Urbiino Veenus (0)

Urbiino Veenus
„Urbiino Veenus“ on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian .Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione 's Magavast Veenusest (ca 1510 ), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid(“Veenus“ ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi .
Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele .Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu.
Giorgione's Magav Venus (umbes 1510).
Manet 's Olympia (1863) maali tellis Guidobaldo II della Rovere, hertsog Urbino .Tavaliselt kingiti kirste Itaalias pulma kinkideks.Tagataustal figureerivad koduabilised,sorivad taolises kirstus ning ilmselt otsivad Veenuse riideid . Kummalisel kombel , arvestades selle erootilist sisu,maal oli mõeldud kui õpetlik "modell" Giulia Varano jaoks, hertsogi äärmiselt noor pruut .Argumentatsioon oli tehtud hilise ajaloolase Rona Goffen i 1997.
1880 reisikirjas,Mark Twain nimetas Urbiino Veenust rumalaks,alatuks,rõvedaks maaliks maailmas.Ta pakkus välja ,et see on maalitud lõbumaja jaoks,see oli keelatud kuna maal oli liiga tähtsusetu kõigi kohtade jaoks peale avalike galeriide.
Venus Urbino inspireeris hilisemat maali Olympia Édouard Manet poolt, milles Veenuse kujutis asendati prostituudiga.
See kunstiteos oli inspiratsioon karakteri Fiammetta Bianchini raamatus Company of the Courtesan kirjutatud Sarah Dunanti poolt.Samuti on seda viidatud Bernard Malamud lühikeses loos Paljas Alasti raamatus, kus pressitake välja peategelaselt,et ta võltsiks seda maali.
Tizian hästi ära kasutanud maalis innovatsiooni , lineaarset perspektiivi.
Tizian [t'iitsian] (õieti Tiziano Vecellio [titsi'aano vetš'ellio]; ka Vecellio (1477 või umbes 1490 Pieve di Cadore – 27. august 1576 Venezia ) oli itaalia maalikunstnik , kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid.
Sisukord
[ peida ]

• 1 Elukäik
  
• 2 Looming
  
  • 2.1 Maalid
    
• 3 Välislingid
  

[ redigeeri ] Elukäik
Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto , Sebastiano Luciani ja Giorgione.
Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu.
Aastal 1533 nimetas Saksa- Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks.
Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga.
Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 1550–1551.
Tizian suri 1576. aastal katku.
[redigeeri] Looming
Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania