Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Euroopa Liit ja Euroopa komisjon - sarnased materjalid

koost, hine, hendus, igis, hines, hispaania, koostanud, portugal, komisjon, holland, iirimaa, suurbritannia, jutasid, turg, bulgaaria, president, haridus, referendum, tile, ukogu, hinesid, maastrichti, tsehhi, slovakkia, liitumise, nice, tollane, keeldumine, diskrimineerimine, ssel, ikes, maltal, liikuda, keelepoliitika, simustes, rtsil, liitusid
thumbnail
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

selle. Nende tegevuse tulemusena sündis selline ühendus. Saksamaa ja Prantsusmaa kokkuleppel see asi sündis. Kuus riiki jäid pikaks ajaks ainsateks koostöö tegijateks. · Schumani plaan (1950) · Riikideülesuse (supranationalism) põhimõte · Idee autoriks Jean Monnet · Osales 6 riiki: JÄTA MEELDE! ·· Prantsusmaa 2 ·· Saksamaa ·· Itaalia ·· Belgia ·· Holland ·· Luksemburg 1957/58 Rooma lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamise leping (ingl. k.European Economic Community, lühend EEC). Väga põhjalik ning laiahaardeline leping. Tegemist on peaaegu kogu majandusspektrit haarav. Selle lepinguga loodi pmst Euroopa Liidu vundament. o Ühisturg (Common Market) o Tolliliit (Customs Union) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy)

Diplomaatia
29 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat euroopa liit

............................................................................. 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel.

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Euroopa Liidu ajaloo kokkuvõte

summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 ­ 1999

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

* 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)

Riigiõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

ideoloogilise, etnilised jne. ­ see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine ­ kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus, kriisiolukord. Augustis 2004 korraldas Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsev sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon ekspertküsitluse sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku kohta Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Parlamendi ülesanded: · algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. · kuivõrd parlament on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid · parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle Seaduse menetlemise etapid: · seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) · töö eelnõuga juhtivkomisjonis · esimene lugemine täiskogul · teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) · lõpphääletus · president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas · Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) · koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks.

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmisesks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine Töökorraldus: 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget. Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa. Alalised komisjonid- tegutsevad alati. Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis. Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses) Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Euroopa Liidu alused

uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka, Küpros, Hispaania, Sloveenia ja Portugal) aga sattusid sel ajal sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist

Ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid (pole määratletud), peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis igast riigist üks volinik ehk komisjon koosneb 27 liikmest. Kandidaadi esitab riik ja hääletab/kinnitab Europarlament. Igal volinikul kindel valdkond. Eelkõige peab lähtuma EL huvidest mitte oma riigi. Komisjoni juht alates 2004.aastast on Jose Manuel Barroso. Ametlikud keeled- inglise ja prantsuse keel KUID töökeeled- prantsuse ,inglise ja SAKSA Ülesanded: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ministrite nõukogu, euroopa komisjon, osce, opec

Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis

Kodanikuõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Euroopa liidu ajalugu ja sümboolika

Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

• Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu kaart EL riigid • ELi liikmesriigid 27 (ühinemisaasta) • Austria (1995) * Kreeka (1981) * Luksemburg (1952) • Belgia (1952) * Ungari (2004) * Malta (2004) • Bulgaaria (2007) * Iirimaa (1973) * Madalmaad (1952) • Küpros (2004) * Itaalia (1952) * Poola (2004) • Tšehhi Vabariik (2004) * Läti (2004) * Portugal (1986) • Taani (1973) * Leedu (2004 * Rumeenia (2007) • Eesti (2004) * Slovakkia (2004) * Sloveenia (2004) • Soome (1995) * Hispaania (1986) * Rootsi (1995) • Prantsusmaa (1952) * Ühendkuningriik (1973) EL suurima pindalaga riik (550 000 km2) • Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas

Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kordamine Ühiskonna eksamiks

Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaasotsustusmenetlus ­ Euroopa parlament ja ELi nõukogu jagavad seadusandlikku võimu. Euroopa komisjon ­ täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso) Euroopa kohus ­ sõltumatu institutsioon, kõrgeim kohtuvõimu organ Euroopas. Kokku saadakse nii, et igast riigist valitakse üks esindaja (Eestist Uuno Lõhmus, president Vasiljos Skouris (töölehel kuues)). Koostatakse kuueks aastaks

Ühiskonnaõpetus
98 allalaadimist
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

lahendamisel o Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine Sinikiivrid – kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO rahuvalveväed, kes kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, kui neid rünnatakse.  NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 4. Aprill 1949 12 riigi poolt (Beneluxi maad, Island, Norra, Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Usa ja Kanada. Loomise põhjus oli NSVL ohu tõrjumine pärast II ms.  OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, loodi 1975 Helsingis. Rõhku pannakse: relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskkonnakaitsele.  OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, loodi 1961. Peamised tegevusvaldkonnad: liikmesriikide majandusnäitajate

