F.R.Faehlmann Endlajärv ja Juta muistend (0)

Eesti keele nõrk oskus noorte seas
Referaat
Timo  Aas
KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS
„Kohati  antakse  koolides   endiselt  kohustusliku kirjandusena   Moliere ’i,  Oscar   Wilde ’i  või 
„Gilgameši“ lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist 
alla   lühikokkuvõte.   Kui    klassika    on   lugemata,   ei   teki   kultuuri-,   ajaloo-   ega 
geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara“ ( Arrak , 2012).
„Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast 
võhikul   raske   üle   leida.   Laste   keele   mitmekülgsust   aitab   arendada   vanem   ja   keerukama 
keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada“ (Ots, 2012).
Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor 
ikka   paar    seostatud    lauset   moodustada.   Kuid   teemad   peaksid   lähtuma   mingil   määral   ka 
ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011).
INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE
„Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus  kujundlik , õigekeelne väljendus pole 
üldse tähtis ega hinnatud, püüeldud ega taotletud,” tõdeb Järvela, kelle sõnul pole harv  juhus , 
kui gümnasist alustab lauset väikese tähega“ (Järvela, 2012).
Loone  Ots  väidab   artiklis,  et   noortel   ei  ole   enam   motivatsiooni   lugeda   pikki    tekste    ning 
tähemärkide arv peab olema võimalikult väike“ (Ots, 2012)
„Ma saan aru, noor inimene on  harjunud   ekraanilt lugema vaid viierealisi lõigukesi. Ka need 
peavad  tulema  ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi  vahetama “ (Arrak, 2011).
Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: „ Neti  pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes 
olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore 
inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele“ (Lepajõe, 
2012).
VÄIKE SÕNAVARA
„Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest  ilukirjanduse  lugemusest. 
Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid 
lapsed enam ei tea“ (Järvela, 2012).
„2010. aastal korraldatud uuringus näitasid tulemused, et sõnatundmise keskmine tase on testi 
piires   hea,   kuid   on   ootamatuid   lünki   ülioluliste   sõnade   tundmises   ning   samuti   on 
silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara  tundmine “ (Leitmaa, 2012).
INGLISE KEELE MÕJU
Loone ots on märganud,  et  võõrkeelne  maailm  pressib  interneti  kaudu  järjest jõulisemalt 
peale. Nii polegi imestada, et  ingliskeelne  väljend lipsab lausesse nii, et rääkija seda ise ei 
märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate 
sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad 
inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele  grammatikal  (Talviste, 2012).
VANEMATE ROLL
„Nõrgaks   lüliks   selles   õppeprotsessis   on   tööga   hõivatud   vanemad,   kes   delegeerivad   oma 
kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. „Kumbki neist ei paku aga  kujundlikku  
sõnavara,” tõdeb Järvela.“ (Järvela, 2012)
Loone Ots  arvab , et iga  lapsevanem  saab palju kaasa aidata. Tuleks lapsega koos aega veeta 
ning temaga suhelda, mitte igapäevaelust,  ilmast  ning inimestest niivõrd palju juttu teha.
„Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette 
lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada. Laps omandab  metsikult  lahedaid uusi sõnu“ 
(Ots, 2012).
ALLIKAD
Dannar Leitmaa [ 2012, oktoober 19 ]
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab -
oppejoude.d?id=65081504 
Kaire Talviste [ 2012, märts 24 ]
http://www.epl.ee/news/eesti/sotsiaalvorgustikud-roovivad-lastelt-emakeelse -
valjendusoskuse.d?id=64121601
Andres Arrak [ 2011, mai 05 ]
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12417:kle--mis -
homseks-on-tupsununnu666gmailcom-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3344