................................................................7 2.2. APARATUURIDE SKEEMID...............................................................................................................8 2.3. ARVUTUSED....................................................................................................................................9 2.4. MÄRKUSED TÖÖ KÄIGUS (KÕRVALEKALDED EESKIRJAST)...........................................................10 2.5. SAAGIS JA PRODUKTI ISELOOMUSTUS...........................................................................................11 3. KOKKUVÕTE...................................................................................................................................11 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen
...................................................................................lk 9 2.2 Aparatuuride skeemid..........................................................................................lk 9 2.3 Arvutused.............................................................................................................lk 9 2.4 Märkused töö käigus............................................................................................lk 11 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus...........................................................................lk 11 3. Kokkuvõte............................................................................................................lk 12 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 13 1. Kirjanduslik osa Kirjanduslik osa sisaldab töö sissejuhatust, töö eesmärki ja sünteesiskeemi. Lisaks on iseloomustatud
On väga mürgine. Mitte sissehingata ja töö teostada tõmbekapi all. · Äädikhappe anhüdriid Tuleohtlik. Mitte sisse hingata ega peale ajada. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada dermatiiti. Üle 49° C võivad tekkivad plahvatusohtlikud aurusegud. · Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab silmi ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi. · Etanool Tuleohtlik. Segunedes õhuga tekivad kergelt plahvatusohtlikud segud. Hoida eemal lahtisest tulest ning hoida ventilatsiooni all. Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp. (g/cm3) () () Veevaba 78 0,88 80,1 5,5 C6H6 (CH3CO)2O 102 1,08 139 -73 Veevaba AlCl3 133
......................... 14 2.3.1.Aniliini süntees...................................................................................... 14 2.3.2.Atsetaniliidi süntees.............................................................................. 16 2.3.3.Liikuvustegurite arvutamine..................................................................17 2.4.Märkused töö käigus................................................................................... 17 2.5.Saagis ja produkti iseloomustus..................................................................18 2.5.1.Aniliini sünteesi saagis..........................................................................18 2.5.2.Atsetaniliidi sünteesi saagis..................................................................19 3.KOKKUVÕTE....................................................................................................... 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS........................................................
osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85 -90 /12 mmHg või 100-105 /30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50. Vajadusel jahutatkse kolbi või vähendatakse atsetofenooni lisamise kiirust. Kui kogu atsetofenoon on lisatud, jäetakse
Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sünteesiskeem: Seejärel tuli sünteesida aniliin eelnevalt valmistatud nitrobenseenist. Sünteesiskeem:
mehhanismiga.Aldokondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Antud juhul võtab atsetofenoon vahepeal enolaadi kuju ja nukleofiilne enolaatioon ründab karbonüülühendi süsinikku. Moodustub beeta- hüdroksükarbonüülühendi produkt. Seejärel eemaldatakse vee molekul ja moodustub konjugeeritud süsteem, mis koosneb kaksiksidemest ja karbonüülühendist. Tekib bensaalatsetofenoon. O O O O Na OH - CH3 H2C + H3C OH - O OH
Bromoetaan- kantserogeenne Atseetofenoon- kergesti lenduv, kõrvetava maitsega, kergestisüttiv, aur on mürgine, võib hapnikuga reageerides plahvatada, Dietüüleeter- Nimetus Molaarmas Tihedus Sulamistemperatu Keemistemperatu s g/mol g/cm3 ur ur o o C C Etanool 46,07 0,806 -117 78,3 Väävelhape 98 1,83 10 337 Kaaliumbromii 119 2,74 734 1435 d Vesinikbromiid 81 0,003645 -86,9 -66,8 2 Bromoetaan 109 1,46 -120 kuni -116 38,0 kuni 38,8
reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme Etüülformiaat Kaltsiumkloriid, naatriumkarbonaat · Tunnistatud inimesele ohutuks aineks · R36 ärritab silmi Sipleghape Etanool · R10 tuleohtlik · R11 väga tuleohtilk · R35 põhjustab põletusi · R61 võib olla halb sündimata lapsele Bromoetaan Dietüüleeter · R11 väga tuleohtlik · R12 eriti tuleohtlik · R20/22 ohtlik neelamisel ja kokkupuutel · R19 võib sisaldada plahvatusohtlikke
Prootonid benseenist seotakse ning annavad sideme kaksiksideme moodustamiseks benseenituumas. Moodustuvad vesinikhalogeenid. 1.3.Lähteained ja saadused ning nende füüsikaliste konstantide tabelid Bromoetaan Molekulmas Keemis- Sulamis- Lahustuvu Lahustuvus Aine Tihedus s täpp täpp s vees orgaanikas 0,789 Etanool 46 g/mol 78 oC -114 oC Seguneb Lahustub g/cm3 Kaaliumbromii 2,74 Alkoholis, 119 g/mol 1435oC 734 oC Lahustub d g/cm3 amiinides Alkeenid,
.....................................................11 2.2 Aparatuuride skeemid.......................................................................................11 2.4 Märkused töö käigus.........................................................................................12 2 2.4.1 p-Bromoatsetaniliid....................................................................................12 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus........................................................................12 KOKKUVÕTE...........................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Selle lõputöö käigus sünteesisin p-bromoatsetaniliidi kahe etapi kaupa.
redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Vajalikud aine hulgad Isopropanool 15,1 g (20 ml) Naatriumdikromaat 22 g Konts. väävelhape 18 ml Töö käik Reaktsioonikolbi valatakse 20 ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22 g Na2Cr2O7 lahustamisel 60 ml vee ja 18 ml kontsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist.
Teine etapp Reaktsioonivõrrandi põhjal Teoreetiline saagis 8,03 g. Saagis kirjanduse põhjal 6,42 g. 2.4. Märkused töö käigus Esimene etapp Naatriumatsetaati võeti 7,6 g (juhendis 7,5 g) Teine etapp Kuna sünteesi teises etapis oli kasutada 6,8 g atsetaniliidi asemel 5,14 g atsetaniliidi, kohandati ka muude teise etapi reagentide kogused vastavalt (kasutatud ainete tabel). Kuna reaktsiooniprodukt oli puhas, ei tehtud kummaski etapis ümberkristalliseerimist. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene etapp Produkti 5,14 g. Teoreetilisest Literatuursest Teine etapp Produkti 5,35 g. Teoreetilisest Literatuursest Produkt on valge pulber. Külmas vees praktiliselt ei lahustu, soojas vees lahustub väheses koguses. Lahustub benseenis, kloroformis, etüületanaadis, vähelahustuv alkoholides. Sulamistemperatuur on 168°C. 3. Kokkuvõte Praktilise töö käigus sünteesiti edukalt aniliinist atsetaniliid ja sellest omakorda p- bromoatsetaniliid
19.2). sisaldavad süsivesinikke C8...C16. Toruahjust tulev tooraine (aurude kujul) haarab 11. Produktid etüleeni baasil Parameeter Jet A-1 Jet A alumisest regeneraatori osast kaasa regenereeritud Etüleenoksiid Leekpunkt >38°C >38°C katalüsaatori ning kannab selle ülemisse ossa, Kõige tähtsam produkt on etüleenoksiid ning peale Isesüttimiste 210°C 210°C reaktorisse, kus protsess kulgeb keevas kihis. selle polüetüleeni mitmed liigid. Põhiline sünteesi viis mperatuur 7.)olulisemaid ohtlikke kemikaale keskkonnas on etüleeni otsene oksüdatsioon õhuga Ag-katalüsaatori
24 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan (tetrakloorsüsinik), benseen, eeter, jt. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides, nagu metanool, etanool jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostis- komponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH V = n * Vm Ande Andekas-Lammutaja n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus
on ioonsed ained ja metallid. 72 Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastasiktoime praktiliselt puudub. Gaasi molekulid liiguvad kiiresti ja korrapäratult ringi, täites kogu ruumi, milles nad asuvad.
Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N2 78%; O2 21%; Ar 1%; CO2 0,03% jm. Lisaks sellele on õhus veel niiskust (veeauru). 32. Atmosfääri koostis. 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 7 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, propaan, metaan. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine component: 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik
33. Atmosfääri koostis. 0-10 km – troposfäär – 10-40 km – stratosfäär- 40-80 km- mesosfäär –78% N2, 21% O2, 1%Ar 80-250 km – termosfäär – peamiselt N2 250-1000 km - peamiselt O 1000-2500 km – peamiselt He 2500 + - peamiselt H 34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Plahvatuse tingivad konsentratsiooni väiksus ning suur ülemise ja alumise sisalduse % vahe. Õhk + NH3, propaan, metaan, atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin, dietüüleeter 35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�
P üld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas: konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine; Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul; konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H 2S sisaldus õhus on 0,0001 + 0,0002 ppm. H2S tekke ja kogunemise kohad: 1) Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, kus bakterid toodavad H2S-i 2) Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. Nomenklatuursed nimetused Näiteks väävelhape (IUPAC- tetraoksosulfaat(VI)vesinik) • Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides: Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1
kondenseeruma. Gaaside seadused: Boyle-Mariotte-Gay-Lussaci võrrand : pV/T=p1*V1/T1, Clapeyroni võrrand : pV=nRT 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskesk- konnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas: Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine. Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-l inimestel surm 5 min jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 0 0002 ppm. H2S tekkimise ja kogunemise kohad: Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2Si. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all.