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

muudatuse heaks kiitma koosseisulise häälteenamusega & teine koosseis peab muudatuse heaks kiitma esimesel lugemisel 3/5 RK liikmete toetus(61 häält) ) · kiireloomuline muutmine (Ettepaneku PS-e kiireloomuliseks muutmiseks peab tegema 4/5 RK liikmetest. Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust) Tavaseaduse vastuvõtmine Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha: · RK lihtliige · RK fraktsioon · RK komisjon · vabariigi valitsus / täidesaatev võim 80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega. Seaduse moodustamise protsess: · moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid · kooskõlastamine algatajaga · RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon · RK täissaal ­ 1

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist ­ üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks

Ühiskonnaõpetus
273 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) ­ Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping ­ Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) ­ nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) ­ Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) ­ Amsterdami leping ­ määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) ­ Nice/Nizza leping ­ suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) ­ Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus

Ühiskonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

- kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Euroopa Liidu institutsioonid EL Nõukogu ehk Euroopa Ülemkogu ­ Koosneb liikmesriikide vastava valdkonna ministritest . Euroopa Ülemkogus on esindatud riigipead või peaministrid. Eesistuja riik on Ungari, järgneb Poola. Eesti saab eesistujariigiks aastal 2018. President on Herman van Rompuy. Ülesanded: · Võtab vastu koos Euroopa Parlamendiga otsuseid ehk viib ellu seadusandlikku võimu. Euroopa Komisjon ­ 27 liiget, iga liikmesriiki esindab 1 volinik. Eestist Siim Kallas. Ülesanded: o Esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. o Algatab uusi õigusakte. o Täidasaatva võimu komisjon. o Haldab Euroopa Liidu eelarvet. o Esindab Euroopa Liitu rahvusvahelistes suhetes. o Viib ellu Euroopa Liidu poliitikat. Euroopa Parlament. Esindatud liikmesriikide kodanike poolt valitud saadikud. Kokku 785 parlamendi liiget ja Eestist on neid 6: 1) Ivari Padar 2) Tunne Kelam

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

Tähtsaim põhimõte on, et iga erakonna nimekiri saab parlamendis võrdeliselt nii palju kohti, kui on üle riigi saadud häälte protsent Valimiskünnis 4-5%, Eestis 5% Plussid: Soosib ka väikseid parteisid; Hääled ei lähe kaotsi Miinused: Keerukas süsteem; Valitsuskriiside tekkimise võimalus, killustunud Näidisriigid ­ Eesti, Soome, Holland Jagatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate. 17. Erakond ­ tegevuse eesmärk on saada võimule ja luua poliitikat, tegeletakse poliitika kõigi valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on tähelepanu püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis.

Ühiskonnaõpetus
1303 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

o Koosneb EL liikmesriikide juhtidest/riigipeadest + Ülemkogu eesistuja + Komisjoni president o Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (Poola) o Tullakse kokku tavaliselt 4 korda aastas Brüsselis o Esindused 28 liikmesriigis, 28 volinikku o Iga volinik vastutab valdkonna eest, mis on seotud Euroopa ühiste teemadega o Otseselt ei kuulu mingi võimu alla, aga paneb paika üldised arengusuunad ja poliitikad, mis Euroopat ees ootab  Euroopa Komisjon o Koosneb volinikest (28) o President Jean-Claude Juncker o Eestit esindab Andrus Ansip, kes hoolitseb digitaalse ühtse turu eest o ÜLESANDED:  Esindab EL huve  Esitab Euroopa Parlaendile ja EL Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad EL õigust nõuetekohaselt 7. Valitsemine ELs  Euroopa Kohus o Asub Luxembourgis

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

töökohtade kohta, töötukoolitused jne.) Töötu abiraha ­ summa , mille töötu saab igakuiselt kuni tööd leiab EUROOPA LIIT on rahvusvaheline riikide majanduse, poliitika ja kultuurialane ühendus. Algus: 1952 ­ Euroopa Söe- ja Teraseühendus - loodi 6 riigi ­ Saksamaa, Prantsusmaa Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Itaalia poolt. 1957 ­ Euroopa Majandusühendus e. Ühisturg. Sellega liitusid 1973 ­ Suurbritannia, Iirimaa, Taani, 1981 ­ Kreeka, 1986 ­ Portugal ja Hispaania 1992 ­ Maastrichti leping ­ (jõustus 1993) ­ ühenduse tegelikuks nimeks sai Euroopa Liit - EU (European Union) Peale majanduse on koostöö ka välispoliitika, julgeoleku, õiguse ja siseasjade vallas. EL-i laienemine: 1995 ­ liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15 2004 1.mai ­ liitusid 10 uut riiki ­ Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros ­ liikmeid 25

Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid Eurooopas

1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus.  1951,1957,1993/Eesti 2004  27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari  7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik

Ühiskond
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun