Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Feodaalsuhete kujunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vasall, lään, senjöör, kuning, feodaalsuhted, vasalliteet, vandus, isandal, osalema, nõukogus, erakorralised, vasallisuhe, lepinguline, hierarhiline, lepingupooled, oldi, otseses, laadi, võimusüsteem, valitsejad, läänipüramiid, feodaalne, hierarhia, hertsogid, parunid, moodustus, kohtupidamine, maatükk, elavate, benefiits, martelli, feoodFEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid,
riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed,
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset.
9. Karl Suure juhitud riigi majandus, keel, hõimud Frangi riik ei jõudnud tugeva keskvõimu ning hästi toimiva seadusandluse, raharingluse ja riiki tugevdava maksusüsteemini. Puudus seesmine ühtsus ning pealinn. Käsitöö oli ühendatud põlluharimisega. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel, praktiliselt olematut raharinglust asendas maaringluse. Samuti oli vallutatud alade keel ja kultuur väga erinevad. 10. Miks iseloomustab keskaeg feodaalset killustamist? Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid? Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust,
5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu
Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19
1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. *Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus. Üldiselt on feodalismile omaseks peetud siiski teatud kindlaid tunnuseid nagu: isiklike suhete suur tähtsus isandate (senjööride) ja nende sõltlaste (vasallide) vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnaelus. *( 5.sajand) *Põhjus miks kujunes: 1
elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul
seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja
Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga
Samuti laiendasid maadeavastused inimeste silmaringi, ning tänu maadeavastustele arenes laevaehitus uuele tasandile. Kuid maadeavastused on toonud kaasa ka negatiivseid külgi inimkonnale, nimelt tõi see kaasa Euroopasse kiire hindade tõusu, vähendas Vahemeremaade kaubalinnade tähtsust ning samuti tõi see kaasa majandusliku ebavõrdsuse hüppelise kasvu. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga
*sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus
Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale)
Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal
Alates majordoomus Pippin Herstalist. Kirikuriik-paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin. munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris. nunn-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris. Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Senjöör-oli suurfeodaal,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään.
r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik) 10.Feodaalsuhted Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit
rüütlid Feodaal suhted(järg) (alam)vasall (ülem)senjöör 1) oli senjööri kaitse all 1)andis vasallile maad ja kaitses teda (kohtus) 2)Vandus senjöörile igavest truudust(investitatuur) 3)teenis senjööri sõjaväes 4)vajadusel laenas raha või ostis vanglast välja 5)toetas nõuannetega Feodalismi tekke põhjused 1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht. 2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas kehtis põhimete:" minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne. Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.
sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele. Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama. Lõplikult kujunes välja Karl Suure ajal. Läänisuhe oli lepinguline kummalgi poolel olid omad kohustused, nende täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes. Vasallisuhete sõlmimine toimus investituuriga. Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse- lääni. Seal omati piiramatut võimu; hierarhiline üks lepingu poole teisest kõrgemal;
Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade humanism. Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale. Inimesel on õigus elu nautida ja elust rõõmu tunda. Katolik kirik kaotab tähtsuse. Kõrgemad vaimulik, paavstid elasid patuelu, olid liiderdajad, ahned ja pillajad. Kirik ytles et ära käi minu tegude järgi vaid sõnade järgi. 15-16 saj hakkab levima ka uus stiil renessanss
Pürenee suunal. 774.a tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suur sai Itaalia valitsejaks. Karolingide võim renessanss- vaimuelu arenguks senisest soodsamate tingimuste loomine. 8. Vasalli suhted ja feodaalne hierarhia suhted vt. Mõisteid.! Feodaalne hierarhia läänipüramiid, mille tipuks oli kuningaks ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest
· Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. b. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: · Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. · Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. 3. Feodaalsuhete levik a. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks).
Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut
· Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema · Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised · Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid) · Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik
Seeläbi hakkas läänikord Euroopas levima. Alguses Frangi riigis, hiljem ka Frangi riigist sõltuvatel aladel. Kuna tekkinud riiki sai võrrelda kunagise Rooma impeeriumiga, kroonitigi Karl Suur ka enda soovil keisriks (lisaks oli ta ka lihtsalt kuningas). Aga Verduni lepinguga jaotus riik kolmeks, millest praegu on ka kolm riiki alles. Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi
· teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism · Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad, töötegijad"(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse
• teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism • Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad, töötegijad“(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse
Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus
tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele. Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine: · Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. · Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes. Nendele kuuletuvad vasallid olid enamjaolt rüütlid või alamaadlikud. · Lään ehk feood- vasallile antud maa koos talöupoegadega
annaabi.ee 
