võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Kõik need muudatused, mis tollal ajal vastu võeti olid head, kuna kui elu enne seda Prantsusmaal oli kriisis siis need muudatused parandasid ühiskondlikku korraldust. Tänu sellele leidis see palju vastukaja ka Euroopas ja hiljem oli see juba eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Feodaalühiskond muutus kodanikuühiskonnaks, kus kõik inimesed olid sünnipäraselt võrdsed ja vabad. Kõik see feodaalsüsteemi kaotamine tekitas Euroopa rahvaste seas võimsa rahvustunde. Üks tähtsaid tegureid on kindlasti ka see, et kui suure Prantsuse revolutsiooni ajal kaotati feodaal igandid, arendas see kapitalismi suhteid ning see viis ajapikku tänapäeva turumajanduseni Euroopas. Prantslaste jaoks on kindlasti tähtsaim sündmus revolutsiooni käigus
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt
Mosee on väljast kaunistatud mosaiikidega. Mosee juurde kuulub alati kaev, vesi. 2)Minarett-eraldi seisvad tornid,mis on seot Moseega.3)Medese-sarnane Moseega, ühe sissekäiguga,selle sisse kuulub eraldi Mosee.4)Maosoleum-kupli vorm võib olla erivev-koonuse kujuline, kaheksa tahksed jne. Asusid valitseja läheduses.Tihti ehitati mitu maosoleumi üksteise kõrvale ning see moodustas omakorda metropole ehk surnuaia. Gooti kunst-sel ajal saavutas feodaalühiskond tipu.Tähtis osa on linnadel,mis olid majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud. Linnades pandi alus käsitööle.Kultuur hakkas ilmalikustama. Gooti ajastul tekkis huvi ümbritseva maailma suhtes.Ristisõjad olid suured mõjutajad kunstis. Huvi tunti: 1.kosmos2.loodus3.inimese isiksus, mis kandub esiplaanile. Ilmalik kirjandus,rüütli romaanid,suured kroonikad,palveraamatud kalendri steenidega hakkasid esile kerkima. Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele
Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Sotsiaalne mobiilsus- Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand. Seisuslikud ühiskonnad- Feodaalühiskond (positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega) Ametnike eliit- mõjukad kõrged ametnikud riigiasutustes (nt ministeeriumite kantslerid). Poliitiline eliit- Mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil. Sõjaväeline eliit- Kõrged sõjaväelased. Akadeemiline eliit- Tuntud ja hinnatud teadlased. Loomeeliit- Lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jms
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud
ässitada eestlaste vastu ründama. Balti rahvad olid alati olnud pigem vanuväed kui liitlased, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Mistõttu ei olnud neil ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. ) Eelnevast tulenevalt võib väita, et Eestimaa alistamine võõrvõimu poolt oli vältimatu. Sakslased olid nii arvuliselt kui ka sõjakogemuste poolest eestimaalaste ees eelis seisus
Vastupanu suutsid eestlased osutada ainult rootslastele, kes said saarlaste käest lüüa, kuid lõpptulemusena jagati Eesti ikkagi mitme riigi vahel ära. Eestlaste maakondade omavaheline koostöö ja ühistegevus oli nõrk riikluse puudumise tõttu, mis andis vastastele võimaluse alistada eestlasi maakondade kaupa. Polnud ka ühtset juhti, kes oleks minu arvates olnud suureks abiks õigele valitsemisele ja vägede juhtimisele samal ajal, kui vastastel oli feodaalühiskond, kus keskenduti peamiselt majanduslikule ja sõjalisele olukorrale, mis tugevdas vastaste positsiooni. Puudusid kindlad liitlased, kuna liivlased olid alistatud ning latgalid tahtsid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Kuigi Vene väed olid andnud oma sõna eestlasi abistada, ei jõudnud nad sageli õigeks ajaks kohale või koostöö nendega puudus. Vaenlased kasutasid ära eestlaste keerulisi suhteid naabritega ja suutsid rahvad üksteise vastu üles
teistsugune. Ehk õpetataks praegu Oxfordis hoopis, kuidas mõista koraani ja rahvale räägitakse, et Muhamedi ilmutus on püha. 6. Millise lepinguga jagasid Ludwig Vaga pojad Karl Suure keisririigi ja millised tänapäeva riigid asuvad jagatud aladel? Verduni kokkuleppega kolmeks: Ida-Frangiriik, Lääne-Frangiriik ja Lõuna-Frangiriik. Tänapäeval asuvad seal Saksamaa ja Prantsusmaa. 7. Feodaalühiskond. Nimeta feodaalühiskonna tunnused. lk.82-83 Senjöör ja vasall, 8. Miks kujunes välja olukord, mille kohta öeldi ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Juba vasalliseisuses olevad inimesed hakkasid omakorda endale vasalle võtma nind nende vasallide üle juba esimesel senjööril võimu ei olnud. 9. Bütsants. Kirjeldage Bütsantsi keisririigi ülesehitust keisri positsioon Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid
