Talinna Polütehnikum Multimeedia Failisüsteemid Referaat Koostaja: Hendry Sadrak Juhendaja: Urmas Krusell Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks.
Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks. (parted) print free Loome uue jaotise käsuga mkpart (make partition). Jaotise algus ja lõpp on megabaitides. (parted) mkpart Partition type? primary/logical? primary File system type? [ext2]? ext4 Start? 8589 End? 10700 Veendume, et uus jaotis loodi. (parted) print Loodud jaotis on nimega sda3 , kaustas dev . Loo uude jaotisesse ext4 failisüsteem. Failisüsteemi saab luua käsuga mkfs (make filesystem). Lipuga -t saame argumendiks anda failisüsteemi tüübi. student@server:~$ sudo mkfs -t ext4 /dev/sda3 Monteeri see ajutisse asukohta ja kopeeri kogu /var/www . Kontrolli, et sisud on identsed. Monteerime sda3 ajutisse monteerimispunkti /mnt ja määrame lipuga -t failisüsteemi tüübiks ext4 . student@server:~$ sudo mount -t ext4 /dev/sda3 /mnt
Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri
Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine
valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus ,
Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt.
Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele
1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon?
Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st
Aga programmifaili? 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid. 17. Mis osadest koosneb faili täielik nimi? 18. Milleks kasutatakse programmi Windows Explorer? Kuidas seda käivitada? 19. Kuidas määrata kausta ja faili mahtu (suurust)? 20. Kuidas on võimalik vaadata, kui palju on andmekandjal vaba ruumi? 21. Kuidas leida arvutist kadunud faili? 22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks? 23. Miks peab arvuti failisüsteem alati korras olema? 1. Klikkides parema klõpsuga taustale ning valida sealt New > Text Document. 2. Käsklus ,,Save As" lubab faili salvestada erineval kujul ning valida asukohta. Käsklus ,,Save" salvestab faili tema algses formaadis. 3. Klikkides failile kaks korda. Valides Startmenüü ning My Recent Documents. 4. Klikkides desktopile ja sealt New Folder. 5. Klikkides failile. Vedades hiirega üle failide. Klikkides failile hoides all Control'i. 6
lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protsesside haldus (Protsess – täitmisel olev programm) • Mäluhaldus (RAM,SWAP) • Failisüsteem • IO süsteem ( Kuvarid, klaviatuurid printerid jne) • Turvalisus (ligipääsud, õigused jne.)
Esimene versioon 1985 Tuli välja süsteem 2. Uued käsklused, minifinder, screenshot 1986 tuli välja süsteem 3. - Parandatud andmete kadumine, süsteem crashimine. 1987 Tuli välja süsteem 4 LaserWriter 1988 Tuli välja süsteem 6 Printeri draiverite uuendamine, erinevad bugid. 1991 Tuli välja süsteem 7. Multifinder, uued rakendused, 1995 Lubasid kasutada teistel arvutifirmadel operatsioonisüsteemi. 1997 Tuli välja Mac OS 8. uus failisüsteem, uued rakendused, powerPC 1999 Mac OS 9 wifi, uuenduste automaatne installimine, krüptimine, 2001 - Mac os X 10.0 Cheetah 2001 Mac OS X 10.1 Puma 2003 - Mac OS X 10.3 Panther 2004 - Mac OS X 10. Tiger 2007 - Mac OS X 10.5 2009 - Mac OS X 10.6 Snow Leopard 2010 - Mac OS X 10.7 Lion 2012 - Mac OS X 10.8 Mountain Lion 2013 - Mac OS X 10.9 Mavericks. 2014 - Mac OS X 10.10 Yosemite
rikuvad. · Messengeris ega mailboxis ei tohiks avada imelikke või kahtlaseid kirju vms, sest ka need võivad viiruseid sisaldada. · Ei tohiks igasuguseid asju internetist alla laadida lehekülgedelt, milles ei saa kindel olla, et sa ei tõmba programmi asemel mingit viirust omale arvutisse · Arvutis võiks olemas olla üks või mitu nuhkvara tõrjujat ning prahieemaldajat. Hooldus · Failisüsteem arvuti kõvakettal vajab optimaalse ja kiire töö tagamiseks korralist hooldust iga paari nädala tagant. · Kuna uusi viiruseid ilmub maailmas iga päev ja viirusetõrjeprogramm pakub kaitset ainult viiruste vastu, mille ta ära tunneb, siis peaks vähemalt 2-nädalase vahega seda uuendada, et tagada endale hea kaitse viiruste vastu. · Peaks ka paari nädala tagant tegema viirusetõrjeprogrammiga viirusekontrolli.
