Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Feodaalühiskonna kujunemine - kas pööre ühiskonnas? - sarnased materjalid

maat, feodaal, vasall, senj, tama, kist, niks, varakeskajal, plikult, elane
thumbnail
1
doc

Feodaalühiskonna kujunemine

Feodaalühiskonna kujunemine-kas pööre ühiskonnas? Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettev

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas

Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
157 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid. · feood ­ maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör ­ maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida.

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism ­ maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v

Majandusajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ­ ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine ­ investituur ­ sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Feodaalsuhete Kujunemine

Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Läänisuhe oli hierarhiline ­ üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) · Läänisuhe oli isikuline ­ kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). b. Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda.

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid ­ suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette)

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine o 1492 ­ Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 ­ Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 ­ Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu ­ uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused ­ pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Töö

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suur rahvasterändamine

soodsamaid tingimusi. eesmärk oli saavutada selline teadmiste ja oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. 2 näidet: *karl suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber fioloofe, kunstnikke, luuletajaid. *kloostrites tekkisid tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamnise keskused ( see oli veel 9 kys) 9. feodaalühiskonna tekkimise põhjused:uue sõjaväesüsteemi tekkimine>maa annetamine>rüütliseisuse kujunemine 10. Vasall vandus kaitse eest senjöörile igavest ustavust ning kohustust teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. 11. Rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti Mõisahärrus-talupojad kasutasid ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaaks.Tasusid feodaalile teotööga ehk pidid teatud päevadel töötama mõisapõldudel.

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti ajalugu

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv ­ 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva liikmeid: (poolak

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg

Karolingide dünastia ­ on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus ­ (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik ­ paavsti valitsetud riik. Verduni leping ­ Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood ­ suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall ­ alamfeodaal Senjöör ­ suurfeodaal Naturaalmajandus ­ rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus ­ feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus ­ feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kontrolltöö - Ajalugu nr 3.

Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele ­ feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga.

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1427 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muinasaeg

Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr ­ 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr ­ võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr · Makedoonia periood 332-323 eKr · Ptolemaioste periood 332-30 eKr · Egiptuse langemine Rooma alla 30 eKr Vaarao ­ Egiptuse kuningas, piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, teda peeti jumalaks; maailmakord e. maat toimus tänu vaarao valitsemisele; valitsejana oli ta pistrikukujuline taevajumal Horos, pärast surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris, ta oli ka kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg, Keskmise riigi ajal oli ta Amon-Ra poeg; jumala ja ülempreestrina osales ta kõige olulisematel religioossetel pidustustel; tema hauakamber oli püramiidis Orjad ­ peamiselt kohustuste mittetäitmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised,

Ajalugu
610 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Sakslased lähtusid suuresti pietismist- mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele. Nende jaoks oli usk tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele. Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine: · Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. · Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused

Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu. Talupoegadest sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalühiskond oli kui masinavärk, kus kõik olid kõigist sõltuvad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, ei lubatud neil maalt lahkuda. Enamik talupoegi Lääne- Euroopas oli 9.-10. sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Varakeskajal sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud. Kuigi talupojad olid sunnismaised ja nende elukvaliteet oli madal,siis oli neil vähemalt kindlustunne, et neil on alati tööd ja koht, kus elada ning samas vähenes ka orjade osatähtsus. Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
11
odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson ­ Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts ­ Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska ­ on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner ­ kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp ­ Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt ­ bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ­ Eesti esimene kohtuministe

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas)

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus; aadlike kasvatus, elu-olu Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus. Kuid mõisahärruse puhul peab talupoeg lisaks rendi maksmisele tegema tööd mõisapõllul

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Need, kes ütlesid ketserlusest vabatahtlikult lahti, said kergema karistuse. Neid, kes endale kindlaks jäid, ootas halvimal juhul surmanuhtlus. Hiljem piirdus asi ainult eluaegse vangistuse või vara konfiskeerimisega. NATURAALMAJANDUS JA FEODAALKORD Naturaalmajandus kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal kauplemine on minimaalne rändkaupmehed (maitseained, metallid, mida paljudel polnud) eelkõige varakeskajal 5.-10. saj piirkondadevahelised sidemed on nõrgad riike on raske koos hoida (va Karl Suur) Feodaalkord naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda tasusid maavaldustega feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas

Ajalugu
508 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Napoleon ja Prantsuse revolutsioon

1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalkorra lammutamine - seisust

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

· Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism ­ värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne ­ Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna ­ Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa ­ Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.

10.klassi ajalugu
488 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun