saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem kui kirjutasin ka poliitikast. Referaat on jaotatud sajandite kaupa kuna algul materjali lugedes märkasin, et paljud asjad lõppevad sajandite lõpus ning uued algavad kohe sajandi alguses. Nii oli kergem teha ja usun, et tuli ka terviklikum tekst millest on kergem aru saada ja kergem lugeda. 1. Saksamaa 17. sajandil Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt vürstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama. Usulisi pingeid see ei lahendanud. Juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud sõda usuliste rahutuste tõttu keisrile kuuluvas väikeses Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609
Põhjasõda 1700-1721 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Venemaa: · Tahtis saada väljapääsu Läänemerele · Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Nar
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa
Aastal 1703 vallutasid rootslased Torui. Kuigi 1704 saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti 12. juulil (2. juunil) 1704 Poola aadli enamiku tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat Stanislaw I Leszczyski, kes krooniti 24. septembril 1705. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. novembril 1706 Varssavis alla rahulepingule Poolaga (Varssavi rahu). Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Venemaa keiser Peeter I. Jean-Marc Nattier' maal.Pärast lüüasaamist Narva all hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Suurtükke valati kirikukelladest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Baltimaid. Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi
tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit. Poolas aga keeldus Sandomierzi konföderatsioon, mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees Adam Sieniawski, August II
Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada
1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5. Andorra (Pürenee mäestikus) Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses (sh Senlis’ leping), nende jagunemine pärast Karl V troonist loobumist. Habsburgide valdused pärast Hispaania pärilussõda. Habsburgide valduste kasvu varauusaja alguses tingis paljuski juhuste kokkulangevus. Hilisem keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga, kelle surma järel 1482. aastal pärisid Habsburgid nii Burgundia Ülemmaad (tänapäeva Prantsusmaa idaosa) kui ka Madalmaad (tänapäeva Holland ilma Friisimaata, Belgia, Luksemburg ja osa Prantsusmaa põhjapoolseid piirialasid). Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis’ lepinguga, mille alusel Burgundia jagati
kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa
võimu üle. Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist. Lisaks Wormsi riigipäevalt sai küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu kehtestamiseks, kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu.
PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 170
Kopenhaagenist põhja pool ja hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli halvas olukorras kuna tema laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel Holsteinis hertsog Friedrich IV vastu sõdimas.Pealinna ei vallutatud, sest Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping, mille kohaselt taastati status quo ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist (ta ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada). Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, Lüneburg-Celle ja Hannover.Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem. Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle
Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni
sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu.
Venemaa sisekubermangudega. o Põllumajandus. Põllumaj taastumisel oli peamine osa viljakaubandusel. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi. Uueks viljatarbijaks sai Vene sõjavägi. Et vägesid odavamalt ülal pidada, keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega hinnad alla lasti. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Raiuti maha põlismetsi, et kütta viinakööke. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas. See omakorda parandas väetamist ning tõstis maa saagikust. o Talurahva olukord Vene võimu all. Virumaa Vohnja mõisa möldril Jaanil, keda mõisnik oli taga kiusanud, õnnestus 1737 keisrinnale
1806 ilmus esimene eesti ajaleht ,,Tarto maa rahwa nädali leht". Pilet nr. 13 ; (1) Esimene maailmasõda viis Venemaa kriisi(masu, rahulolematus tsaari võimuga). Sellele lisandud rinnetel olevate sõdurite mässumeelsus. G.Rasputini suur mõju keisriõukonnas. 1917.a. veebruaris algas Peterburis(Petrograd) revolutsioon, mille aluseks olid rahvarahutused(keisrivõimu vastu). Revolutsiooni tulemusena loobus vane keiser Nikolai II võimust. (märts 1917). Venemaad tahetakse muuta demokraatlikuks riigiks. Moodustatakse ajutine valitsus ja kokku tahetakse kutsuda rahvaesindus. Aga kuna olukord ei oaranene, siis koguvad võimu järjesr rohkem enamlased e. polsevikud(kommunistid) e. punased. Neid jutis Vladimir Iljis Lenin(Uljanov). Nende hüüdlause ,,Rahu, leiba, maad!" Kasvas punaste toetus ja 1917 oktoobris viisid nad läbi oktoobripöörde. Venemaal tulid võimule kommunistid. Pilet nr
võrreldes Venemaa sisekubermangudega. o Põllumajandus. Põllumaj taastumisel oli peamine osa viljakaubandusel. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi. Uueks viljatarbijaks sai Vene sõjavägi. Et vägesid odavamalt ülal pidada, keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega hinnad alla lasti. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Raiuti maha põlismetsi, et kütta viinakööke. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas. See omakorda parandas väetamist ning tõstis maa saagikust. o Talurahva olukord Vene võimu all. Virumaa Vohnja mõisa möldril Jaanil, keda mõisnik oli taga kiusanud, õnnestus 1737 keisrinnale kaebakiri üle anda;
- Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka Poo
sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni. Poola Rootsi sõjad 17sajandi algul: 1600aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617aastal õnnestus rootslastel sõlmida venemaaga soodne stolbovo lahing ning saada oma valdusse kogu ingerimaa. Rahuleping nihutas rootsi-vene piiri narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis põhjasõjani. Edu saatis rootslasi ka võitluses poolaga. 1629aastal sõlmitud altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva põhja-läti koos riia linnaga. Rootsi tõusis läänemere piirkonna võimsamaks riigiks. Kui 1654aastal puhkes järjekordne sõda venemaa ja poola
sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Rootsi aeg Eesti alal -- Presentation Transcript · Rootsi aeg Eesti alal · Linnad Eesti alal o Keskajal 9 linna T a l l i n n T a r t u V a n a - P ä r n u , U u s - P ä r n u
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitam
Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide. Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna. 962. Kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga-> tekkis Saksa-Rooma keisririik. KAROLINGIDE RENESSANS: Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja
aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. Keisritiitel Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik.
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimus
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti aj
Pax Romana oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid.Üldiselt dateeritakse Pax Romana Augustuse valitsemisajast 27 eKr kuni Marcus Aureliuse surmani 180. aastal. Impeeriumi jagamine Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt
Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kestnud sõjast gootide vastu. Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid . Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esimest korda 1208. aasta
sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja
Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. 1201. aastal alustati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
