Euroopa liidu ajalugu koostaja; Virgo Ernesaks 1945 1959 Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1957. aastal sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 Svingikuuekümnendad majanduskasvu periood 1960. aastatel tekkis nn noortekultuur The Beatles´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist lõhet.
Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha
Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud
................................... 13 Kodanike Euroopa................................................................................................................. 14 EL ja Maailm......................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 16 Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on niivalitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide
..........25 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26 Lisad.........................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liit sai alguse 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisega. See laienes edasi majandusühenduseks. Peamiseks eesmärgiks on saanud inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise täielik rakendamine kogu Euroopa Liidu territooriumil ehk ühisturg. Nüüdseks on Euroopa Liiduga liitunud 27 riiki
Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust. Kirjastuse Avita oma eristab Euroopas Põhjamaad, Atlandi maad, Vahemere maad, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Taga-Euroopa. Regioonide piirid on õpikute autoritel paigutatud jooksma mööda riigipiire. Kirjastuse Koolibri õpiku Euroopas on Põhja-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Vahe- Euroopa, Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Erinevalt eelmisest on Koolibri õpiku autorid välja toonud sisemisi erinevusi mitmes Euroopa riigis Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia põhjapoolseid alasid peetakse lõunapoolsetest sedavõrd erinevateks, et paigutatakse teise regiooni. Kultuuriruum ühendab sarnase kultuuri, väärtushinnangute, eetiliste tõekspidamiste ja ajaloolise taustaga alasid, sõltumata nende praegusest poliitilisest kuuluvusest ning riigikorrast. Sinna kuuluvad suured geograafilised ühendused nagu Reinimaa või Madalmaad või Põhjamaade või baieri-austria või prantsuse või itaalia kultuuriruum.
komisjon, kus see poliitika jõustub. 1965. aastal ühendas Brüsseli Leping EMÜ, ESTÜ ja Euratomi komisjonid ühendatud ja püsivaks riigiametiks. Areng 1960-ndate lõpu võimuvõitlus oli alguseks vajadusele ühtsete lepingute järele tähtsamate otsuste kohta, andes liikmesriikidele vetoõiguse. Arvatakse, et see aeglustas liidu arengu paarikümneks aastaks. EMÜ liikmeskond laienes 70-ja 80- ndatel, kui 1973.a. liitusid Taani, Iirimaa ja Suurbritannia, 1981.a. Kreeka ning 1986.a. Portugal ja Hispaania. Inglismaa muutis oma meelt, kui nägi, et nende majanduskasv jääb maha EMÜst ning USA lubas neile oma toetust EMÜ-s Prantsusmaa ja Saksamaa vastu. Siiski, Prantsusmaa pani veto kahele esimesele Inglismaa taotlusele. Iirimaa ja Taani, kes sõltusid suuresti Inglismaa majandusest, järgnesid sellele, et sammu pidada ja püüda areneda ilma Inglismaata. Samal ajal kandideeris Norra, kuid pärast referendumi ,,ei"-d tõmbus tagasi
Sissejuhatus. Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
....... 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus................................................ 10 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria,
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P
Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride
Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada SLV majanduse sellist kiiret arengut hakati nimetama Saksa majandusimeks. 1960
maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati 3 söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957
Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas ja teisele kohale maailmas, kui NSV Liit välja arvata. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada.
(1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE-l on 56 liikmesriiki. (1975/1991,92) ÜRO(Ühenenud Rahvaste Organisatsioon) organisatsioon, millel on 192 liikmesriiki ning mille eesmärk on rahu ning inimõiguste tagamine (1945/1991) EL(Euroopa Liit) Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. (1951,57/2004) WHO(Maailma Tervishoiuorganisatsioon) - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. IMF(Rahvusvaheline Valuutafond) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal
ühendamine. Rooma lepingud 1957.a. Paul-Henri Spaak 'Hr. Euroopa' EMÜ ja Euratom jõustusid 1958.a. loodi riikideülesed institutsioonid: Komisjon, Ministrite Nõukogu ja Parlamentaarne Assamblee (1965.a. Merger Treaty) SB loobus osalemast -> loodi alternatiivne Euroopa Vabakaubandusassotsiatsioon (EFTA European Free Trade Association), 1960 · Suurbritannia, Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria + Soome (assotsieerunud liige) 1952: algne kuuik Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Benelux (Belgia, Holland ja Luksemburg) · 1973: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik · 1981: Kreeka · 1986: Portugal ja Hispaania · 1990: Saksamaa ühendamine (Ida-Saksa) · 1995: Austria, Soome ja Rootsi · 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari 4
NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes → uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt → sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga → 1972 tunnustati SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks → Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS – II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik → Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres → Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 → 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti
NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga 1972 tunnustati SDV'd ÜHINEMINE 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti
eemalduma konsensuslikust otsustamisest ning liikuma enamushääletuse suunas. Viimane laienemine (2004. aastal) oli enneolematu nii liituvate riikide arvu kui kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, liidu territooriumi kasvu (34%) ning rahvaarvu suurenemise (+ 105 miljonit) poolest. 3 Euroopa Liidu laienemine: · 1973: Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik; · 1981: Kreeka; · 1986: Portugal, Hispaania; · 1990: Saksamaa ühendamine ning Ida-Saksa hõlmamine Saksamaa ja EL-i koosseisu; · 1995: Austria, Soome, Rootsi; · 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari; · 2007: Bulgaaria, Rumeenia ERISUS 2: Euroopa Liidul on teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest tunduvalt arenenum ja komplekssem institutsionaalne struktuur.
