja. Tähtis on looduse peegeldamine ja kujutamine. Looduspärane armastus ku terviklik tunne. Algusest peale õigustab loomulikku tunnet ja püüab seda peegeldada. Tähtis enne Dekameroni on veel 1343-45 proosa raamat ,,Fiammetta". Panfilo noormees, peategelane. On järeldatud, et B tugevasti peegeldab enda elu ja armastuslugu noorpõlvest. Tema teosed küllaltki autobiograafilise kallakuga. Hülgamise lugu. Esiplaanil tunded ja kired. Selle teose B esitab Fiammetta kõnena, esimeses isikus kirjutatud teos. Tähelepanuväärne, et kõneleja on naine. See oli tol ajal tavapäratu. B on esimene, kes laseb naisel kõneleda. Esimeseks
Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse. Alguses oli vastuvõtlik, üsna pea hülgas Boccaccio. Sealt algas Boccaccio kujunemine kirjanikuks. Itaalia Kirjanduskeele loojaks peetakse Itaalias. Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo" Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süzee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse "Dekameroni". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348, suur katku aasta. Dekameron on raamjutustus. Kolm poissi ja seitse tüdrukut lahkuvad katkuhaigest Firenzest. Lähevad ühte maamõisa, ja aeg on väga hirmus. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias
Ta sattus Napoli kuninga õukonda ja hakkas seal õppima kreeka keelt ja kirjandust. Ta armus kuninga vallastütresse Mariasse, kes üsna pea hülgas Boccaccio. Teda peetakse ka itaalia kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu). 1348 oli Firenzes katk, mille eest otsustasid põgeneda 7 neidu ja 3 noormeest. Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte
Kohalik kuningas oli kaunite kunstide, kirjanduse soosija. Napolis elades kuulus Boccaccio kirjanduslike ringkondadega kokku ning pälvis oma loominguga tunnustust, tähelepanu. Samamoodi nagu Petrarca armub ka Giovanni Mariasse. Luust ja lihast naine erinevalt eelnevatest. Tema armastuse võitmiseks hakkab pingutama, eelkõige luuletades. Võidab Maria soosingu. Maria oli kõrgemast soost, vbl isegi Napoli kuninga mitteametlik tütar. Boccaccio nimetab teda Fiammetta (itaalia k. diamma leek, tuli). Vbl kirjeldas see suhte tormilisust. Esmalt Boccaccio õnnelik, rahul. Mingi aja pärast Maria tüdines temast, leidis uue kallima. Valus üleelamine. Sellest lähtuvalt kirjutab hiljem ühe oma silmapaistvaima teose ,,Fiametta". Peetakse esimeseks psühholoogiliseks teos, mis käsitleb naise tundeelu. Peategelane Fiammetta, kes räägib oma loo koos oma tunnete ja läbielamistega. Tegemist noore, kauni abielunaisega. Leiab endale noore, kauni
kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan ,,Fiammetta" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelased on 10 noort inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas,
oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100.
13131375 Pärit Itaaliast, sünnikoht teadmata (?Firenze). Isa oli kaupmees ja avaldas poja 14x saades soovi, et viimane lähex Napolisse, läxki. Õppis äri ja õigusteadust. Seltsielu oli tal kirev: võeti vastu Napoli kuninga õukonda, sest oli vabameelne suhtleja. Seltskond oli väga kultuurilembelineB. hakkas palju lugema, kirjutama hakkas paarikümnesena. Esimesed teosed pole väga väärtuslikud. Napolist läx Firenzesse 1340ndatel. "Fiammetta" proosateos, lühiromaan. Kirjuatud naise seisukohalt, 1. psühholoogiline romaan üldse. "Dekameron" 10 päeva, 10 lugu, 10 jutustajat (7 naist+3 meest). Möllab katk ja 10 inimest põgenevad linnast ja hakkavad jutustama ühes villas. Novella algselt lõbus rahvajutt (autorita). Paljude tema juttude alusex ongi novellid. B.t on peetud ka "novelliisax". Talle olid tähtsaimad looduse seaduspärasused, leidis, et erootika ja sexuaalsus on normaalsed (ei
valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100
annaabi.ee 
