17 1.1 Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati 3 söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes
Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Euroopa Liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. Seepärast püüab Euroopa Liit oma tegevusega soodustada liikuvust, murda bürokraatlikke piiranguid ja edendada keeleõpet. Euroopa Liit ei ole liitriik, vaid riikide ühendus. Samas on Euroopa Liidul institutsioone, mille sarnaseid on ka üksikutel riikidel. Ühised institutsioonid on vajalikud Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga
EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.
3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45.
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad )
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja
1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,
.............................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 16 Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on niivalitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning
On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries. · Kust läheb Euroopa piir
Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959
Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele
Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Euroopa Liit Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.
OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa
c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Euroopa Liit Väär Question 5 Punktid: 1/1 Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Vali üks vastus. a. Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa Väär b. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg Õige c. Prantsusmaa ja Inglismaa Väär d. Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Inglismaa Väär Question 6 Punktid: 1/1 Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Vali üks vastus. a. Moodustada Euroopa majandusühendus Väär b. Moodustada Euroopa Ühendriigid Õige c. Moodustada piirideta Euroopa Väär d. Moodustada Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 7 Punktid: 1/1
kolmandikku ELi rahvastikust. Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist. Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Kupüürid on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi riigid, kus on käibel euro: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome. ELi riigid, kus euro ei ole käibel: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Täiendav teave euro ning Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika kohta. Võrdsed võimalused Ühiskond on õiglasem ja toimib tõhusamalt kui ühiskonnaliikmeid ei diskrimineerita nende rahvuse, soolise kuuluvuse, puude, rassi või muude tunnuste järgi.
Euroopa liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Ajalugu aastatel 19581973
Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste
See koosnes sarnastest institutsioonidest nagu Euroopa Liit praegu, kuid nende institutsioonide rollid ja ülesanded olid teised. Praeguse Euroopa Komisjoni eelkäijaks oli ESTÜ institutsioon, mida kutsuti Ülemametiks ning mida juhtis Jean Monnet. Monnet oli kindlal arvamusel, et institutsioon peab olema tugev ja seda ei tohi mõjutada liikmesriigid ja nende prioriteedid. Seetõttu oli Ülemamet Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kõige tugevam institutsioon, mille kõrval teised institutsioonid mängisid oluliselt väiksemat rolli. (Troitino 2013, 119) Ülemamet koosnes üheksast liikmest, kes valiti kuueks aastaks ning kes pidid olema samuti sõltumatud liikmesriikidest, nagu ka praeguse Komisjoni liikmed. Ülemameti otsustuskindluse tõttu oli ka ESTÜ töö tõhusam, mida näitasid terasetootmise kasv, töötingimuste ühtlustamise deklaratsiooni vastu võtmine jne. Aja jooksul saadi aru, et ühenduse juhtorganisatsioonil ehk Ülemametil peaks olema vähem võimu. (Palk
Balti Nõukogu 1993 Eesti, Läti ja Leedu organ Balti riigi pealinnas[ Benelux Benelux 1944 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Beneluxi maade vahelise tolliliidu[1] loomises lepiti algselt kokku 1944. aastal. Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis
SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus Asutati 1991. aastal 12 liiget Eesmärk majanduslik ja sõjaline koostöö EU/EL Euroopa Liit Majandusliit Eesmärk konvergents (ühtlustumine) Lühike ajalugu: Asutati 1951. aastal (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised
Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis
Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur • ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide eest. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
