on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on
Eutanaasia seadustamine Eestis Mis on eutanaasia? · Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Eutanaasia liigid · kaudne eutanaasia - valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; · passiivne eutanaasia ehk surralaskmine - elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; · abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; · aktiivne eutanaasia - patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga või ilma). Ene Ergma arvamus · «See on teema, millest tuleb rääkida väga rahulikult,» märkis ta, kirjeldades üht
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile
Eutanaasia tuleks legaliseerida Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna see on inimese vaba otsus oma elu üle. Eutanaasia all pean ma silmas teise inimese elu tahtlikku lõpetamist selle inimese enda heaks. See tähendab kerget ja valuta suremist sellele isikule. See tegu ei tekita maailmas kannatusi juurde, pigem aitab konkreetset inimest piinadest vabastada ja kui arvestada utilitarismi, siis on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea,
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse. Minu arvates
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EUTANAASIA POOLT JA VASTU Essee Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. )
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia
Eutanaasia seadus § 1. Eutanaasia (1) Eutanaasia on akt, mille viib läbi arst, kes lõpetab tahtlikult elu iskul, selle isiku selgel ja vabatahtlikul soovil. (2) Aktiivne eutanaasia on kindlate arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmine patsiendi surma esilekutsumiseks. (3) Passivne eutanaasia on patsiendi ravist loobumine. § 2. Eutanaasia tegemise eeldused (1) Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui: 1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused
loodud inimeste käitumise reguleerimiseks ja mille järgimist kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi:
Eutanaasia peab/ei pea olema seadusega lubatud Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt
Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga.
EUTANAASIA ON PÕHJENDATUD Kallid kuulajad, Räägin teile, miks minu arvates on eutanaasia põhjendatud. Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele.
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis
seadustada eutanaasiat. (vastu) Vabas ühiskonnas ei tohi inimestele keelata nende vaba tahte otsust käituda ükskõik millisel moel, millega teistele kahju ei tehta. (poolt) Eutanaasia eitab armastuse tõelist tähendust, mis seisneb alati ühel või teisel moel ohverduses kellegi teise heaks. Pereliikme raske haigus seob perekondi tugevamalt, kui miski muu. Tänapäeva meditsiini tingimustes on pea igasugune valu kontrollitav, mistõttu ei saa eutanaasia seadustamist õigustada pelgalt valu leevendamise eesmärgiga. Arvamus Ma arvan, et eutanaasia, kui valu leevendamise eesmärgil peaks olema keelatud. Kuid samas, kui inimene seda ise väga soovib ja on kindel oma otsuses, siis ei tohiks keegi seda otsust muuta. Samas nooremad inimesed teevad surmaga seoses otsuseid hetke ja tuju pealt, mistõttu ei saa kunagi kindel olla otsuses. Sellist otsust saab teha kord ning selle üle peab kaua mõtlema ja
Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet
Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud
kõikidele ühiskonna liikmetele. Niisiis kohtuvad surmas konfliktselt meditsiini erinevad suundumused ja eesmärgid: ühelt poolt pakutakse elu olukordades, kus see loomulikult ehk ilma meditsiinita ei saaks jätkuda ning teisalt peab meditsiini ohjeldama, et tema elujänu ei toodaks piinarikast ja küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud
,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus
Moraalselt hea tegu viiakse läbi kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus."
Teise nahas olemise test – kui mina oleksin vegetatiivses seisundis siis ma oleks üpris kindel, et nii ma edasi ei sooviks elada. Turu eelis - kui ma töötaksin kuskil meditsiiniasuses kus tehakse eutanaasiat ja see oleks seaduslik siis see võiks tõesti anda mulle turu eelise. 5. Minu arust kõige eetilisem otsus oleks lõpetada vegetatiivses seisundis oleva inimesa elu, kui see on tema soov. Milleks raisata ressursse inimese elus hoidmiseks, kui ta seda ei soovi. Eutanaasia võiks samas olla ka lubatud teiste raskete ja surmaga lõppevate haiguste puhul lubatud.
SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald)
nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 9. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus
Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus. Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
Insuliini (isletiin, nagu seda asjaosalised ise kutsusid) sünteesimine läks esilagu samuti visalt, kuni Bantingul tuli idee kasutada looteliste vasikate pankreaseid, sest neis ei olnud veel seedefunktsiooni täitmiseks vajalikke näärmeid tekkinud. 1922. aasta jaanuaris manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast oldi juba edukad. (Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel.) Omaette põnev teema on suguhormoonidega seotu nii katsed testistest saadud ekstraktidega eluiga pikendada kui kõikvõimalik raseduskontrolli puutuv. 1902. aastal tehtud avastus rääkis hormoonidest kui keemilistest sõnumitoojatest, kaua oli siiski lahti küsimus, milline on nende retseptsioon. Alles 1970.-1980. aastatel selgus, et vees
· Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid o Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon, milline tegu on õige. · Reeglideontoloogia e generalism:
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles
mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes. Aitab vastu seista valedele järeldustele ja eelarvamustele. 3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