EFS toimib krüpteerides faili põhi-sümmeetrilise võtmega, mida kasutatakse, sest see võtab vähem aega krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks suurte andmemahtude korral kui asümmeetrilise võtme salakiri on kasutatud. Sümmeetriline võti, mida faili krüpteerimiseks kasutati on siis krüpteeritud avaliku võtmega, mis on seotud kasutaja, kes krüpteeris faili ja see krüpteeritud andmed on salvestatud krüpteeritud faili päises. Et dekrüpteerida fail, failisüsteem kasutab kasutaja isiklikku võtit, et dekrüpteerida sümmeetriline võti, mis on salvestatud faili päisesse. Seejärel kasutab see sümmeetrilist võtit, et dekrüpteerida fail. Sest see on sõlmitud failisüsteemi tasandil, on läbipaistev teisele kasutajale. Põhi-ja dünaamilised salvestamise Windows 2000 tutvustas Logical Disk Manager ja diskpart käsurea vahendit dünaamiliseks ladustamiseks. [10] Kõik Windows 2000 versioonid toetavad kolme tüüpi dünaamilise ketta mahte (koos
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes. Ka Lin...
aega. Failide ja kaustade otsimiseks võib kasutada Windows'i peamenüü käske. Nende nimetused on vastavalt Windows'i versioonile erinevad: Find Files or Folders (Windows 98), Search For Files and Folders (Windows 2000) või Search All Files and Folders (Windows XP). 22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks? Sõnu, mida sa failide nimedest või sisust leida soovid, nimetatakse otsinguvõtmeteks. 23. Miks peab arvuti failisüsteem alati korras olema? Selleks et vajalikku dokumenti kiiresti leida, hoia oma failistruktuur korras! Sageli on dokumenti kiiresti vaja ning selle otsimiseks pole lihtsalt aega. Kui failisüsteem on korras siis leiad vajalikud andmed kiiresti kätte.
Kirjutage shelli funktsioon, mis saab ette katalooginime ja kasutaja failidele ei panda omandusrühma ega teiste kasutajate kirjutusluba? rühma ning tõstab kõik töökataloogis olevad failid etteantud kataloogi Umask 022 ja omistab nad etteantud kasutaja rühmale? 6.Kirjutage käsud millega RedHat´i süsteemis moodustatakse ext2 failisüsteem IDE esmase kanali lisaketta 2. primaalsesle kettajaole, kontrollitakse selle kooskõlalisust ja haagitakse kataloogi /opt/oracle alla? 8. Kirjutage käsud millega RedHat süsteemis moodustatakse ext2 Mk2fs /dev/hdb2 mount /dev/hdb2 /opt/oracle failisüsteem IDE teise kanali lisaketta 3. primaarssele kettajaole, 7.Mida tähendab inkrementaalne varukoopia utiliidi dump kasutamisel
raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: "/media/partition-name". See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist (,,/" või
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenid...