ustavus. Maa saaja kohustus oli talupoegadelt saadava sissetuleku eest omale varustuse muretsemine, sõja korral väeteenistusse ilmumine ja vajadusel ka rahaline toetamine. Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu. Talupoegadest sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalühiskond oli kui masinavärk, kus kõik olid kõigist sõltuvad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, ei lubatud neil maalt lahkuda. Enamik talupoegi Lääne- Euroopas oli 9.-10. sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Varakeskajal sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud. Kuigi talupojad olid sunnismaised ja nende elukvaliteet oli madal,siis oli neil vähemalt
Muhu linnus hävitati ja vallutati ning puutumata ei jäänud ka Saaremaa. Vastupanu näis lootusetu ning saarlased otsustasid alistada ja ristida lasta. Kaotuse üheks põhjuseks võib lugeda ka seda, et sel ajal puudus ühtne riik. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel polnud lähedusest abijõude peaaegu kusagilt otsida, kuna liivlased ja latgalid olid alistatud ning
.see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks. See, kes seda maad haris see sai ka selle omanikuks. Mis on selle tulemuseks, et maa muutus eraomandiks? = talupoeg on vaba, omanik, sõltumatu, jõukam, sest kõik tulu läheb talle. Feodaalühiskond asendub kapitalistlikuga. See, et maa muuutb eraomandiks, on võimalik ja tööstuslik pööre(paremuse poole yaay) Katoliiklus oli ainuke lubatud usk(enne revolt) Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist . Riik hakkas oma kodanike üle arvet pidama. TÖÖSTUSLIK PÖÖRE sai alguse eri riikides, eri aegadel Käsitöölt-masintööle, manufaktuurilt-vabrikule Eeldused: 1.Põllumajandus pööre(maa muutus eraomandiks-tootmise suurenemine,tööjõu ülejäägid 2
Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline. Arhitektuur. Juhtiv zanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika. Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor
orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi,Orkney ja Fääri saared,nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile. Viiking Erik punane jõudis Gröönimaale ning avastas Põhja- Ameerika. Germaani hõimud sulandusid ühte alistatud rahvastega. Keel ja kultuur segunesid. Tekkis feodaalühiskond ning orjus likvideeriti. Hoogsalt hakati tegelema ristiusu levitamisega ning inimeste valgustamisega. Erinevad rahvad ning kultuurid segunesid ning mõjutusi on tunda ka tänapäeval. Oli küll verine ning segaduste rohke aeg, kuid kui poleks olnud kõike seda, poleks me siin ,kuis me praegu oleme. 3
maakondade sõjapüüete ühendamiseks. Selles osas jäi Eestil vajalikust tasemest puudu. Mitte ainult polnud siin ühtset võimu ja kindlat valitsejat, vaid puudus isegi täielik maakondadevaheline koostöö. Võideldi vaid siis, kui sõda päris koduõuele jõudis. Eestis valitses lagunev sugukondlik ühendus, kus puudus ühtsustunne ning riigist ei saanud rääkidagi, sest sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel polnud lähedusest abijõude peaaegu kusagilt otsida, kuna liivlased ja
kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. 2) Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust:
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · feodaalse hierarhia olemust Loodi ratsavägi, kes said maa koos talupoegadega. b) Vasta küsimusele: · Miks kujunes talurahva maaväe asemel elukutseliste sõjameeste seisus? Vastamisel lähtu märksõnadest RAHA, OSKUSED, AEG Kuna talurahavl polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. c) Selgita läänikorra tagajärgi: · vabade talupoegade seisus asendus pärisorjusega · kujunes feodaalne killustatus ehk Feodaalühiskond · süvenes naturaalmajandus ehk 4. Viikingid (6 p.) a) Selgita mõisted: · Viiking -skandinaavia sõdalane · Normann -lääne euroopa viiking · Varjaag -venemaal olevad viikingid a) Kirjelda viikingiretki ja nende tagajärgi: Mööda lääneteed Mööda idateed b) Uute maade avastamine: · Usa · Island · Gröönimaa 5
hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallsidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt
kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine:
Feodaalsuhete kujunemine * Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. * kujunes välja Frangi riigis * valitseja Karl Martell viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav. * Läänisuhe oli lepinguline
hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline
Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud) •
Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud)
Ühiskonna areng ja (majandus)sotsiloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika:
· Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma - Ülal- Asgard (jumalad, Valhalla), Vanaheim, Alfheim - Keskmine tasand- Midgard, Jotenheim, Nidavellir, Scartalfheim, Muspelheim - All- Nilfheim · Jumalad- aasid ja vaanid · Odin, Thor ja Frej Feodaalühiskond, feodaalsuhted Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis 8. Sajandil. Põhjused- · Karl Martelli sõjaväereformi tõttu kujunes välja uut tüüpi sõjaväesüsteem · Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele · Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus
vastutulek vastristitud eestlastele, 10% asemel maksavad 5%) -sellele lisandus 1%.; ehituskoormised; väliskaubandusõigus; vakus – tähendab ka pidu (vakusepidu), sinna võib tuua maksud, võib kohut pidada, arutada vaidlusküsimusi. Talupojad pidid tooma sinna söögikraami, puuhalge jne. See, mis sellest üle jäi, läks feodaalidele (talupojad midagi tagasi ei saanud). Kihistumine: kuningad, sõltlased, vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile
monopolid Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse
MESOPOTAAMIA AJALUGU Ülevaade... · Rikkalikum kultuur,kui egiptuses · Suurel alal elasid paljud erirahvused ja-rahvad · Sumerid · Semiidid · Babüloonlased · Assüürlased · Juudid jne · Oli ajalooekraanil ligi 5000 aastat SUMERID.23-09.2011 tunni algus · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Mõistatuslik rahvas · Kiilkirja loojad · Ratta leiutajad · Linnriikide ühiskond · Killustunud · Feodaalühiskond · Religiooni keskne ühiskond IMPEERIUMID · Tekkisid vallutuste tulemusena · Killustunud · Puudus keksvõim · Haavatavad · Ei püsi kaua · Tuntumad impeeriumid PÄRSIA IMPEERIUMID 539-330 e.Kr Tunni lõpp · Mesopotaamia ajaloo võimsaim riik · Loojaks kuningas Kyros II(559-529 e.Kr) · Valitsesid kogu mesopotaamiat ja egiptust · Pealinnad 1. Persepolis 2. Babülon 3. Sardes
suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur (mobiilsus) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur. Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond? Jah:
infrastruktuuriga ja traditsioonidega. Peamise osa elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud, ehk käsitöölised ja talupojad. Orjade osakaal juba sellel etappil oli suhteliselt väike, kuna võrreldes Läänega olid latifundiumid idas vähelevinud just nende samade eelpoolmainitud arenenud traditsioonide tõttu. Antud asjaolu on eriti tähtis, kuna latifundiumite baasil arenes tormiliselt veel Keisririigi lõppaastail Lääne- Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks ideeks oli Ortodoksi kristlus ning ühiseks kultuuriruumiks oli romaniseeritud Hellenism. Armee
Karl Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
☼ tuleb vältida ideelisi eksimusi kronoloogia vastu Marc Bloch (1886-1944) ☼ legend - vabatahtlikult läks armeesse ☼ keskaja uurimused: majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ajalookäsitlus: ☼ raamatud on suunatud kollektiivsete mallide uurimisele, inimeste kooslus, elu kogu täiuses ☼ suur intensiivne koostöö teiste sotsiaalteadustega mentaliteediajaloo: ☼ “mentaalne atmosfäär”- mitmetahuliselt ühiskonnast mõtlemine ☼ “Feodaalühiskond”- totaalse ülevaade kogum - feodaalsete ühiskonna mentaalsete raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada? Bloch arvas, et ühelt poolt imed on võimalikud, esile
Väheneb tööjõu arvukus ja tarbijaskond demograafilise languse ja katku koosmõjul, kuid palgad tõusevad ja ülejäänud on üldiselt rikkamad Samuti soodustas kriis riikliku tsentraliseerumise teket Tekitas uued tarbijad põhiliselt kodanlased kes saavad rohkematele toodetele ja kunstidele ligi ning suureneb seeriatootmine. Kõik eelnev sünnitab renessansi ja uusaja ühiskonna, mis on avatum ja paljude arvates õnnelikum kui lämmatav feodaalühiskond. Põllumajandusaaduste ja käsitöötoodete konjunktuuri küsimused hiliskeskajal. Olustik raskem, kliima kehvemaks, taudid ja haigused võtab suure hulga inimesi (nn Väike jääaeg). Samas nendel vähestel põlluharijatel suurenes rikkus ja said paremad maad kasutusele võtta. Konjuktuurimuutuste demograafilised ja rahanduslikud seletused Demograafiline seletus seab arengute keskele kohale katkuepideemia ja rahvaarvu languse.
