........... 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÃœND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg"  eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815Â1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti
Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939).
Marken Raiend, Kaspar Kaare 11.D Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. 1817-1818 aastatel asus Kreutzwald õppima Rakvere kreiskooli. Õppetöö oli saksakeelne.
Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. 1817-1818 aastatel asus Kreutzwald õppima Rakvere kreiskooli. Õppetöö oli saksakeelne.
Vastseliina Gümnaasium Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" Âeepose sünni ja kujunemise lugu. referaat Koostaja: Marved Silm 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" Âeepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest.
Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool.
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast
populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas, LääneÂVirumaal, Kadrina kihelkonnas ja suri 25. augustil 1882 Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ãœlikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi
Kõik kommentaarid