pääseda Boonusülesanded Krüpteeritud faili sisse virtuaalse failisüsteemi loomine o Paigaldage pakett cryptsetup Sudo apt-get install cryptsetup o looge kasutaja klaus kodukataloogi alamkataloog salajane mkdir salajane o looge käsu dd abil kasutaja klaus kodukataloogi 10 MB suurune fail .salajane o losetup, cryptsetup ja mkfs.ext3 abil looge faili /home/klaus/.salajane sisse krüpteeritud failisüsteem ning mountige see /home/klaus/salajane sudo losetup /dev/loop0 ~/.salajane sudo mkfs –t ext3 ~/.salajane o Kirjeldage, milliste käskude või seadistustega klaus oma krüpteeritud failidele ligi pääseb Kliendituvastusega turvaline veebiserver o Häälestage veebiserver küsima kliendisertifikaati. Kirjeldage sammud, mis selle jaoks vaja teha on o Juhul, kui klient sertifikaati ei esita, tuleks kuvada serverist vealeht
Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta tavaliselt ainult kasutaja ise, kui ta ei ole neid õigusi teistele edasi delegeerinud. Seega ei pääse teised kasutajad ligi kettal asuvatele isiklikele failidele ning kirjavahetusele, kui nad parooli ei tea.Operatsioonisüsteem haldab kogu riistvara ja tarkvara. UNIXi op. süsteemil on kolm tähtsat osa: kernel, shell ja failisüsteem.Kernel on UNIXi süda, see laaditakse arvutisse kohe pärast bootimist e. algkäivitamist. See tegeleb protsesside ja mälu haldamisega, korraldab riistvara tööd, andmete vahetamist, käskude täitmist. Shell on programm, mis vahendab kasutaja käske kernelile ja kuvab ekraanile käsu täitmise tulemused. Kasutaja seisukohalt on shelli näol tegemist töökeskkonnaga. Shellis toimub käskude andmine shelli prompti abil, milleks on märk (tavaliselt kas #, $, >), mille
· Monoliitsus raskendab o Häälestust o Koodist aru saamist o Uute funktsioonide ja võimaluste lisamist o Mittevajaliku eemaldamist o Nõuab suhteliselt suurt mälu Monoliitse tuuma ehitus Rakendused (Applications) Süsteemsete kutsete liides (System Call Interface) Protsessi Haldus | Mäluhaldus | Virtuaalne failisüsteem | Võrgu-haldus Plaanur | Protsesside vaheline kommunikatsioon | Virtuaalmälu Dispetser | Failisüsteem Arhitektuurist sõltuv kood << Draiverid Riistvara Omadused · Eelised o Kiiresti töötab o Moodulite lihtne väljatöötlus · Puudused o Kuna tuum töötab ühes aadressruumis siis tõrge ühes osas halvab kogusüsteemi töö
jättes OS'i hooleks riistvara poole pöördumise spetsiifika,riistvararessursside halduse ning konfliktide välistamise. Tüüpilise personaalarvuti OS'i funktsioonid on: Kasutajakeskkond seadmetega töötamisel 3 Automaatne sisend-väljund (edaspidi S/V)seadmetekonfimine Rakenduste liides seadmete poole pöördumiseks Keskkond rakenduste loomiseks Ressursi (CPU, RAM, failisüsteem, jne) jagaja Arvutivõrgu toetus (protokollid, veebilehitseja) Turvavahendid (autentimine, tulemüür, failisüsteemi ACL, krüpteerimine, installi- ja kasutuspiirangute konfimine tavakasutajatele). KaasaegseteOS'ide arendusel tehakse tööd, et toetada uuemat riistvara, uusi rakendusi ja kaitsta OS'i turvaohtude eest. Riistvarakomponentide osas on arengut suunanud
Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X; Paste =Ctrl+V. Failide ja kaustade kustutamine Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal. WINDOWS EXPLORER Programmi aken Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu. Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja.
*) Kui partitsioonid on tehtud vali nooleklahvidega partitsioon kuhu soovid paigaldada Windows XP ning vajuta Enter Samm 6 6) Siin aknas näidatakse eelnevaid valikuid, mida valisid ning kuhu paigaldada Windowsi. All on järgnevad klahvid: a) C Continue [jätka paigaldust] b) ESC Cancel [katkesta] Meie valime C klahvi, kuna soovime endiselt Windowsi paigaldada :) Samm 7 Selles aknas saad valida, kuidas vormindada oma Windows XP ketas. Soovitan valida NTFS failisüsteem. Seega kasutades noole klahve vali rida: Format the partition using the NTFS file system. All on järgnevad valikud: a) ENTER Continue [jätka] b) ESC Cancel [katkesta] Kui vormindamise tüüp on nooleklahvidega valitud vajuta ENTER Samm 8 Siin aknas küsitakse veel kord üle Teie valik ning valikud on a) F Format [Vorminda ketas] b) ESC Cancel Meie valime F Nüüd on õige aeg minna ja omale kohvi keeta kuna ketta vormindamise ja andmete kopeerimisega läheb aega.
