Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fassaad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, soojustus, fassaad, krohv, plaadid, vill, tuuletõkke, soojustuse, tellis, tuuletõkkeplaat, karkassi, polüstüreen, plaate, kivivilla, betoon, mineraalvill, mineraalvilla, liitekohad, distants, praod, armeeritud, kipsplaadid, ohutustehnika, kivid, tuult, paksuses, lisasoojustuse, vuugid, jääma, takistav, sulund, laudis, isover, jääks, thermkatused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja atmosfääri paisatakse suur hulk saas- teaineid 2 Vundamendid Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem
madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega. Mineraalvilla plaadid paiknevad õhutihedate kihtide (ehituspaber) vahel ja on kaetud ka pealt õhutõkkega. Üldotstarbelised ehitusvillad-rullvillad(põrandade, lagede, vahelagede, pööningute soojustamiseks. Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid. Eriotstarbelised villad-alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat. Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks.
kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ..
torustikud, ventilatsiooni kanalid jms. konstruktsioonid).[12] 4.3 Rullmaterjalid Rullmaterjalide all mõistetakse eelkõige kivivillamatte, mida saab kasutada erineval otstarbel olenevalt mati lisanditest (traat-, klaaskiudvõrk jne). Lisandid aga määravad toote omadused ja paigaldusviisi. 4.3.1 Soojusisoleermatid 4.3.1.1 Elastne kivivillamatt 4.3.1.1.1 Kasutamine 11 Kivivill. (2010). Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1&Itemid=2. (29.04.2010). 12 Puistevilla kihi paksus ja paigaldamine. (2000). Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/paigald.htm. (29.04.2010). 11 Elastne kivivillamatt sobib hoonesiseste torude ja seadmete soojusisolatsiooniks nt talade ja katteplaatide vahele. 4.3.1.1.2 Omadused
Vahelaest või katusest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigutada 100mm paksune kivivill, betoonkrae vms. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Tuleohutuse nõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks 0,8m katuse pinnast kõrgemale. Metallist suitsukorstna sisekest happekindel 1-4 mm paksune roostevaba teras või 4 mm paksune must teras või malm. Isoleerimiseks spetsiaalne tulekindel vill. (mahukaal 100kg /m3 ja enam). Oluline on kuja põlevmaterjalideni. Kuja saab vähendada kasutades kaitseekraane. 25% ühekordse ekraani korral ja 50% kahekordse kaitseekraani korral. Hügieenilisus, terviklikkus ja keskkonnaohutus Tänapäeva inimene veedab 80 -90% ajast siseruumides. Seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised füüsikalised bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust tervist (haigusjuhtumite arv)
Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad
interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises; Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul; Soojusisolatsiooni süsteemi elementide paigaldus- ja kinnitusmeetodid; Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4
b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema.
ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s
- Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaazielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri - Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus...........................
seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega: Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses. Kuna tihendus krohvis on palju peeneteralisi osakesi siis on suur oht pealispinna pragunemisele
Kas vooder seina sise- või välisküljele? Põhitõed seina soojustamisel jäävad samaks sõltumata sellest kas soojustust paigaldatakse välja või sissepoole. Sein peab olema soojapidav, õhutihe, helikindel ning omama võimet siduda niiskust ja seda vabastada. Kileefektiga materjali kasutamine rikub palkhoone 3 mikrokliima. Tavaliselt paigaldatakse ka palkmaja soojustus välisseina välisküljele. Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide
· Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
•Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad
põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud teguritekoosmõju. 4. LADUSTAMINE Kipsplaatide ladustamine sisetingimustes Kipsplaadid ladustatakse tasasel alusel max 600 mm vahedega alustugedel. Plaat peab olema kaitstud otsese niiskuse mõju eest. Juhul kui plaadid on lattu saabudes niisked, tuleb alustoed paigutada vahedega, mis välistaks plaatide deformeerumise kuivamise käigus. Ladustamispaik peab olema korralikult ventileeritav. Kipsplaatide ladustamine välitingimustes Kipsplaat ei kahjustu lühiajaliste sademete tagajärjel. Hallituse tekkimise vältimiseks tuleb märgunud plaatidel lasta kuivada. Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks
on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms. Nii enne II maalilmasõda kui ka 196090-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires
Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude 3-ehitustooted(elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid- roovid, kate)vahel. laius on 0,7-1,0m ja tavaliselt tehakse see kas asfaldist, asfaltbetoonist, paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. kivid, plokid, plaadid, paneelid,trepid-astmed) Katus(kaitseb hoonet sademete eest(!) ning on samal ajal tähis kiviparketist kattega. Kuna teras pole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast
koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus
Sellepärast sobib see isoleermaterjalina ka allergiliste ja hingamisteede haigusi põdevate inimeste majadesse. Kivivill kuulub Soome Ehitusinfo Fondi Fondi emissioonide klassifikatsiooni parimasse M1-klassi. > Ei ima niiskust Kivivill ei kogu õhust endasse niiskust, vaid niiskus saab väljuda hoonest loomulikul teel. Konstruktsioon püsib kuivana, mis on üheks tervisliku siseõhu ja vastupidava konstruktsiooni põhieelduseks. Kui vill hetkeks niiskub, näiteks töömaatingimustes, on see pärast kuivamist oma soojusisolatsioonivõimelt täiesti uue villaga võrdne. > Suurepärased kuuma- ja tulekindlusomadused Kivivilla tooraineks on mittepõlev kivi. Seega võib kivivillatooteid kasutada soojusisolatsioonina tuletehniliselt ka kõige nõudvamates kohtades. Lisaks soojuse isoleerimisele funktsioneerib kivivill konstruktsioonides ka tuletõkke ja kaitsevoodrina. Tulepüsivuse suhtes on kivivilla uuritud
2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
annaabi.ee 