Sotsialismiideoloogia tuumaks on võrdsuse idee. Seda ideed üritati rakendadaka praktilises elus, paraku varisesid need katsed üksteise järel kokku. Kuid nende jälgedes tekkis hiljem mitmasuguseid tarbijate ja tootjate ühistegevusorganisatsioone kooperatsioone. 1840.aastaks oli kapitalism, s.o. eraomandusel ja turumajandusel baseeruv ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Ühiskonna struktuur oli muutunud endine feodaalühiskond, mis tugines seisuste põhimõttele (aadli, vaimulikkonna, linnakodanike ja talupoegade seisused) asendus kapitalistliku ühiskonna põhiliste sotsiaalsete klassidega (kodanlus ja töölisklass). Nende klasside omavahelised suhted (klassivõitlus) muutusid järjest tähtsamaks teguriks ühiskonna arengukäigu edasisel kujunemisel. Uusi tendentse arvestades rajasid Karl Marx ja Friedrich Engels hästi
Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav
Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus
üksikasjalikke karistuse liigitusi. Vanemaid ja tuntumaid germaani rahvaõiguste raamatutest. Normid pärinevad varasemast ajast kui kirjapanemise aeg. Suhteliselt vähe mõjutatud rooma ja kanoonilist õigusest. Koosneb kuninga väljaantud õigusnormidest. On 7 erinevat tüüpi kuritegude loetelusid. Üleminek arhailisest õigusest keskaja õigusele. Kehtis mitme rahva tavaõigus ehk partikulism (õigus on erinev piirkonniti, nii suuliselt, omandisuhete poolest jne) Feodaalühiskond sai võimalikuks selle tõttu, et maa kuulus feodaalile. Lisaks partikularismile üritab keskvõim anda välja tavaõigust toetavaid õigusnorme, kapitulaarid olid kuningavüimu enda seadused. Need ühtlustasid partikulaarset kriminaalõigust. Normid olid avalik õiguslikud. Detailselt on sätestatud vastutus varguste eest. Tegemist oli paganatega, siis ainuke koht on sees midagi katolikku, on proloog. Üldiselt on õigusnormid kaemuslikud ning abstraktsus puudub.
arengutele jalgu ning hävib. Näiteks feodaalsest korrast kodanlikule üleminust kirjutab ta: "Niisiis nägime, et tootmis- ja vahetusvahendid, mille alusel kodanlus kujunes, on loodud feodaalühiskonnas. Nende tootmis- ja 47 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 vahetusvahendite teataval arenguastmel ei vastanud suhted, milles feodaalühiskond tootis ja vahetas, maaviljeluse ja tööstuse feodaalne organisatsioon, ühesõnaga, feodaalsed omandussuhted ei vastanud enam arenenud tootlikele jõududele. Nad takistasid tootmist, selle asemel, et seda edendada. Nad muutusid tootmise kammitsaiks. Need tuli purustada ja nad purustati." Kapitalistlik ajastu on arengus väga kõrge staadium, mille tõttu Marxil on ka teatud `lugupidamine' kodanluse vastu, kuna tänu kapitalismile ja kodanlusele on maailmast saanud üks
annaabi.ee 