langemine). Keemine kui küllastunud aururõhk on võrdne välisrõhuga või ületab selle, siis aurumullid vedelikus paisuvad pinnale. (vedelik võib aurustuda mitte ainult oma pinnalt vaid kogu oma ruumala ulatuses). Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida madalam temp, seda suurem lenduvus. Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui
Püld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N 2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. (R=8,314 J/K*mol). 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas : Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine. Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-il inimestel surm 5 min jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 0 0002 ppm. H2S tekkimise ja kogunemise kohad: Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2S-i, kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all,
saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ja sealt tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4. Gaasisegudes: Püld = P1 + P2 + P3 + ... + Pi; nt õhk on gaaside segu (põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) 8. * Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas: Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine; Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul; Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna; Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm. H2S tekke ja kogunemise kohad 1)Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2)Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3)Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud
auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3, kehtib seos (dm3/mol). 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas! Kontsentratsioonil > 1000ppm seiskub kohe hingamine. Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestel surm 5minuti jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 0,0002 ppm. H2S tekkimise ja kogunemise kohad: Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2S-i. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri Konts. HNO3 toimel passiveerub. Nikkel looduses Massi järgi kuues element Maal (moodustab 1,8% planeedi massist) Inimese organismis vajalik ensüümide tööks. Enamus organismi jõudnud Ni eemaldatakse neerude kaudu, kuid suurtes kogustes on toksiline. NIKLISULAMID Põhilised niklisulamid Ni-Al sulamid: kuumataluvad (säilitavad oma tugevuse ja vormi ka väga kõrgetel temperatuuridel) Ni-Cr sulamid: kuumuspüsivad, vastupidavad keemilisele töötlusele ning füüsilistele vigastustele (kriimustuskindlad) Ni-Ti sulamid: (nitinol) nö „vormimäluga“ ülimalt plastiline metall (10-30x üle
millest kõrgemal ei saa gaasi vedeldada ilma rõhu kasvamiseta; c) kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Millised on vesilahuste peamised omadused, milliste näitajatega isel. neid sertifikaadis? 1)vedelik; 2)värvus; 3)vikoossus erinevatel temp; 4)tihedus; 5)keemistemp; 6)koostis; 7)lisainfo; Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Üldine karedus= 4,8+3,1=7,9mmol/l. 1mmol/l=40,08mg/l Ca2+ ioone või 24,31mg/l Mg2+ ioone, st 5000L=39,5mol=39,5*40=1580g Ca2+. mCaCO3=(1580g*100g/mol)/(40g/mol)=3950g. Ca2++2HCO3CaCO3+CO2+H2O või Mg2++2HCO3Mg(OH)2+2CO2. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted
happe tugevuse kaudu. Mida kõrgem pKa konjugeeritud happel on, seda tugevam on vastav alus. Vahel väljendatakse aluse tugevust ka Kb kaudu: Ka*Kb=Kw=a(H+)*a(OH-). Tiitrida saab mõistlikult happeid pKa-ga alla 6 (vesilahuses) ja aluseid pKa-ga üle 8. Tavalisemad titrandid: aluselised: NaOH, KOH, happelised: HCl, HClO4 ükski neist pole põhiaine omadustega, aluselised kardavad CO2. Põhiained (standardained). Happelised: oblikhape, bensoehape. Aluselised: Na2CO3, booraks. Olulisemad keskkonna omadused HA tasakaalude seisukohast: aine dielektriline läbitavus (dielektriline konstant) ehk võime eraldada laenguid, võime spetsiifiliselt solvateerida katioone (aluselisus), võime spetsiifiliselt solvateerida anioone (happelisus). Keskkonna aluselisus määrab, kui tugevalt happelist keskkonda saab lahustis tekitada. 59. Happe-aluse tiitrimise rakendusala. Millised omadused peavad olema ainetel, et
registrite numbrid. Lisaks peab igal kasutataval ainel olema MSDS ohutuskaart, milles on ainele, kemikaalile või materjalile iseloomulikud omadused (nt. identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi, käitlemine ja hoiustamine, keskkonnarisk). b. Vesilahustes on lahustiks alati vesi olenemata tema protsendilisest koostisest, enamasti on tegu anorgaanilise lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Sertifikaadis: 1)Vedelik; 2)Värvus; 3)Vikoossus erinevatel temperatuuridel; 4)Tihedus; 5)Keemistemperatuur; 6)Koostis; 7)Lisainfo. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Avogadro arvu suurus ja sisu. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