jõudluse suurendamiseks . . . Failisüsteem serveri sisu haldus, piisava ruumi eraldamine ; RGB-, YUV-. : ECR Edge Change Ratio. andmete laadimisel serverisse
Antud sam kaustas asuvad failid on ilma laiendita ja nad on ainult registri fragmendid ning seega ei lase Windows vaikimisi neile ligi mitte kui kedagi, isegi lugeda ei saa neid. Et nendele failide ligi pääseda peab tegema ühte neist: * Sellesamas kompuutris peab olema lisaks Windows'ile veel mingi teine erinev operatsioonisüsteem (Linux, Knoppix, WinPE jne) ja Sul tuleb laadida ennast sinna teise opsüsteemi. * Kui Sul on süsteemikettal FAT (või FAT32) failisüsteem, siis loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine...
0) . Nimelt Windows NT 3.x, mitu I / O juht allsüsteeme, näiteks video ja trükkimine, olid user- mode alamsüsteemides. Windows NT 4, video, serveri ja printeri spuuleri allsüsteemide lisati kernel. Windows NT esimene GUI oli tugevasti mõjutanud (ja programmiliselt kooskõlas), et alates Windows 3.1, Windows NT 4 kasutajaliides oli ümber kujundatud, et viia see täiesti uus Windows 95 , liikudes Program Manager , et Start menüü / Taskbar disain. NTFS , journaled, turvaline failisüsteem loodi NT. Windows NT võimaldab ka teiste asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem. 1.5.1.Arendamine Microsoft otsustas luua kaasaskantav operatsioonisüsteemi, mis on kooskõlas OS / 2 ja
Tõendab, et sõnum pärineb sõnumi saatjalt ja ei ole muudetud. Vajalik on kolmas osapool, mis väljastab ja verifitseerib digitaalseid sertifikaate. 28. Nimeta erinevaid andmeallikaid organisatsioonis. - Organisatsiooni dokumendid, andmebaasid, töötajate arvamused,avalikud andmebaasid, lingid. blogid, pildid, videod, märkmed. 29. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? - Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Probleemid: informatsiooni keeruline või võimatu erinevate valdkondade vahel vahetada; nimed, aadressid muutuvad, tegevusalad muutuvad; andmekandjad vananevad,erinevad riigiti ja muutuvad ajas. 30. Mis on ja kuidas seostuvad bitt, bait, väli, kirje, tabel ja andmebaas? - Bitt väikseim andmeühik
stardi (buudi). Mõnele BIOS-le tekitavat probleeme ka 2,11 GB piiri ületamine, kuna ta ei saa millegipärast hakkama rohkema kui 4096 (kaks astmel kaksteist) silindriga. Õnneks pole see probleem üldine. 2,1 GB - MSDOS-i tülikas pärandus Hoopis olulisem on sellest veidi kõrgemal, 2,15 GB (täpselt 2 kahend-GB) juures olev piir. NB! Edaspidi kasutamegi kahendsüsteemi ühikuid! Erinevalt eelmistest barjääridest pole selle põhjuseks BIOS, vaid hoopis MSDOS-i failisüsteem, mida nimetatakse FAT16-ks. Nimetus 'FAT16' koosneb kahest osast: FAT (File Allocation Table) on tabel, milles on ära näidatud kõigi failide paiknemine kettal, '16' tähendab, et asukoha määramiseks kasutatakse 16-bitist numbrit. Seega saab sellises failisüsteemis olla vaid 65536 eraldi adresseeritavat ühikut. On näha, et kui selleks ühikuks oleks sektor, mahuks failisüsteemi vaid 32 MB
väheke mööda, kasutades faasipöördus meetodit, nimeks pidi ta hoopis saama PC-RW (Phase Change RW). Lubaduste kohaselt on +RW seadme andmeedastuskiirus 1,7Mbaiti sekundis ning pöördusajad paremad, kui DVD-RAM -il. Lisaks saab antud seadet kasutada sarnaselt CD-RW'le s.t kasutades lihtsalt tühja plaati, vastupidiselt DVD-RAM -ile, mille kettad on erilises ümbrises. +RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab nii grooves and the 'land' either side of the grooves to hold data, ja omab PD-tüüpi andmestruktuuri relying on embossed markers. Seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12...
teemid jagavad partitsiooni veel omakorda viiludeks (slice). Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel). Enne uue partitsiooni kasutuselevõttu tuleb ta formateerida. Formateerimise käigus antakse failisüsteemile selline struktuur, nagu tema tüüp ette näeb, ühtlasi kustutatakse varem selles
1.0. OS-i poolt teostatakse kommunikatsioon põhinedes seni Integer values in SystemC 2.0; mälujaotuse ette valmistamine rakenduste vaheline, internet, ... saabunud informatsioonil Includes units such as ps, ns, s etc*. · piirkondade eraldamine (MMU), viidad failisüsteem Staatiline/offline planeerimine: Support of bit-datatypes: bitvectors of different registritesse, ... muud päringud Planeerimine, kus kasutatakse a priori teadmisi lengths; 2- programmi juhtimine füüsiline s/v, ülesannete
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna. Muuhulgas otsustab ta, millal ja kui kaua mingi rakendus saab antud ressurssi kasutada. Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks. Kõige tähtsamad ressursihaldurid on protsessori, mälu ja seadmete haldurid ning failisüsteem. Kõik operatsioonisüsteemi komponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks, mis pakub kõiki operatsioonisüsteemi teenuseid. Siiski mõned operatsioonisüsteemi osad (nagu näiteks kompilaatorid ja kasutajaliidesed) võivad olla jäetud kernelist välja. Turvakaalutlustel ei ole koodi kernelisse paigutatud (see puudutab kõiki rakendusi), kui see käivitataksekasutaja reziimis. Kasutaja
· Ühele kasutajale (juurkasutaja, root) on kõik lubatud; tema UID on 0 · Kaitstavaid objekte on mitmesuguseid: eeskätt failid ja kataloogid, aga ka soklid, välisseadmed jms · Objektide identifitseerimine: objektid on paigutatud ühte suurde virtuaalsesse puukujulisse failisüsteemi - kõik kettaseadmed, kõik heliseadmed jne oma grupina; UNIXi mantra: "Everything is a file" · Iga objektiga on seotud omanik ning loabitid, mis kirjeldavad erinevate subjektide juurdepääsuõigusi - allolev failisüsteem peab säilitama... · Kõrvalteed objektideni on blokeeritud - kaitstud op.-süsteem, ainult API kaudu saab ligi Unix: kasutajad ja grupid · Administraator saab kasutajatest gruppe moodustada - teised kasutajad gruppe teha ei saa · Gruppe identifitseeritakse numbrilise ID järgi (GID - Group ID) · Iga kasutajaga on seotud tema primaarne grupp - kasutaja loob mingi faili, see seotakse mingi kasutaja ja mingi grupiga · Lisaks võib kasutaja kuuluda ka teistesse gruppidesse
auke kõrvetatakse, simuleerimaks lohke DVD-ROM plaadil. Uuemad DVD-R -id mahutavad kuni 4,7 G andmeid, võimalik on ainult üks andmekiht. Andmeedastuskiirus ~1,4MB/s võimaldab 4,7G tooriku andmetega täita natuke rohkem, kui tunniga. DVD +RW, DVD -RW -on võimelised teostama kettale korduvkirjutamist. Mahutavus kettal on 3 G juures. DVD+RW DVD+RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab erinevat tüüpi andmestruktuuri Ning seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