selle. Nende tegevuse tulemusena sündis selline ühendus. Saksamaa ja Prantsusmaa kokkuleppel see asi sündis. Kuus riiki jäid pikaks ajaks ainsateks koostöö tegijateks. · Schumani plaan (1950) · Riikideülesuse (supranationalism) põhimõte · Idee autoriks Jean Monnet · Osales 6 riiki: JÄTA MEELDE! ·· Prantsusmaa 2 ·· Saksamaa ·· Itaalia ·· Belgia ·· Holland ·· Luksemburg 1957/58 Rooma lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamise leping (ingl. k.European Economic Community, lühend EEC). Väga põhjalik ning laiahaardeline leping. Tegemist on peaaegu kogu majandusspektrit haarav. Selle lepinguga loodi pmst Euroopa Liidu vundament. o Ühisturg (Common Market) o Tolliliit (Customs Union) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy)
• Euroopa Liidu Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. • Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid võtta vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. IV LOENG: Euroopa Liidu poliitikad. Ühtne turg Euroopa Liidus, neli põhivabadust Ühtne turg EU-S Majanduslik integratsioon • Vabakaubandustsoon – riigid lepivad omavahel kokkutollimaksuvabastuse ja kvoodikeelu, aga kolmandate riikide suhtes kehtestab igaüks omad tollimaksud • Tolliliit – riigid lepivad omavahel kokku tollimaksuvabastuse ja kvoodikeelu ning kehtestavad ühised tollimäärad kolmandatele riikidele.
tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted
Keerulised suhted olid Ida-Euroopaga.Üheks pingeallikaks oli Ida-Saksamaa. U 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist,mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1960.aastate lõpul võimule tulnud sotsiaaldemokraadid hakkasid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära Willy Brandt. Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola,Tsehhoslovakkia,NSV Liidu ning ka Ida-Saksamaaga. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksa-maa taasühendamise läbirääkimise läbirääkimised lõppesid sellega,et ühinemine kiideti heaks ning Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhtide poolt. Alates 3.oktoobrist 1990.a on Euroopas ainult üks Saksa riik Saksamaa Liitvabariik. 10. USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani ,mil sõlmiti San Francisco rahuleping. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Üks tähtsamaid
Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas
Weileri arvates, kes on Euroopa integratsiooni teoreetik peab samuti föderaliseerumist ebaotstarbekaks ning paljud riigid on föderaalse mudeli vastu. Samuti föderalism võtab ära otsustusõiguse ja liikmesriikide huvide esindamise, nimelt valitsused juhivad ning otsustavad Euroopa integratsiooni sisu ja tempo üle, föderalismi puhul ei oleks liikmesriikidel huvi liidus osaledagi. Samas on föderatsiooni ideel ka toetajaid, enamus on EL kuue asutajaliikme (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa) poliitilise eliidi hulgas. Sellised poliitikud nagu Jean Monnet, Herman Van Rompuy, Guy Verhofstadt ning samuti ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kelle arvates peaks uuendama aluslepingud, mis looks poliitilise ja majandusliidu riikide föderatsiooni. Seega, mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob? Eesmärk on püsiv poliitiline ja institutsionaalne võimujaotus Euroopa Liidu intsitutsioonide ja liikmesriikide
aasta mais, et arutada Berliini asju · nõupidamine jäi ära, kuna Sverdlovski kohal tulistati Nõukogude raketiga alla USA luurelennuk U-2 ja lendur võeti vangi. Hrustsov keeldus nõupidamisel osalemast · 13. aug 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga Lääne-Berliini ümber betoonmüür, et isoleerida seda ülejäänud linnast. Ajutiste barjääride asemele kerkis 7 m kõrgune müür oksatraadi, vahitornide, prozektorite ja relvastatud valvuritega. Müürist Ida-Saksamaa poole tehti lai ala kõikidest takistustest tühjaks · Berliini müür sümboliseeris igaühele ilmselgelt raudset eesriiet · Olukord Euroopas oli täielikult stabiliseerunud. Seda teravamaks muutus aga üliriikide vastasseis väljaspool Euroopat Kuuba kriis (Kariibi kriis) 1962 · 1959. a. Kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA-
Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes
VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)- loodi 1949. Ida-Euroopa riigid lükkasid tagasi Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva sai parema kontrolli nende riikide üle. Varises kokku majanduslangusega sotsialistlikes riikides. Külm sõda jätkub Ülestõusude mahasurumine Ida-Euroopas( SDV, Poola, Ungari) Kuuba kriis ja selle rahumeelne lahendamine Berliini müür Pingelõdvenduse algus Abi Vietnamile jt. ÜRO kõne kingaga… 5. NSV Liit L.Brežnevi valitsemise ajal (sise - ja välispoliitika, pingelõdvendus) Brežnev valitses 1964-1982. Tema ajal oli tööviljakus ja toodete kvaliteet madal. Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
